Fausto Capital AS-i hagi B-CONSTRUCTION OÜ ja E.F (E.F) vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
21 514,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Fausto Capital AS (endine ärinimi: Fausto Capital OÜ, registrikood 11939341, asukoht Küütri 8, 51007 Tartu) Hageja seaduslik [email protected])
esindaja:
L.Y
(e-post:
Kostja I: B-CONSTRUCTION OÜ (registrikood 14844724, asukoht Haki 7-18, 50416 Tartu, e-post xxx) Kostja II: E.F (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul; e-post: [email protected] Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 01.08.2024
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata B-CONSTRUCTION OÜ ja E.F (E.F) taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada Fausto Capital AS-i hagiavaldus.
3.Välja mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.Flt (E.F) solidaarselt Fausto Capital AS-i kasuks 18 878,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 653,25 eurot.
4.Välja mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.Flt (E.F) solidaarselt Fausto Capital AS-i kasuks viivis tasumata põhinõudelt (18 878,57 eurot) seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 18 878,57 eurot.
5.Menetluskulud jätta solidaarselt CONSTRUCTION OÜ ja E.F (E.F) kanda.
B-
6.Määrata kindlaks, et Fausto Capital AS-i hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1260 eurot.
7.Välja mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.Flt (E.F) solidaarselt Fausto Capital AS-i kasuks menetluskulud 1260 eurot. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.02.05.2023 hagiavalduses palub Fausto Capital AS (edaspidi hageja või ostja) kostjalt B-CONSTRUCTION OÜ-lt (edaspidi kostja I või müüja) ja E.Flt (edaspidi kostja II või käendaja) solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 18 878,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud (28.04.2023 seisuga) viivise summas 653,25 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.
2.Hageja ja kostja I sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu koos lisadega, mille esemeks oli helehallide graniitkivi plaatide toonis G602 ostmine koos transpordiga hageja asukohta Tartu mnt 80, Tallinn lepingu sätestatud tingimustel ja korras. 14.02.2020 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mis on tarnelepingu lisaks nr 4. Käenduslepinguga võttis kostja II endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki hageja nõudeid kostja I vastu, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel 14.02.2020 sõlmitud tarnelepingust. Vastavalt tarnelepingu lisaks nr 1 olevale pakkumisele oli graniitkivi plaatide kokkulepitud ühikuhinnaks 39,85 eurot/m2 (km/ta), s.o koos käibemaksuga 47,82 eurot/m2. Hageja tasus kostjale I tarnelepingu alusel kokku 51 722,11 eurot (km/ga) – 31.03.2020 10 320 eurot, 14.05.2020 15 541,06 eurot, 08.06.2020 7758,31 eurot, 24.08.2020 5977,50 eurot ja 30.09.2020 12 125,24 eurot. Kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku kogumahus 686,816 m2 - 16.08.2020 270,4 m2, 24.08.2020 270,4 m2 ja 11.02.2021 146,016 m2. Kõigist kolmest tarnest on tehtud fotod ja kostja I on ise 12.05.2020 kinnitanud, et Hiinast on 15.04.2020 saadetud teele 540,80 m2 graniitkivi plaate. See kogus vastab kahele esimesele 2020.aasta suvel toimunud tarnele.
