Jätta B-CONSTRUCTION OÜ ja E.F-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud solidaarselt B-CONSTRUCTION OÜ ja E.F-i kanda.
4.Mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.F-ilt solidaarselt Neutra Capital AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 280 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-23-6469 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Neutra Capital AS (endise ärinimega Fausto Capital AS, hageja) esitas 02.05.2023 Harju Maakohtule B-CONSTRUCTION OÜ (kostja I) ja E.F-i (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 18 878,57 eurot ja 28.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 653,25 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 18 878,57 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (ostja) ja kostja I (müüja) 14.02.2020 müügilepingu, mille alusel ostis hageja graniitkivi plaate. Müügilepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjaga II 14.02.2020 käenduslepingu.
1.2.Vastavalt müügilepingu lisaks nr 1 olevale pakkumisele oli graniitkivi plaatide ühikuhind 39,85 eurot/m2 (käibemaksuta), s.o koos käibemaksuga 47,82 eurot/m2. Hageja tasus kostjale I müügilepingu alusel kokku 51 722,11 eurot (käibemaksuga): 31.03.2020 10 320 eurot, 14.05.2020 15 541,06 eurot, 08.06.2020 7758,31 eurot, 24.08.2020 5977,50 eurot ja 30.09.2020 12 125,24 eurot.
1.3.Kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku 686,816 m2 ulatuses: 16.08.2020 270,4 m2, 24.08.2020 270,4 m2 ja 11.02.2021 146,016 m2. Kõigist kolmest tarnest on tehtud fotod ja 12.05.2020 kostja I kinnitas, et 15.04.2020 saadeti Hiinast teele 540,80 m2 graniitkivi plaate. See kogus vastas kahele esimesele 2020. a suvel toimunud tarnele. 19.05.2020 saatis kostja I fotod kahest konteinerist, mis tarniti hagejale 16.08.2020 ja 24.08.2020. 23.11.2020 saatis kostja I fotod kolmandast graniitkivi plaatide tarnest, mille hagejale tarnimist kinnitab kostja I 11.02.2021 e-kirjas.
1.4.Hageja on tasunud 51 722,11 eurot 1081,60 m2 eest, kuid on saanud graniitkivi plaate 394,784 m2 võrra vähem, millele vastab 18 878,57 eurot. Kuna kostja I ei tarninud hoolimata korduvatest meeldetuletustest puuduvat kogust graniitkivi plaate, esitas hageja kostjale I 09.12.2022 hinna alandamise avalduse ja nõudis kostjalt I enam makstud 18 878,57 euro tagastamist. Hinna alandamise eesmärgiks oli alandada graniitkivide eest tasutut võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise (ehk tarnimata graniitkivide) väärtuse suhtele kohase täitmise (ehk kõigi tarnimisele kuulunud graniitkivi plaatide) väärtusesse. Hageja palus 18 878,57 eurot tagastada hiljemalt 27.12.2022, mida kostja I ei teinud.
2
2-23-6469
1.5.Hageja esitas 09.12.2022 nõude ka kostja II vastu, sest kostja II võttis endale kohustuse täita hageja nõudeid viie päeva jooksul alates hagejalt vastava nõude saamisest ning pooled olid kokku leppinud, et kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega. Kostja II ei täitnud hageja nõuet.
1.6.Hageja hinnangul on hinna alandamine kohane õiguskaitsevahend. Hageja on mittekohase täitmise vastu võtnud ega kavatse lepingust taganeda ja/või juba kätte saadud graniitkivi plaate tagastada. Kohtupraktikas on sellisel viisil hinna alandamine üldiselt aktsepteeritav. Väär on väide, et hageja ei ole eelnevalt nõudnud puuduste kõrvaldamist, sest hageja saatis selliseid nõudekirju korduvalt. Hageja pidas pidevat arvestust tarnitud graniitkivi plaatide tarnimisega seoses ja jagas seda ka kostjatega. Kostjad ei vaielnud hageja arvestustele vastu ega esitanud mingit omapoolset arvestust ega tõendeid. Hageja tõendid lükkavad ümber kostjate väite, nagu oleks hageja tasunud üksnes reaalselt tarnitud ja kätte saadud kauba eest ega polevat tasunud ettemaksu, sest 06.11.2020, 16.02.2021 ja 15.07.2021 kirjad kõnelevad selgelt just hageja tehtud ettemaksust. Kostjate versioon sündmuste käigust on tagantjärele kunstlikult loodud, ei ole usaldusväärne ega sobitu tõenditega.
