Hageja: Bigbank AS (registrikood lepinguline esindaja Leana Land
10183757),
Kostja: O K (isikukood xxxx) Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kohtuistung 06.01.2026
1.Rahuldada Bigbank AS hagiavaldus O K vastu osaliselt. Jätta rahuldamata 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx järgne intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue.
2.Mõista O Klt Bigbank AS kasuks 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1111,18 eurot.
3.Mõista O Klt Bigbank AS kasuks 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Summa (eurodes) 26.01.2026 25.02.2026 25.03.2026 27.04.2026 25.05.2026 25.06.2026 27.07.2026 25.08.2026 25.09.2026 26.10.2026 25.11.2026 28.12.2026 25.01.2027
Mõista O Klt Bigbank AS kasuks 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel välja viivis põhivõla tasumata osalt lepingujärgses määras 15,40% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (21.01.2026) kuni põhivõla tasumiseni. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta maakohtu menetluskuludest 45,91% kostja kanda ja 54,09% hageja kanda.
6.Mõista O Klt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 342,86 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bigbank AS (hageja) esitas 12.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O K (kostja) vastu 6753,80 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 17.06.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus jättis 23.09.2024 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu. Kõnealuse määruse lisas selgitas kohus tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust.
3.Hageja esitas 01.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes, mida täiendas 02.10.2024 kohtunõudest lähtuvalt 02.10.2024. Hageja tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
Hageja ja kostja sõlmisid 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXXX (leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 8780 eurot, millest tasaarvestati lepingutasu 131,70 eurot, ning kostja kohustus maksma hagejale intressi 15,40% aastas tagastamata krediidisummalt.
Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus.
Kostja tegi hagejale lepingu alusel ülekandeid 4848,23 euro ulatuses. 2/10
Hageja hoiatas 29.03.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks.
Hageja ütles 26.04.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 6630,63 euro tasumist, millest 6211,13 eurot oli tagastamata krediidisumma, 395,53 eurot sissenõutavaks muutunud intress ning 13,94 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses 27.11.2023, 27.12.2023, 25.01.2024, 26.02.2024 ja 25.03.2024 osamaksete tasumisega, mida hageja pidas ülesütlemise aluseks.
Hageja omandas lepingu sõlmimise eel teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo, avalikest registritest saadud info ning arvelduskonto väljavõtte alusel.
Kostja märkis laenutaotlusel oma igakuiseks sissetulekuks töötasu netosummas 800 eurot Xxxx OÜ-st ning oma igakuisteks finantskohustusteks 0 eurot. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte alusel, et kostja viimase nelja kuu keskmine sissetulek oli 588,97 eurot. Hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte (perioodi 01.11.2021 – 03.03.2022 kohta) alusel, et kostja keskmine sissetulek viimase kolme kuu jooksul oli 600 eurot kuus (detsembris 2021 900 eurot, jaanuaris 2022 töötasu puudus ja veebruaris 2022 oli töötasu 900 eurot), ning et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 39 eurot Holm Bank AS ees. Lisaks tuvastas hageja kostja kontoväljavõtte alusel, et sellelt nähtuv üks kanne Xxxx kontole selgitusega "võlatagastamine" oli ühekordne ülekanne ja mitte korduv kohustus. Samuti, et 06.01.2022 tegi kostja ülekande selgitusega "kredit" oma teisele kontole nr...xxxx LHV pangas seoses nimetatud pangas avatud krediitkaardi sulgemisega. Lepingujärgse tulevikukohustuse suuruseks kujunes 213,06 eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust 588,97 eurot kuus, moodustus kostja igakuiste kohustuse osakaaluks sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 42,80% ((213.06+39,00)/588,97*100), mis oli hageja hinnangul Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest.
Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena 57,20% sissetulekust ehk 336,91 eurot. Hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja regulaarsed majapidamiskulud ja eluasemekulud detsember 2021 kuni veebruar 2022 olid vastavalt 85,69 eurot, 193,90 eurot ja 188,72 eurot (maksed Elektrum Eesti OÜ, STV AS-i ja Imatra Elekter AS-ile). Hageja kõrvutas nimetatud summat 2022. a. Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumiga 303,38 eurot ning järeldas, et kostjale jäid piisavad vahendid üldiste elamiskulude katmiseks.