19.05.2020 saatis kostja I fotod kahest konteinerist, mis tarniti hagejale 16.08.2020 ja 24.08.2020. 23.11.2020 saatis kostja I fotod kolmandast graniitkivi plaatide tarnest, mille hagejale tarnimist kinnitab kostja I 11.02.2021 e-kirjas. Kuna hageja on tasunud kokku 51 722,11 eurot 1081,60 m2 eest, on hageja saanud graniitkivi plaate 394,784 m2 võrra vähem, millele vastab 18 878,57 eurot. Kuna kostja I ei tarninud hoolimata korduvatest meeldetuletustest puuduvat kogust graniitkivi plaate, esitas hageja kostjale I 09.12.2022 hinna alandamise avalduse ja nõudis kostjalt I graniitkivide eest enam makstud 18 878,57 euro tagastamist. Hinna alandamise eesmärgiks oli alandada graniitkivide eest tasutut võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise (ehk tarnimata graniitkivide) väärtuse suhtele kohase täitmise (ehk kõigi tarnimisele kuulunud graniitkivi plaatide) väärtusesse. Hageja palus 18 878,57 eurot tagastada hiljemalt 27.12.2022, mida kostja I ei teinud. Hageja esitas oma 09.12.2022 nõude ka kostja II vastu, sest kostja II võttis endale kohustuse täita hageja nõudeid viie päeva jooksul alates hagejalt vastava nõude saamisest ning pooled olid kokku leppinud, et kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega. Ka kostja II ei täitnud hageja nõuet. Hageja hinnangul on hinna alandamine kohane õiguskaitsevahend. Hageja on mittekohase täitmise vastu võtnud ega kavatse lepingust taganeda ja/või juba kätte saadud graniitkivi plaate tagastada. Kohtupraktikas on sellisel viisil hinna alandamine üldiselt aktsepteeritav. Ka kostjate vastuses oleva K.K kommentaari kohaselt isegi juhul, kui kohus ei peaks hageja õiguslikku käsitlust aktsepteerima, tuleks hageja nõue kvalifitseerida ümber kahju hüvitamise nõudeks ning hagi sellegipoolest rahuldada. Väide, et hageja ei ole eelnevalt nõudnud puuduste kõrvaldamist, on väär, sest selliseid nõudekirju on hageja saatnud kostjatele korduvalt – 06.11.2020, 05.04.2021, 15.07.2021. Hageja pidas pidevat arvestust tarnitud graniitkivi plaatide tarnimisega seoses ja on jaganud seda ka kostjatega (nt 16.02.2021 ja 15.07.2021 e-kirjad). Kostjad ei ole hageja arvestustele kordagi vastu vaielnud ega esitanud mingit omapoolset arvestust ega tõendeid. Hageja tõendid lükkavad ümber ka kostjate väite nagu oleks hageja tasunud üksnes reaalselt tarnitud ja kätte saadud kauba eest ega polevat tasunud mitte mingit ettemaksu, sest 06.11.2020, 16.02.2021 kui ka 15.07.2021 kirjad kõnelevad selgelt just hageja poolt tehtud ettemaksust. Lisaks aitavad need kirjad selgitada sellise ettemaksu tagamaid ja põhjuseid. Näiteks leppisid pooled seoses Covid-19 pandeemiaga kokku tarne ositi tellimises/täitmises. Kostjate poolt kohtule esitatud versioon sündmuste käigust on tagantjärele kuntslikult loodud, ei ole usaldusväärne ega sobitu tõenditega. Seoses käsunduslepinguga märkis hageja, et käenduslepinguga olid tagatud eranditult kõik hageja nõuded kostja I vastu. Kostja I kohustus oli koostada kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, mistõttu tõendamiskoormis on kostjal I. Kostjate tõendid Hiina tarnija arvete näol ei näita, et kaup Hiinast Eestisse lähetati ja saabus ega ka seda, et kostja I andis Eestisse saabunud kauba üle just hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule. Kahju nõude osas märkis hageja, et kuna pärast 11.02.2021 kostja I hagejale rohkem graniitkivi plaate enam üle ei andnud, kuid hageja vajadus graniitkivi plaatide järele ei olnud ära langenud, sõlmis hageja 16.04.2021 uue graniitkivi plaatide tarnelepingu graniitkivi plaatide ostmiseks Kivipartner OÜ-ga hinnaga 70.80 eurot m2 (käibemaksu ja transpordiga). Seega tegi hageja üleandmata 394,784 m2 graniitkivi plaatide koguse hilisemal ostmisel kulutusi summas 27 950,71 eurot. Hageja poolt kulude tegemise ja kostja-poolse lepingurikkumise (kostja I leppis tarnelepingu punkte 1.1, 1.2, 3.2, 4.1 ja 4.2) vahel on põhjuslik seos – kui kostja I oleks hagejale tarninud kokkulepitud koguse graniitkivi plaate, ei oleks hageja pidanud 394,784 m2 graniitkivi plaate Kivipartner OÜ-lt ostma. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
