AS PlusPlus Capital hagiavaldus U. K. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
1947,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja M. Š. Kostja: U. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus U. K. vastu osaliselt.
2.Mõista U. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1416,90 eurot, 05.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 171,76 eurot, samuti viivis põhivõlalt (1416,90 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates 06.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 1416,90 eurot. Jätta rahuldamata intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudekulude hüvitamise nõue.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja kanda.
4.Mõista U. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 469,03 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-23-126162 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U. K., iDeal Group AS (registrikood 10390835, müüja) ja ESTO AS (faktoor) sõlmisid 17.03.2022 osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega U. K. kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded tema vastu loovutanud ESTO AS-ile. Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15. kuupäevaks, esimese osamaksega 15.04.2022 summas 40,75 eurot ning viimase osamaksega 15.03.2027 summas 40,95 eurot.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid alates esimesest, 15.04.2022 osamaksest. Krediidiandja ütles lepingu 30.06.2022 avaldusega üles (leping loeti 15.07.2022 seisuga ülesöelduks) ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 23.09.2022 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1416,90 eurot, intressi 109,24 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, võla sissenõudmiskulusid 35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 206,95 eurot ning viivist alates 06.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni 11,90% põhivõlalt aastas.
3.Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale järelmaksu võimaldamisel kostja esitatud ankeedist, kontrolliti ta sissetuleku suurust ja tuvastati võlgnevuste puudumine. ESTO AS kontrollis nii sisemisi kui talle kättesaadavaid avalikke andmebaase.
4.Maakohus selgitas 12.06.2024 menetlusosalistele õiguslikku olukorda ning juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et lepingu sõlmimisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja kontoväljavõtet ei kontrollitud. Maakohus andis hagejale võimaluse esitada nõude alternatiivne arvestus.
5.Hageja 19.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt, kui maakohus asub seisukohale, et kostjale järelmaksu võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja 2/7
2-23-126162 alternatiivselt põhivõla tasumist summas 1416,90 eurot, 05.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivist 171,76 eurot ning viivist alates 06.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud 19.06.2024 menetlusdokumendis, mille kohaselt on hageja menetluskulud 755 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, sh käibemaks). Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning tal puudub õigusabilt tasutud käibemaksu mahaarvestamise õigus. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
7.Maakohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, kohtu selgitava kirja ning hageja 19.06.2024 menetlusdokumendi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1416,90 eurot, 05.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 171,76 eurot ja edasiulatuva viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 06.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
9.iDeal Group AS, ESTO AS ja U. K. sõlmisid 17.03.2022 järelmaksulepingu nr 87896433532, mille alusel omandas kostja kauba hinnaga 1416,90 eurot (dtl 22-36). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Vastavalt järelmaksulepingu üldtingimuste punktile 5.1 oli kostjal kohustus teha makseid vastavalt graafikule (dtl 24-25) tagasi maksta.
10.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud järelmaksu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 26,81% aastas (dtl 22). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab veelgi väiksema tulemuse (17,06%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud järelmaksu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
11.Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (1416,90 eurot), intressi (109,24 eurot), lepingu haldustasu (11,60 eurot), sissenõudmiskulude (35 eurot) ja viivise tasumist 11,90% põhivõlalt aastas (hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 206,95 eurot).
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
13.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et 3/7
2-23-126162 tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
14.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel.
15.Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
15.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus ESTO AS laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 2000 eurot, majapidamiskulud 1000 eurot ja finantskohustused 200 eurot. Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, kontrollis nii sisemisi kui avalikke andmebaase (Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 40,75 eurot.
15.2.Krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
15.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
15.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu 4/7
2-23-126162 kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste või finantskohustuste suuruse kohta.
15.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.Hageja esitas 19.06.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 1416,90 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses määras.
18.Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 30.06.2022 avaldusega (dtl 37-43) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme esimese lepingujärgse maksega viivituses. Pooltevahelise lepingu p 4.2 (dtl 32) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende osa tasumisega.
19.Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 15.07.2022 seisuga üles. Kostja sai krediiti 1416,90 euro väärtusega kauba ostmiseks ega ole tagasimakseid teinud. Maakohus mõistab pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 1416,90 eurot.
20.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
21.Maakohus rahuldab hageja viivisenõue (alternatiivsena esitatud arvestuse alusel). Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Perioodil 15.07.2022 kuni 31.12.2022 oli seadusjärgse viivise määr 8%, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% ning 01.07.2023 kuni 05.10.2023 12%. 22. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 171,76 eurot. Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Võlgnevus, eur
Viivitatud päevade arv
Viivise määr aastas
Viivise määr päevas
Viivise summa, eur
15.07.2022
31.12.2022
1416,90
8%
0,021918%
52,79
01.01.2023
30.06.2023
1416,90
10,5%
0,028767%
73,78
5/7
2-23-126162 01.07.2023
05.10.2023
1416,90
12%
0,032877%
45,19
KOKKU
171,76
23.Ühtlasi mõistab kohus kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 1416,90 eurot aastas alates 05.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on 19.06.2024 piiranud viiviste kogusumma põhivõla ulatusega. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
25.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1779,69 euro tasumist (sh põhivõlg 1416,90 eurot, intress 109,24 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 206,95 eurot). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 1416,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 171,76 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 89% (arvestuse aluseks olev tehe: 1588,66 / 1779,69 * 100% = 89,27%). Seega jäävad menetluskulud 89% ulatuses kostja kanda ning 11% ulatuses hageja kanda.
27.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (315 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud.
28.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel samuti põhjendatud.
29.Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning menetluses tehtud toimingud on järgmised (dtl 51): dokumentide komplekteerimine ja analüüs (ajalise arvestusega 1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamine ja esitamine (ajalise arvestusega 2 tundi), tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks).
30.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1).
31.Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 * 1,2 = 192 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt arvestatud 6/7
2-23-126162 käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt välja koos käibemaksuga.
32.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 315 + 20 + 192 = 527 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 89% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,89 * 527 = 469,03 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
33.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse kättetoimetamine
34.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 25.06.2024 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.