3.10.Hageja kogus infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta Ekrediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist, Maksu- ja Tolliameti võlaregistrist ning Töötamise registrist. Hageja ei tuvastanud ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust.
Hageja järeldas, et kostja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma.
3.12.Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole krediidi väljastamisel käitunud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega, on hageja nõue 3/10
VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 3931,77 eurot (väljastatud krediit 8780 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks 4848,23 eurot).
4.Hageja palub hagis kostjalt välja mõista 7030,74 eurot, millest 6211,13 eurot on tagastamata krediidisumma, 395,53 eurot on intress, 10,03 eurot on lepingu haldustasu ning 414,05 eurot on viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tagastamata krediidisummalt alates 02.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 15,40% aastas.
5.Kohus võttis 02.10.2025 määrusega hagi menetlusse.
6.Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.
7.Kohus andis 17.02.2025 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid.
Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et kostja suhtes on igakuiselt deklareeritud sissetulekut alates aprillist 2021 (v.a. septembris 2021, kuid sissetuleku suurust arvestades nähtus selgelt, et oktoobris 2021 maksti välja kahe kuu palk korraga). Seega oli hageja hinnangul kostjal olemas regulaarne sissetulek vähemalt viimase 11 kuu jooksul.
Hageja ei hinnanud toona täiendavalt kostja regulaarsete toidu- ja transpordikulude suurust eraldiseisvalt.
Hageja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 0 ülalpeetavat, ning et kostja ei ole abielus.
Informatsiooni LHV Panga ees kohustuste lõppemise kohta andis kostja hagejale 03.03.2022 telefonivestluse käigus. Hageja pidas selgitust adekvaatseks ja järeldas, et LHV Pank ees kohustused puuduvad.
9.Kohus andis 17.06.2025 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustada VÕS § 403 4 lg 7 järgset ümberarvestust ning selgitas hagejale VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramist, sissenõutava nõude tervikliku arvestuse esitamist ning juhul, kui leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis võimalust esitada TsMS § 369 kohane tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue.
10.Hageja täpsustas 17.06.2025 vastuses kohtunõudele VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust. Hageja tõi välja, et kui arvestada kõik kostja tagasimaksed 4848,23 eurot krediidisumma 8780 eurot katteks ning lähtuda lepingu sõlmimisest 04.03.2022, lepingu perioodist 60 kuud, viimase osamakse tasumise tähtajast 25.05.2027 ning määrata tagasimaksed uuesti annuiteedi põhimõttel ehk selliselt, et igakuine makse jääb samaks, ei saa lugeda lepingut 26.04.2024 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega viivituses. Hageja tõi välja, et 17.06.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma suurus 858,64 eurot. Hageja tõi ühtlasi välja, et viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 26.02.2024, ning et kostja ei ole lepingu katteks makseid teostanud ligi 14 kuu jooksul, mistõttu võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuse 858,64 eurot ja edasiulatuvalt alates 25.06.2024 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt kogusummas 3073,13 eurot.
11.Kohus andis 12.09.2025 kohtunõudes hagejale võimaluse veelkord täpsustada VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust. 4/10
12.Hageja täpsustas 26.09.2025 vastuses kohtunõudele veelkord VÕS § 403 4 lg 7 järgset ümberarvestust. Hageja tõi välja, et kui arvestada kõik kostja tagasimaksed 4848,23 eurot väljamakstud krediidisumma 8648,30 eurot (krediidisumma 8780 eurot, millest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 131,70 eurot) katteks ning lähtuda lepingu sõlmimisest 04.03.2022, lepingu perioodist 60 kuud, viimase osamakse tasumise tähtajast 25.05.2027 ning lepingus kokku lepitud maksegraafikust, ei saa lugeda lepingut 26.04.2024 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega viivituses. Hageja tõi välja, et 25.06.2025 muutus sissenõutavaks osamakse summas 106,57 eurot ning edaspidi muutuvad need sissenõutavaks vastavalt uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafikule. Hageja tõi ühtlasi välja, et viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 26.02.2024 ning kostja ei ole lepingu katteks makseid teostanud üle 1,5 aasta jooksul, mistõttu võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 25.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt kogusummas 3800,07 eurot.
13.Kohtuistungile (18.11.2025) kostja ei ilmunud. Hageja täpsustas kohtuistungil ülesütlemise teate ja lepingu dokumentide püsival andmekandjal kostjale edastamise asjaolusid ning kostja krediidivõimelisuse hindamise asjaolusid.