Kostjate vastuväited ja selle põhjendused
3.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad hagile kogu ulatuses vastu. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Kostjad leiavad, et hageja on valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Hageja hinna alandamise nõude eeldused ei ole täidetud, sest kostja I ei ole täitnud enda tarnelepingust tulenevat kohustust puudustega ega jätnud ka tarnelepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitmata. Samuti saab hinna alandamisele tugineda eelkõige siis, kui müüja ei ole asja parandanud või asendamist lõpuni viinud, müüja on keeldunud asja lepingutingimustele vastavusse viimisest, mittevastavus on tõsine või müüja on teatanud, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul. Seega selleks, et hageja oleks saanud tarnelepingu hinda alandada, oleks ta esmalt pidanud nõudma müüjalt puuduste kõrvaldamist või oleks mittevastavus olema niivõrd tõsine. Vastasel juhul on hinna alandamine võimatu. Seetõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Juhul, kui kohus menetleb asja sisuliselt, ei nõustu kostja I hageja väitega, et kostja I ei ole enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kostjad ei vaidle küll vastu, et hageja on tasunud kostjale I 51 722,11 eurot, kuid kostja I on selle raha eest tarninud hagejale 1081,6 m2 kive. Kostja I ei nõustu hageja väitega, et tarnelepingu alusel tegi hageja kostjale ettemakse kogusummas 51 722,11 eurot ja sai selle eest 686,784 m2 võrra vähem graniitkivi plaate. Tarnelepingu järgi kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu 35% kauba maksumusest üksnes lepingu sõlmimisel. Ülejäänud osa (65% kauba maksumusest) tasumine pidi tarnelepingu järgi toimuma 3-5 konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekkis hagejal kauba aktiga üleandmisel hagejale. Kui hagejal tekkis lepingu punktis 3.3 sätestatud kohustus kauba eest tasuda, oli kostjal I õigus esitada hagejale nõuetekohane arve. Seega tulnuks hagejal maksta kostjale I ettemaksu üksnes 32 944 eurot (km/ta) ja koos käibemaksuga 39 532,79 eurot, mitte viiel korral kogusummas 51 722,11 eurot. Edaspidist tarnelepingu täitmist saab tarnelepingu pinnalt lihtsustatult kirjeldada järgnevalt: 1) graniitkivi plaadid antakse akti alusel hagejale üle; 2) hagejale esitatakse arve kauba eest; 3) hageja tasub kauba eest. Seega tarnelepingu kehtivuse ajal tehtud maksed olid juba konkreetsete arvete tasumised, mille kostja I väljastas hagejale pärast graniitkivi plaatide üleandmist. Ka maksekorralduste selgitustes on toodud arve number, mille eest kõnealuse maksega tasutakse. Käenduslepingu osas leidsid kostjad, et käenduslepingus punkti 1 loetelus mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski neist ei ole kujundusõigus. Seega ei käenda käsunduslepingu punkti 1 järgi kostja II hinna alandamisest tulenevaid kohustusi. Ka kostja II rõhutas, et kostja I ei ole enda lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostjad on tarninud hagejale kive kahe kaubasaadetise kaudu, 2020.aasta aprillis ja mais ning mõlemal korral 540,8 m2, s.o kokku 1081,6 m2, mis on kogus, mille eest hageja on tasunud. Hiina kaubatarnija esitas kostjale I 15.04.2020 ja 14.05.2020 arved, mis mõlemad kajastavad kivide koguseid 540,8 m2 ja 540,8 m2. Kostjate hinnangul on hageja võtnud omaks, et hageja on saanud kätte kauba 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021, kuid näidanud koguseid väiksemana. 21.12.2023 seisukohas leidsid kostjad, et hageja näidatud kuupäevadest ei ole kuidagi tõepärane 16.07.2020 ja 11.02.2021, need on hageja poolt suvaliselt antud, samuti on suvaliselt määratud kogused, sest hageja ei ole tõendanud, et sai 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021 kokku vaid 686,816 m2 kive. Hiina tarnija arvetelt on näha, et kive saabus Eestisse kokku 1081,6 m2. 