1.7.Kostja I kohustus oli koostada kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, mistõttu tõendamiskoormis on kostjal I. Kostjate tõendid Hiina tarnija arvete näol ei näita, et kaup Hiinast Eestisse lähetati ja saabus ega ka seda, et kostja I andis Eestisse saabunud kauba üle just hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
2.1.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja on valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Hageja hinna alandamise nõude eeldused ei ole täidetud, sest kostja I ei ole täitnud enda müügilepingust tulenevat kohustust puudustega ega jätnud ka müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitmata. Selleks, et hageja oleks saanud müügilepingu hinda alandada, oleks ta esmalt pidanud nõudma müüjalt puuduste kõrvaldamist või oleks mittevastavus pidanud olema niivõrd tõsine. Vastasel juhul on hinna alandamine võimatu.
2.2.Kostja I on enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kostjad ei vaidle, et hageja on tasunud kostjale I 51 722,11 eurot, kuid kostja I on selle raha eest tarninud hagejale 1081,6 m2 kive. Kostja I ei nõustu, et müügilepingu alusel tegi hageja kostjale ettemakse kogusummas 51 722,11 eurot ja sai selle eest 394,784 m2 võrra vähem graniitkivi plaate. Müügilepingu järgi kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu 35% kauba maksumusest üksnes lepingu sõlmimisel. Ülejäänud osa (65% kauba maksumusest) tasumine pidi müügilepingu järgi toimuma 3–5 konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekkis hagejal kauba aktiga üleandmisel hagejale. Kui hagejal tekkis lepingu p-s 3.3 sätestatud kohustus kauba eest tasuda, oli kostjal I õigus esitada hagejale nõuetekohane arve. Seega tulnuks hagejal maksta kostjale I ettemaksu üksnes 32 944 eurot (km/ta) ja koos käibemaksuga 39 532,79 eurot, mitte viiel korral 51 722,11 eurot. Edaspidist müügilepingu täitmist saab müügilepingu pinnalt kirjeldada järgnevalt: 1) graniitkivi plaadid antakse akti alusel hagejale üle; 2) hagejale esitatakse arve kauba eest; 3) hageja tasub kauba eest. Seega müügilepingu kehtivuse ajal tehtud maksed olid juba konkreetsete arvete tasumised, mille kostja I väljastas hagejale pärast graniitkivi plaatide üleandmist. Ka maksekorralduste selgitustes on toodud arve number, mille eest kõnealuse maksega tasutakse.
3
2-23-6469
2.3.Kostjad tarnisid hagejale kive kahe kaubasaadetisena, mis lastiti Hiinas aprillis ja mais 2020. Mõlemal korral 540,8 m2, s.o kokku 1081,6 m2, mille eest hageja on ka tasunud. Hiina kaubatarnija esitas kostjale I 15.04.2020 ja 14.05.2020 arved, mis mõlemad kajastavad kivide koguseid 540,8 m2 ja 540,8 m2, st Eestisse saabus kive kokku 1081,6 m2. Kostjate hinnangul on hageja võtnud omaks, et hageja on saanud kätte kauba 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021, kuid näidanud 16.07.2020 ja 11.02.2021 kätte saadud koguseid väiksemana. Hiinast jõudis Eestisse juulis 2020 kaks konteinerit (mõlemas 270,4 m2) ja augustis 2020 kaks konteinerit (mõlemas 270,4 m2), millest ühele lubati koheselt sissevedu ja teine konteiner võeti täiendavasse tollikontrolli. 16.07.2020 ja 24.08.2020 anti mõlemal korral hagejale üle 540,80 m2 kive. Hageja esitatud 11.02.2021 e-kirja saatja RK ei ole kostja I töötaja ega esindaja. Kostjad möönsid 01.08.2024 istungil, et kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021, kuid kuna pooled olid muutnud müügilepingut ja kostja I võis tarnida ositi, siis ei täidetud lepingut hilinenult.
2.4.Käenduslepingu p 1 järgi ei käenda kostja II hinna alandamisest tulenevaid kohustusi, kuna käenduslepingus p-s 1 loetelus mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski neist ei ole kujundusõigus. Kostja II rõhutas, et kostja I ei ole enda lepingulisi kohustusi rikkunud. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 02.09.2024 otsusega rahuldamata kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, rahuldas hagi, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus selles, kas kostja I on tarninud hagejale 51 722,11 eurole vastavas koguses graniitkivi plaate ehk kokku 1081,60 m2 graniitkivi plaate, st kas üleantud asi vastab koguse osas lepingutingimustele või on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest kostja I vastutab ning mille tõttu oli hageja õigustatud alandama hinda.
3.2.Maakohus tuvastas müügilepingu tingimuste ning hageja maksete ja tarnete kohta esitatud poolte väidete põhjal, et arvete esitamine ja tasumine ei toimunud kooskõlas müügilepingu p-ga 3.3, s.o 35% lepingu sõlmimisel ja 65% vastavalt tarnitud kauba kogusele, mistõttu ei saanud maakohtu hinnangul teha järeldust, et 51 722,11 euro tasumisel ka kostja tarnis sellele summale vastava koguse (1081,60 m2) graniitkivi plaate. Mõlemad pooled tõid menetluses välja, et seoses COVID-19 pandeemiaga leppisid pooled 27.03.2020 kokku tarne ositi täitmises.