14.Hageja esitas 21.11.2025 hagiavalduse täienduse. Hageja täpsustas ülesütlemise teate ja lepingu dokumentide püsival andmekandjal kostjale edastamise asjaolusid ning kostja krediidivõimelisuse hindamise asjaolusid ning esitas sellekohased tõendid.
15.Kohtuistungile (06.01.2025) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.
16.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100,00 eurot (seahulgas käibemaks).
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
18.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud.
19.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud kehtivad (ei ole tervikuna ega osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada ning tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.
20.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud (leping, dtl 42-49).
21.Lepingust nähtuvalt andis hageja kostjale laenu 8780 eurot, millest 131,70 eurot tasaarvestati krediidisaaja lepingu sõlmimise tasu maksmise kohustusega krediidiandja ees, ning kostja kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul vastavalt maksegraafikule, tasuma tagastamata krediidisummalt intressi 15,40% aastas ning igakuist lepinguhaldustasu 1,99 eurot kuus.
22.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 5/10
23.Kohus tuvastab, et hageja tegi kostjale 04.03.2022 ülekande 8648,30 eurot selgitusega „Bigbank AS XXXX“ (dtl 50). Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees lepingust tuleneva kohustuse anda krediit kostja kasutusse.
24.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 4848,23 eurot, seejuures viimase tagasimakse tegi kostja 26.02.2024 (dtl 51-53).
25.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 29.03.2024 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 54), milles avaldas, et 29.03.2024 seisuga on kostjal lepingu alusel tähtaegselt tasumata 644,95 eurot, sealhulgas põhiosa 311,98 eurot, intress 317,30 eurot, viivis 7,63 eurot ja lepingu haldustasu 8,04 eurot. Hageja hoiatas, et kui võlgnevust hiljemalt 15.04.2024 ei tasuta, ütleb hageja lepingu üles.
26.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 26.04.2024 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teate (dtl 55), milles avaldas, et kuna lepingust tulenevad kohustused on endiselt täitmata, ütleb hageja lepingu alates 26.04.2024 üles.
27.Kuivõrd kostja tahteavaldus lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks on digitaalselt allkirjastatud ning kostja on lepingu alusel krediidi kätte saanud, ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada ei lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või VÕS § 404 või § 405 sätestatud andmete puudumise tõttu.
28.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 18,1% (dtl 45). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (17,83%).
29.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
30.Hageja selgituste ja tõendite (dtl 37-40, 60-77, 103-104) kohaselt võeti lepingu sõlmimise eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud laenutaotluses esitatud teavet, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajalugu, avalikest registritest saadud infot ning kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvat järgnevalt:
30.1.Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 800 eurot neto äriühingust Xxxx OÜ. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri andmete alusel, et kostja viimase nelja kuu keskmine sissetulek oli 588,97 eurot, ning et kostja suhtes oli igakuiselt deklareeritud andmeid sissetuleku kohta alates aprillist 2021 (v.a. septembris 2021, aga sissetuleku suurust arvestades nähtus selgelt, et oktoobris 2021 maksti välja kahe kuu palk korraga). Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek oli 600 eurot.
30.2.Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiste finantskohustuste suuruseks 0 eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 39 eurot Holm Bank AS ees. Hageja leidis kostja selgituse põhjal, et ülekande näol J V’ile selgitusega „võlatagastamine“ oli tegemist üksiku ülekandega, mitte korduva kohustusega. Hageja leidis kostja selgituse põhjal ühtlasi, et 06.01.2022 ülekande puhul selgitusega „kredit“ kostja teisele arvelduskontole LHV pangas oli tegemist krediitkaardi sulgemisest tingitud kohustuse täitmisega. 6/10
30.3.Hageja arvestas kostja ülalpeetavate arvuks 0, ning et kostja ei ole abielus.
30.4.Hageja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 588,97 eurot, igakuiste kohustuste suuruseks 39 eurot ja lepingust tuleneva tulevikukohustuse suuruseks 213,06 eurot ning järeldas, et kostja igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest oleks ca 42,80% ning kostjale jääks igakuiste elamiskulude katmiseks 57,20% sissetulekutest ehk 336,91 eurot.