03.05.2024 seisukohas on kostjad toonud välja, et kaup jõudis Hiinast Eestisse ilmselt tõesti 2020.aasta juulis (kaks konteinerit, milles igas 270,4 m2 kive) ja augustis (saabus kaks konteinerit (2x270,4 m2), millest ühele lubati koheselt sissevedu ja teine konteiner võeti täiendavasse kontrolli). Kostjad asusid seisukohale, et 16.07.2020 ja 24.08.2020 anti mõlemal korral hagejale üle 540,80 m2 kive. Hageja esitatud 11.02.2021 ekirja saatja R.K ei ole kostja I töötaja ega esindaja. 01.08.2024 istungil möönsid kostjad, et
kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021, kuid kuna pooled olid muutnud tarnelepingut ja kostja I võis tarnida ositi, siis ei täidetud lepingut hilinenult. Kahju hüvitamise nõude osas leidsid kostjad, et hageja ei ole esile toonud kahju hüvitamise nõude elemente, et kohus saaks hageja nõude ümber kvalifitseerida. Ühtlasi asusid kostjad seisukohale, et kahju hüvitamise nõude näol on tegemist hagi aluse muutmisega ning kostjad ei ole hagi muutmisega nõus ja vaidlevad sellele vastu. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud kulusid õigusabile kokku 3181,50 eurot (17,5 tundi 150 eurot tunnihinnaga (km/ta)). Kohtuotsuse põhjendused
5.Kostjad on vastuses hagile palunud jätta hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesolevas otsuses esmalt kostjate taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostjad on väitnud, et hageja ei saa tugineda enda nõudes hinna alandamisele, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata (dtl 48-49). Kohus märgib, et TsMS § 423 lg 2 kohaselt kohus võib, kuid ei pea jätma hagi läbi vaatamata kui esinevad nimetatud sättes kirjeldatud asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13 määruse p-s 12 selgitanud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Hageja rahaline nõue pole õiguslikult võimatu, õiguskaitsevahendi kohasuse saab kohus tuvastada üksnes asja sisulisel lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja lahendab asja sisuliselt.
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
Asjaoludest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlus selle üle, et:
Hageja ja kostja I sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu (stl 10-15), mida võis täita vastavalt täiendavalt täiendavale kokkuleppele ositi (dtl 70);
Tarnelepingu täitmise käenduslepingu (dtl 16);
Hageja on maksnud kostjale I kokku 51 722,11 eurot;
Kostja I on Hiinast tellinud vaidlusaluseid graniitkivi plaate kokku 1081,60 m2, mille kohta on Hiina kaubatarnija esitanud kostjale I 15.04.2020 ja 14.05.2020 arve (dtl 7981)
Kostja I tarnis hagejale graniitkivi plaadid 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021 (dtl 169, 208, 00:03:19, 00:10:11).
tagamiseks
sõlmis
hageja
kostjaga
II
14.02.2020
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja I on tarninud hagejale 51 722,11 eurole vastavas koguses graniitkivi plaate ehk kokku 1081,60 m2 graniitkivi plaate. Esmalt tuvastab kohus, kas kostja I on tarnelepingut rikkunud ja seejärel, kas hageja valitud õiguskaitsevahend – hinna alandamine – on kohane.
10.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
11.Hageja nõuab kostjalt I 18 878,57 euro väljamõistmist, s.o summa mille ulatuses ei ole hageja kostjalt I kaupa (graniitkivi plaate) saanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu (dtl 10-15), mille esemeks oli graniitkivi plaatide (toonis G602) tarnimine hagejale ja hageja maksis kostjale I kokku 51 722,11 eurot. Nimetatud summale vastab vastavalt tarnelepingus kokkulepitud graniitkivi plaadi ühikuhinnale (47,82 eurot/m2) 1081,60 m2 graniitkivi plaate. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on hagejale tarninud 1081,60 m2 ehk kas üleantud asi vastab lepingutingimustele koguse osas või on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest kostja I vastutab ning mille tõttu oli hageja õigustatud alandama hinda.