3.3.Maakohtu hinnangul oli kauba koguse osas tõendamiskoormis ümber pöördunud ning kostjal I tuli tõendada, et ta tarnis hagejale kokku 1081,60 m2 graniitkivi plaate ja täitis müügilepingut talle tasutud 51 722,11 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kostjad ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis tõendaksid, et kõik Hiinast saadetud graniitkivi plaadid anti üle hagejale. Kuigi kostjad olid ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,60 m2, esitasid kostjad menetluse käigus erinevaid väiteid tarneaegade osas. Lisaks oli kostja I saatnud hagejale 19.05.2020 e-kirja, mis sisaldas konteinerite numbreid ja pilte. Arvestades, et kaup jõudis Hiinast Eestisse keskmiselt 2,5 kuud pärast lastimist, siis pidid 19.05.2020 ekirjale lisatud pildid olema seotud 14.05.2020 arvega ning tehtud Hiinas, mitte juba Eestis. Seega 15.04.2020 arvega seotud konteineritest hagejale teavet ei saadetud, saadeti vaid koopia arvest. 23.11.2020 saatis kostja I hagejale e-kirja koos piltidega konteinerist. Samal ajal möönsid kostjad 01.08.2024 istungil, et Põllumajandusameti poolt kinni peetud konteiner 4
2-23-6469 tarniti hagejale 11.02.2021. Seega jäi ebaselgeks, millise tarnega võisid olla seotud 23.11.2020 e-kirja lisaks olevas konteineris olevad graniitkivi plaadid. Hageja kirjutas kostjatele 06.11.2020, 16.02.2021, 05.04.2021 ja 15.07.2021 ning tõi kõigis e-kirjades välja, et hageja on tasunud 1081,60 m2 graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem. Kostjad ei tõendanud, et nad oleksid kordagi hageja saadetud ekirjadele vastanud ning vaielnud vastu hageja väidetud tarnitud graniitkivi plaatide kogusele, mida sellises olukorras oleks kostjatelt võinud mõistlikult oodata. Arvestades kostja I tegevusala (kivide/plaatide müük), kostjate passiivset käitumist hageja e-kirjade suhtes ning lähtudes sellest, et kostjad menetluse käigus järjepidevalt enda esitatud väiteid muutsid, ei nõustunud maakohus kostjatega selles, et kostjale esitatud Hiina kaubatarnija arvetega on tõendatud kostja I poolne lepingu täitmine, s.o samas mahus plaatide üleandmine hagejale. Tuginedes eeltoodule tuvastas maakohus, et kostja I rikkus müügilepingut ega tarninud hagejale kogu kokkulepitud mahus (1081,6 m2) graniitkivi plaate, mille eest oli hageja tasunud 51 722,11 eurot.
3.4.Vastavalt VÕS § 224 lg-le 1 võib ostja VÕS § 223 lg-s 1 nimetatud juhtudel alandada hinda vastavalt §-s 112 sätestatule. Hageja tõendas, et pöördus korduvalt kostjate poole. Kostjad ei vastanud ega vaielnud vastu hageja väiksemas mahus tarnimise väidetele, mistõttu nähtus asjaoludest selgelt, et kostjad ei vii/viinud asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul (müügilepingu oluline rikkumine (VÕS § 223 lg 1 p 5).
3.5.Maakohus ei nõustunud kostjate tõlgendusega, et hinna alandamise õiguskaitsevahendit saab kasutada üksnes kvaliteediga seotud puuduste korral, sest selline kostjate tõlgendus oleks liiga kitsas. Kuivõrd asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muu hulgas selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele, siis võib mittekohaseks täitmiseks olla ka kokkulepitust väiksemas mahus tarnimine. Seega saab hageja kohaldada hinna alandamist ka olukorras, kui mittekohane täitmine puudutab asja kogust, mistõttu oli hagejal õigus alandada hinda vastavalt VÕS §-s 112 sätestatule.
3.6.Maakohus leidis, et hinna alandamise materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostjad väitsid menetluses, et nad on täitnud lepingu tasutud 51 722,11 euro osas täies ulatuses, kuid maakohus tuvastas, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m2 graniitkivi plaate ehk 394,784 m2 vähem, st täitmine oli mittekohane, ja hageja võttis kostja I mittekohase täitmise vastu. Asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja I mittekohase müügilepingu täitmise põhjustas hageja.
3.7.Hageja täitis ka hinna alandamise formaalse eelduse, s.o edastas 09.12.2022 hinna alandamise avalduse lepingut rikkunud poolele. Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nad ei oleks saanud hageja hinna alandamise avaldust.