30.5.Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja viimase kolme kuu majapidamiskulud (kohustused Elektrum Eesti OÜ, STV AS, Imatra Elekter AS ees) olid vastavalt 85,69 eurot, 193,90 eurot ja 188,72 eurot. Hageja tuvastas, et 2022. a. oli Statistikaameti andmetel arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot. Hageja järeldas, et kostjale jäävad piisavad vahendid üldiste elamiskulude katmiseks.
30.6.Hageja omandas teabe kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta Ekrediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu- ja Tolliameti võlaregistrist ning töötamise registrist. Hageja ei tuvastanud ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust.
30.7.Hageja järeldas, et kostja on võimeline võetud krediidikohustusi täitma.
31.Kohtu hinnangul ei toiminud hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:
31.1.Hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel selgitanud välja kostja regulaarsete majapidamiskulude suurust ega ole seda kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud. Hageja ei ole kostjalt laenutaotlusel tema regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta teavet küsinud (dtl 56-59). Kostja kontoväljavõtte alusel on hageja arvesse võtnud üksnes osa kostja regulaarsetest majapidamiskuludest (kohustused Elektrum Eesti OÜ, STV AS, Imatra Elekter AS ees). Kuigi kostja avaldas laenutaotluses, et elab üüritud pinnal (dtl 58), ei selgitanud hageja välja, kontrollinud ega võtnud arvesse kostja üüri- ja kommunaalkulude suurust. Kuigi kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtusid regulaarsed kulud toidule ja transpordile (dtl 6477), hageja ka neid arvesse ei võtnud (dtl 104). Kohtu hinnangul ei oleks hageja kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvaid regulaarseid majapidamiskulusid, sealhulgas kulusid toidupoodides ja kulusid transpordile, arvesse võttes saanud põhjendatult järeldada, et 336,91 eurot oleks piisav kostja igakuiste elamiskulude katmiseks.
31.2.Hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt kontrollinud kostja varaliste kohustuste suurust. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tegi kostja regulaarselt ülekandeid L O’le (13.11.2021 38 eurot ja 380 eurot, 13.12.2021 380 eurot, 22.12.2021 86,33 eurot, 13.01.2022 380 eurot, 24.01.2022 100 eurot, 14.02.2022 380 eurot ning 27.02.2022 125,31 eurot). Hageja ei selgitanud välja vastavate ülekannete olemust ega kontrollinud, kas tegemist võib olla varaliste kohustuste täitmisega või regulaarsete majapidamiskulude kandmisega. Kuigi kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtusid korduvad ülekanded J V’i’le (01.02.2022 100 eurot ja 27.02.222 100 eurot, mõlemal juhul selgitusega „võlatagastamine“, dtl 75-76), küsis hageja kostjalt selgitust üksnes ühe kohta neist ülekannetest (dtl 153) ning järeldas põhjendamatult, et tegemist oli üksiku ülekandega, mitte korduva kohustusega (dtl 38). Kohtu hinnangul ei oleks hageja kostja arvelduskonto väljavõttelt 7/10
nähtuvat tervikuna arvesse võttes kostjalt täiendavaid selgitusi küsimata saanud põhjendatult järeldada, et kostja varalised kohustused on üksnes 39 eurot.
31.3.Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal ka teine arvelduskonto LHV pangas, millele kostja tegi korduvalt ülekandeid (29.11.2021 26 eurot, 22.12.2021 30 eurot, 06.01.2022 50 eurot ja 1371,21 eurot), millest viimast selgitas kostja hagejale krediitkaardi sulgemisest tingitud kohustuse täitmisena (dtl 153). Kuigi kostja tegi oma teisele arvelduskontole seega regulaarselt ülekandeid ning hageja tuvastas, et kostja tasus teise arvelduskonto kaudu oma finantskohuste eest, ei palunud hageja kostjal esitada vastava teise arvelduskonto väljavõtet kostja varaliste kohustuste kontrolliks ning piirdus kostja väitega, et kostja nimetatud teiselt kontolt finantskohustusi ei tasu (dtl 153). Kohtu hinnangul pidanuks kohus niisuguses olukorras küsima kostjalt ka tema teise arvelduskonto väljavõtet kostja varaliste kohustuste suuruse kontrolliks.
32.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
33.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingute sõlmimiseks ei olnud täidetud.