12.Hageja soovis osta 2362 m2 graniitkivi plaate kogusummas 112 950,84 eurot (dtl 13). Tarnelepingu punktis 3.2 on kokku lepitud, et lepingu ese tarnitakse 3-5 konteineri kaupa. Tarnelepingu punkti 3.2.1 järgi peab kogu kauba tarne toimuma hiljemalt 12.05.2020. Vastavalt tarnelepingu punktile 3.3 kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu (35% kauba maksumusest) lepingu sõlmimisel ning ülejäänud osa (65%) kohustus hageja tasuma 3-5 konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekib hagejal kauba aktiga üleandmisel hagejale, kaupa võib üle anda ka osade kaupa vastavalt tarnitud kogustele. Tarnelepingu punkti 4.5 kohaselt vormistab kostja I üleandmise-vastuvõtmise akti ning esitab selle hagejale allkirjastamiseks koheselt peale kaupade üleandmist. Hageja on kohustatud kauba üle vaatama seitsme kalendripäeva jooksul alates talle üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest.
13.Hageja on teinud kostjale I viis makset – 31.03.2020 summas 10 320 eurot selgitusega „Arve 202001 (Fahle II etapi graniit kivid, ettemaks)“; 14.05.2020 summas 15 541,06 eurot selgitusega „Arve 202014 (Fahle graniitkivid 540. 8 m2, ettemaks 100pr); 08.06.2020 summas 8958,31 eurot selgitusega „Arved 202012, 202026 (Fahle graniit kivi ettemaks + äärekivi)“; 24.08.2020 summas 5977,50 eurot selgitusega „Arve 202038 (Fahle graniitkivi, ettemaks)“ ja 30.09.2020 summas 12 125,24 eurot selgitusega „Arve 202042 (Fahle graniitkivi, ettemaks 100pr)“. Hageja väitel toimusid tarned 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021 (dtl 4). Kostjad on hageja poolt välja toodud tarnete aegade osas esitanud menetluse käigus erinevaid vastuväiteid. Vastuses hagile on kostjad leidnud, et hageja kohustus tasuma ettemaksuna 39 532,79 eurot (km/ga) ja lepingu kehtivuse ajal tehtud maksed olid juba konkreetsed tasumised, mille kostja I väljastas hagejale pärast graniitkivi plaatide üleandmist. Ka maksekorraldustes selgitustes on toodud arve number, mille eest kõnealuse maksega tasutakse (dtl 49). 21.12.2023 kuupäeva kandvas seisukohas on kostjad leidnud, et hageja näidatud kuupäevadest ei ole kuidagi tõepärane 16.07.2020 ja 11.02.2021, need kuupäevad on hageja andnud täiesti suvaliselt, samuti on suvaliselt määratletud saadud kogused (dtl 77). 03.05.2024 seisukohas on kostjad toonud välja, et kostja I tellis vajaliku koguse kive kahes jaos - 2020.aasta aprillis ja mais. Keskmiselt sõidab kaup Hiinast Eestisse 2,5 kuud, mistõttu jõudis esimene saadetis kohale ilmselt tõesti 2020.aasta juulis ja teine 2020. aasta augustis (dtl
169). 01.08.2024 istungil on kostja möönnud, et „kolmas tarne võis olla kinnipeetud konteineri osas veebruaris 2021“ (dtl 208, 00:10:11).
14.Seega tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et arvete esitamine ja tasumine ei toimunud kooskõlas tarnelepingu punktiga 3.3, s.o 35% lepingu sõlmimisel ja 65% vastavalt tarnitud kauba kogusele, mistõttu ei saa teha järeldust, et 51 722,11 euro tasumisel ka kostja tarnis sellele summale vastava koguse (1081,60 m2) graniitkivi plaate. Mõlemad pooled on ka menetluses välja toonud, et seoses COVID-19 pandeemiaga leppisid pooled 27.03.2020 kokku tarne ositi täitmises (dtl 67, p 2; 209, 00:18:28jj).
15.Kostja on menetluse käigus küll esitanud erinevaid seisukohti tarnete aja osas, on kostjad 03.05.2024 seisukohas möönnud, et kaks esimest tarnet võisid tõesti toimuda 16.07.2020 ja 24.08.2020 (dtl 169) ja kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021 (dtl 208, 00:10:11). Seega tuleb kohtul tuvastada, kui mitu ruutmeetrit graniitkivi plaate kolme tarnega hagejale kokku tarniti.
