MTÜ A1M Sport hagi Taviton Team OÜ vastu vara väljaandmiseks
Tsiviilasja hind
1350 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MTÜ A1M Sport (registrikood 80589871), esindaja vandeadvokaat Maarja Pild Kostja: Taviton Team OÜ (registrikood 11901806) esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ A1M Sport hagi Taviton Team OÜ vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Nõuda Taviton Team OÜ valdusest välja ja kohustada Taviton Team OÜ-d andma MTÜ-le A1M Sport üle Yamaha 2019 YZ 250-F mootori komplekti 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Jätta menetluskulud kostja Taviton Team OÜ kanda.
4.Mõista Taviton Team OÜ-lt MTÜ A1M Sport kasuks välja menetluskulud 1112 eurot 50 senti.
5.Välja mõistetud menetluskuludelt (1112 eurot 50 senti) tuleb Taviton Team OÜ-l tasuda MTÜ-le A1M Sport viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD
1.MTÜ A1M Sport (hageja) esitas 13. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagi Taviton Team OÜ (kostja) vastu, milles palub kohustada kostjat üle andma Yamaha 2019 YZ 250-F mootori komplekti valduse hagejale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja Yamaha 2019 YZ 250-F mootori komplekti omanik. Kostja valdab nimetatud mootori komplekti õigusliku aluseta ja keeldub vaatamata korduvatele nõudmistele mootori komplekti valduse väljaandmisest hagejale.
Kostja võttis hagi õigeks ja palus jätta menetluskulud hageja või poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis 23. veebruari 2024. a menetlusdokumendis hagi õigeks.
5.TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna praegusel juhul on kostja võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja taotlusel määrab kohus otsuses TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostja on kohustatud andma hagejale üle Yamaha 2019 YZ 250-F mootori komplekti 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Üldjuhul kannab hagimenetluses TsMS § 162 lg 1 järgu kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks esinema kaks eeldust – kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Praeguses asjas võttis kostja hagi kohe õigeks (dtl 31). Samas ei saa leida, nagu poleks kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja esitas enne kohtusse pöördumist kostjale korduvalt (15. juunil 2023 ja 29. augustil 2023) nõudekirja üle anda hagiesemeks olev mootori komplekt (dtl-d 9–12, 17). Kostja väitel
oli ta nõus andma hagejale kõnealuse mootori komplekti üle, kuid seda kostja siiski ei teinud. Seetõttu pöördus hageja nõudega kohtusse, kus kostja võttis hagi õigeks. Kui poolte vahel oli vaidlus muu vara üleandmise üle, saanuks kostja üksnes mootori komplekti hagejale koheselt nõudekirja saamisel üle anda. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
9.1.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab praeguses asjas menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 1 sätestatud korras.
9.2.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seejuures ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb kohtul hinnata ühe tööühiku (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.
9.3.Hageja esitas kohtule 9. aprillil 2024 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavaldusel esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 1309 eurot 6 senti (käibemaksuta), s.o kokku 1589 eurot 6 senti.
9.4.Kostja arvates tuleks hagiavalduse lihtsuse tõttu vähendada hagi koostamisega seotud kulusid. Põhjendamatu on pabertoimiku ettevalmistamise kulu.
9.5.Kohus leiab, et TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ning lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 280 eurot.
9.6.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 5 tundi 48 minutit tunnitasuga 185 eurot ning teinud järgmised toimingud: hagiavalduse projekti koostamine (2 tundi 30 minutit), hagiavalduse täiendamine, kohtule esitamine (42 minutit), pabertoimiku ettevalmistamine (18 minutit), seisukoha koostamine hagivastuse ja menetluskulude kohta (2 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (18 minutit). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning et tal puudub õigus käibemaksu hüvitamiseks (TsMS § 174 lg 10). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 185 eurot TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
Kohus leiab, et esindaja poolt hageja esindamisele kulutatud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles osas, et põhjendatud ei ole kulu pabertoimiku ettevalmistamisele (18 minutit). Seda kulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt kohtumenetlusega seotud kuluna välja mõista, kuna pabertoimiku koostamine on esindaja subjektiivne otsustus. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses 9. aprilli 2024. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4 tunni 30 minuti ulatuses. Kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, kuuluvad hageja õigusabikulud TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitamisele käibemaksuta. Eelmärgitut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega kokku 1112 eurot 50 senti (280 eurot + 832 eurot 50 senti), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9.7.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.