34.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
35.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 15,40% aastas on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
36.Hageja esitas 26.09.2025 oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude osas, arvestades lepingus sätestatud maksegraafikut, tagastamisele kuuluvat krediidisummat 8648,30 eurot ning lepinguperioodi 04.03.202225.02.2027.
37.Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt VÕS § 108 lg 1, TsMS § 369 ja lepingu alusel välja mõista edasiulatuvalt alates 25.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt kogusummas 3800,07 eurot. Alternatiivset VÕS § 94 sätestatud määras intressi arvestust ja nõuet ning alternatiivset viivise arvestust ja nõuet hageja ei esitanud.
38.Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimaksed 4848,23 eurot ning ümberarvestatud maksegraafikut (dtl 120-121), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks lepingujärgsed krediidi põhiosamaksed alates 25.03.2022 kuni 26.05.2025 osamakseni tervikuna ning 25.06.2025 osamakse 55,03 euro ulatuses.
39.Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu ülesütlemine 26.04.2024 avaldusega kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.
8/10
40.Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal seega lepingu alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgsed põhivõla osamaksed 1111,18 euro ulatuses (25.06.2025 osamakse 106,57 euro ulatuses ning ülejäänud osamaksed kuni 29.12.2025 osamakseni tervikuna).
41.Arvestades, et kostja ei ole pärast 26.02.2024 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhivõla osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seetõttu peab kohus ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt TsMS § 369 alusel põhjendatuks.
42.Kohus mõistab seega VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 1111,18 eurot.
43.Samuti mõistab kohus VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla osamaksed ümberarvestatud maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel 26.01.2026 – 25.02.2027 (dtl 120-121). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kogusumma on 2688,89 eurot.
44.Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt intressi lepingujärgses määras. Hageja ei ole esitanud alternatiivset VÕS § 94 sätestatud määras intressi arvestust ja nõuet. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista üksnes põhivõla. Kuivõrd kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning hageja ei ole esitanud alternatiivset intressi arvestust ja nõuet, jääb hageja intressinõue rahuldamata.
45.Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt muid tasusid. Seetõttu jääb hageja lepingu haldustasu nõue rahuldamata.
46.Hageja ei ole esitanud alternatiivset sissenõutavaks muutunud viivise arvestust ja nõuet, mis lähtuks hageja 26.09.2025 nõude alternatiivsest arvestusest. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista üksnes põhivõla. Kuivõrd kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning hageja ei ole esitanud selget sissenõutavaks muutunud viivise arvestust ja nõuet, jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.
47.Kohtu hinnangul on piisavalt selge hageja edasiulatuv viivise nõue ning kohus saab edasiulatuva viivise kostjalt välja mõista.
48.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ls 3 , TsMS § 369 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise 15,4% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
49.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
50.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.
51.Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 6211,13 eurot, intressi 395,53 eurot, lepingu haldustasu 10,03 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 414,05 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise 9/10
lepingus sätestatud määras 15,4% aastas. Kohtuotsuse tegemise hetkeks oleks hagis toodud arvestusest lähtuv viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud 1246,75 euro ulatuses (summalt 6211,13 eurot alates 02.10.2024 kuni 20.01.2026 ehk 476 päeva eest määraga 15,40% aastas). Hageja algsete nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga oleks seega 8277,49 eurot.
52.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 1111,18 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku 2688,89. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras. Hageja rahuldatud nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 3800,07 eurot.
53.Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 45,91% (3800,07/8277,49x100=45,91). Seega jäävad menetluskulud 45,91% ulatuses kostja kanda ja 54,09% ulatuses hageja kanda.
54.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Hageja selgituste kohaselt pöördus hageja võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole, kes on hagejale esitanud arve 100 eurot, mis on hageja poolt täies ulatuses tasutud. Hagile lisatud arvelt ja maksekorralduselt nähtuvalt on hageja tasunud õigusabi eest võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, leping nr xxxx 100 eurot, sealhulgas käibemaks 18,03 eurot. Edasises menetluses hageja täiendavaid menetluskulude nimekirjasid esitanud ei ole.
55.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 665 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 665 eurot väljamõistmine kostjalt.
56.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
57.Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabile kohtuvaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik.
58.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 746,97 eurot (s.o riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot).
59.Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
60.Kohus jättis menetluskuludest 45,91% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 342,86 eurot (0,459 x 746,97 = 342,86).
61.Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.