16.Hageja on väitnud, et kostja I tarnis 16.07.2020 270,4 m2, 24.08.2020 270,4 m2 ja 11.02.2021 146,016 m2 graniitkivi plaate. Kostjate väitel tarniti hagejale kokku 1081,60 m2, s.o selles ulatuses, mille eest on hageja kostjale I tasunud.
17.Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 peaks lepingu rikkumist tõendama pool, kes tugineb lepingu rikkumisele ehk siis antud juhul hageja. Samas on pooled leppinud tarnelepingu punktis 4.5 kokku, et kostja I kohustuseks oli üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine. Kohtu hinnangul on seega tõendamiskoormis ümberpöördunud ning kostjal I tuli tõendada, et ta tarnis hagejale kokku 1081,60 m2 graniitkivi plaate ja täitis tarnimislepingut talle tasutud 51 722,11 euro ulatuses. Kohus on kostjatele tõendamiskoormist selgitanud (dtl 171).
18.Kostjad on 01.08.2024 kinnitanud, et üleandmise-vastuvõtmise kohta akte ei koostatud (dtl 208, 00:10:11). Kostjad on esitanud kaks Hiina kaubatarnija arvet, mille kohaselt on kostja I ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,6 m2. Hiinast graniitkivide ostmist tõendab XIAMEN KMGSTONE CO., LTD 15.04.2020 arve nr 20TAM001 (dtl 79) ja 14.05.2020 arve nr 20TAM002 (dtl 80). 14.05.2020 arvelt nähtub kaks Põllumajandusameti 24.08.2020 templit konteineri kinni pidamise ja sisseveo lubamise kohta. Kostjad on 01.08.2024 istungil möönnud, et kolmas tarne võis kinnipeetud konteineri osas toimuda 2021.aasta veebruaris (dtl 208, 00:10:11). Kostjad leidsid, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et kostja I tarnis hagejale kokku 1081,60 m2 graniitkivi plaate. Hageja asus seisukohale, et esitatud arvetega on ei ole tõendatud, et kostja I tarnis kõik Hiinast saadud graniitkivi plaadid hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule (dtl 101, p 1). Hageja hinnangul ei ole usutav, et kui kostja I on selles valdkonnas tegelev ettevõte, oli hageja kostja I ainuke klient (dtl 208, 00:13:31). Kohus nõustub hagejaga, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid, et kõik Hiinast saadetud graniitkivi plaadid tarniti hagejale. Kuigi kostjad on tõesti ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,60 m2, on esiteks kostjad ise andnud menetluse käigus erinevaid vastuväiteid kasvõi tarneaega osas (dtl 49, 77, 169, dtl 208, 00:10:11). Lisaks, kostja I on saatnud hagejale 19.05.2020 e-kirja, mis sisaldas konteinerite numbreid ja pilte (dtl 138-143). Arvestades, et kaup jõudis Hiinast Eestisse keskmisel 2,5 kuud, siis pidid 19.05.2020 e-kirjale lisatud pildid olema kuidagi seotud 14.05.2020 arvega ning tehtud Hiinas, mitte juba Eestis. Seega 15.04.2020 arvega seotud konteineritest teavet hagejale ei ole saadetud, saadeti vaid koopia arvest (dtl 136-137). 23.11.2020 on kostja I saatnud hagejale e-kirja koos piltidega konteinerist (dtl 144-145). Samal ajal on kostjad möönnud 01.08.2024 istungil, et Põllumajandusameti poolt kinni peetud konteiner tarniti hagejale 11.02.2021. Seega jääb ebaselgeks, millise tarnega võisid olla seotud 23.11.2020 e-kirja lisaks olevas konteineris olevad graniitkivi plaadid. Hageja on kirjutanud kostjatele 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021
(dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 70). Hageja on kõigis nimetatud kuupäevadel saadetud e-kirjades toonud välja, et hageja on tasunud 1081,60 m2 graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem. Enne 11.02.2021 tarnet on hageja kirjutanud, et on saanud 540,80 m2 kive (dtl 72) ning soovib teada, millal tarnitakse ülejäänud. 16.02.2021 on hageja toonud oma e-kirjas välja, et 16.02.2021 seisuga on tellitud ja ettemakstud kogusest tarnimata 394,784 m2 graniitkivi plaate (dtl 69). Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid kordagi hageja saadetud e-kirjadele vastanud ning vaielnud vastu hageja väidetud tarnitud graniitkivi plaatide kogusele, mida sellises olukorras oleks kostjatelt võinud mõistlikult oodata. Kui hageja väitel oli 06.11.2020 e-kirja kohaselt kostja I täitnud lepingut 540,8 m2 graniitkivi plaatide osas (dtl 72) ja kostjad sellele vastu ei vaielnud ning arvestades, et R.K on 11.05.2021 saatnud e-kirja piltidega nii hagejale kui ka kostjale I 146 m2 graniitkivi plaatide tarnimise kohta (dtl 146-147), siis on hageja teinud eluliselt usutavaks, et talle tarniti kokku 686,816 m2 (540,8 + 146,016). Arvestades kostja I tegevusala (kivide/plaatide müük), kostjate passiivset käitumist hageja e-kirjade suhtes ning lähtudes sellest, et kostjad on menetluse käigus järjepidevalt enda esitatud väiteid muutnud, ei jõua kohus esitatud Hiina kaubatarnija arvete tõlgendamise teel samale järeldusele nagu kostjad, s.o, et Hiina kaubatarnija arvetega on tõendatud kostja I poolne lepingu täitmine.
19.Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et kostja I rikkus tarnelepingut ega tarninud hagejale 1081,6 m2 graniitkivi plaate, mille eest oli hageja tasunud 51 722,11 eurot.
20.Vastavalt VÕS § 224 lg-le 1 võib käesoleva seaduse § 223 lõikes 1 nimetatud juhtudel ostja alandada hinda vastavalt §-s 112 sätestatule. Viidatud VÕS § 223 lg 1 p-des 1-5 on sätestatud, et ostjal on õigus müügilepingust taganeda, kui: 1) müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt käesoleva seaduse § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele; 2) müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt käesoleva seaduse § 222 lõikele 21; 3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia; 4) lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, või 5) müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.
21.Hageja on tõendanud, et pöördus korduvalt kostjate poole - 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 70). Kostjad ei ole vastanud ega vaielnud vastu hageja väiksemas mahus tarnimise väidetele, mistõttu nähtub asjaoludest selgelt, et kostjad ei vii/viinud asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul (müügilepingu oluline rikkumine (VÕS § 223 lg 1 p 5). Kohus ei nõustu kostjate tõlgendusega, et hinnaalandamise õiguskaitsevahendit saab kasutada üksnes kvaliteediga seotud puuduste korral, sest selline kostjate tõlgendus oleks liiga kitsas. Kuivõrd asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muu hulgas selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele, siis võib mittekohaseks täitmiseks olla ka kokkulepitust väiksemas mahus tarnimine. Seega saab hageja kohaldada hinna alandamist ka olukorras, kui mittekohane täitmine puudutab asja kogust, mistõttu oli hagejal õigus alandada hinda vastavalt VÕS §-s 112 sätestatule.
22.VÕS § 112 lg-te 1-3 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus
lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Hinna alandamise materiaalsed eeldused on:
Tasulise lepingu olemasolu; Tasu maksmise kohustusega vastastikuses seoses oleva kohustuse rikkumine; Täitmine oli mittekohane ehk kohustuse rikkumine seisnes mittekohases täitmises; Täitmine peab olema vastu võetud;
Rikkumist ei ole põhjustanud hinda alandav pool.
23.Eelnevalt tuvastas kohus, et poolte vahel oli tasuline leping – hageja tasus 51 722,11 eurot ning kostja I kohustus selle eest tarnima hagejale kokku 1081,60 m2 graniitkivi plaate. Kohus tuvastas ka eelnevalt seda, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m2 graniitkivi plaate ehk 394,784 m2 vähem, st täitmine oli mittekohane. Kuivõrd kostjad on menetluses väitnud, et nad on täitnud lepingu tasutud 51 722,11 euro osas täies ulatuses, siis võttis hageja kostja I mittekohase täitmise vastu, mille hageja on ka välja toonud (dtl 66, p 1). Asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja I mittekohase tarnelepingu täitmise põhjustas hageja. Seega leiab kohus, et hinna alandamise materiaalsed eeldused on antud juhul täidetud.
24.Hinna alandamiseks tuleb täita ka formaalsed eeldused, milleks on hinna alandamise avalduse lepingut rikkunud poolele edastamine. Hageja saatis kostjatele 09.12.2022 hinna alandamise avalduse (dtl 23-24). Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nad ei oleks saanud hageja hinna alandamise avaldust. Seega on hageja täitnud ka hinna alandamise formaalse eelduse.
25.VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja tasus kostjale I 51 722,11 eurot, mille eest oleks pidanud saama 1081,60 m2 graniitkivi plaate. Kohus tuvastas, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m2 graniitkivi plaate, mille väärtus on tarnelepingus kokkulepitud ühikuhinna järgi 32 843,54 eurot. Seega on hageja tasunud kostjale I 18 878,57 euro võrra rohkem, kui ta on saanud kaupa. Eeltoodule tuginedes on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 18 878,57 euro tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel.
26.Hageja on esitanud nõude ka kostja II kui käendaja vastu, kellelt palub solidaarselt kostjaga I välja mõista põhivõlgnevuse summas 18 878,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud (28.04.2023 seisuga) viivise summas 653,25 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 ja 2 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tulenevalt VÕS § 144 lg-st 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS §145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta (VÕS § 146 lg 1). Tarnelepingu täitmiseks sõlmis hageja ja kostja II käenduslepingu (dtl 11, p 5.8; 16). Kostjad on leidnud, et käenduslepingus on loetletud juhtumid on kõik nõudeõigused, kuid mitte ükski
neist ei ole kujundusõigus (dtl 50), mistõttu ei käenda kostja II hinna alandamisest tulenevaid kohustusi. Seega kostjad ei väida, et käendusleping ei oleks kehtiv, lihtsalt kostjate hinnangul ei taga see hinna alandamisest tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (st hageja) ja kostja I vahel 14.02.2020 sõlmitud tarnelepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid). Vastavalt käenduslepingu punktile 2 on käendaja (st kostja II) vastutused maksimumsumma 40 000 eurot. Kostja II on kohustatud täitma hageja nõude viie (5) päeva jooksul alates hageja vastava nõude saamisest (käenduslepingu p 4). Kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega, s.t hagejal on õigus ise valida, kas ta esitab nõude kostja II või kostja I või mõlema isiku vastu (käenduslepingu p 5). Tuginedes eeltoodule, ei nõustu kohus kostjate seisukohaga, et käenduslepinguga ei käenda kostja II hinna alandamise nõudeid, sest käenduslepingus on selgelt kirjas, et kostja II käendab tarnelepingust tulenevaid hageja nõudeid, sh muid nõudeid, mis ei ole eraldi loetelus välja toodud („...jm nõudeid“). Ühtlasi on hageja saatnud ka kostjale II oma 06,11.2020 (dtl 72), 05.04.2021 (dtl 71), 15.07.2021 (dtl 70) e-kirjad ning ka 09.12.2022 hinna alandamise avalduse (dtl 23-24), mistõttu oli kostja II kostja I lepingu täitmise ulatusest teadlik. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I tarnelepingu täitmise eest ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja 18 878,57 eurot.
27.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja esitas 09.12.2022 hinna alandamise avalduse, milles palus tagastada alandatud hinda ületav rahasumma (18 878,57 eurot) hageja pangakontole hiljemalt 27.12.2022. Kostjad kohustust ei täitnud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 28.12.2022 kuni 28.04.2023 summas 653,25 euro. Tuginedes eeltoodule on põhjendatud rahuldada hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise 653,25 euro väljamõistmiseks.
28.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 653,25 eurot ja viivise alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hageja on taotlenud mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv1260 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1260 eurot. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.