3.8.Eeltoodule tuginedes oli hagejal õigus nõuda kostjalt I 18 878,57 euro tagastamist VÕS § 112 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel, kuna hageja oli tasunud kostjale I 18 878,57 euro võrra rohkem, kui ta on saanud kaupa.
3.9.Maakohus tuvastas, et käenduslepingu p 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (st hageja) ja kostja I vahel 14.02.2020 sõlmitud müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid). Vastavalt käenduslepingu p-le 2 on käendaja (st kostja II) vastutuse maksimumsumma 40 000 eurot. Kostja II on kohustatud täitma hageja nõude viie (5) päeva jooksul alates hageja vastava nõude saamisest (käenduslepingu p 4). Kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega, st hagejal on õigus ise valida, kas ta esitab nõude kostja II või kostja I või mõlema isiku vastu 5
2-23-6469 (käenduslepingu p 5). Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et käenduslepinguga ei käenda kostja II hinna alandamise nõudeid, sest käenduslepingus on selgelt kirjas, et kostja II käendab müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid, sh muid nõudeid, mis ei ole eraldi loetelus välja toodud („...jm nõudeid“). Hageja saatis ka kostjale II oma 06.11.2020, 05.04.2021, 15.07.2021 e-kirjad ning ka 09.12.2022 hinna alandamise avalduse, mistõttu oli kostja II kostja I lepingu täitmise ulatusest teadlik. Seega luges maakohus tuvastatuks, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I müügilepingu täitmise eest ning mõistis kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja 18 878,57 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
4.1.Maakohus tegi kivide üleandmise koguse osas ebaõiged järeldused. Maakohus nõustus, et kostjad on ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,60 m 2. Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et kostjad saatsid 15.04.2020 Hiinast Eestisse teele 2 konteinerit (540,80 m2 graniitkive), kuid väidab, et ta sai sellest Eestis kätte vaid 1 konteineri (270,40 m2). Kostjad kinnitavad, et kogu aprillis 2020 Hiinast teele saadetud partii võeti hageja poolt korraga vastu. Teine saadetis (Hiina müüja 14.05.2020 arve) sisaldas samuti 540,80 m 2 kive, s.o 2 konteinerit, mis anti hagejale üle 24.08.2020. Kostjad juhivad tähelepanu kostjate 21.12.2023 seisukohtadele lisatud 14.05.2020 arvele, millel on Põllumajandusameti templid 24.08.2020, mille kohaselt on Eestisse saabunud kaks konteinerit, millest ühele lubati koheselt sissevedu ja teine konteiner võeti täiendavasse kontrolli. Ka 19.05.2020 e-kirjale lisatud fotod kinnitavad, et mais 2020 pandi Hiinast teele samuti mitu konteinerit. Arvestades, et teisest saadetisest jäi üks konteiner tolli kinni ja vabastati käibesse hiljem, siis on kostjad möönnud, et see kogus võidi anda hagejale üle veebruaris 2021. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel maakohus siinjuures kostjate väidetes vastuolusid näeb. Kivide üleandmise kohta ei vormistatud kirjalikke akte, kuid seda ei nõudnud ka hageja kivide vastuvõtmisel, millest ongi teatud segadus tõusetunud. Hageja saatis e-kirju hankelepingu mittetäitmise kohta, kuna hageja ei saanud kohe kätte osa teise partii kividest (270,4 m2 kive), vaid teatud viivitusega. See ei tähenda, et hageja ei saanud kokkuvõttes kätte kogu kivide kogust, mis oli Eestisse saabunud. Hageja on kasutamas ära olukorda, kus kirjalikult akte ei vormistatud ja pisendanud mõlema partii kivide kogust poole võrra.
4.2.Hageja on valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Hageja tugineb enda nõudes VÕS § 112 lg 1 järgi hinna alandamisele, kuid viidatud sätte sõnastusest tulenevalt on hinna alandamise kui kujundusõiguse üks eeldusi, et üks pool ei ole enda kohustust täitnud kohaselt. Võlaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et eelkõige tähendab see lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja üle andmist. Muuhulgas on kommentaarides lisatud: „/.../ hinna alandamist ei saa rakendada, kui kohustus on üldse täitmata jäänud, nt kaup on jäänud üle andmata /.../“. Arvestades, et hageja heidab kostjale ette graniitkivide saamist väiksemas mahus, kvalifitseeruks see etteheide pigem kohustuse täitmata jätmiseks. Hageja on põhjendamatult seisukohal, et siinsel juhul on VÕS § 112 lg 1 järgse hinna alandamise eeldused täidetud. Kostjad ei ole täitnud enda müügilepingust tulenevat kohustust puudustega ega ka jätnud müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitmata. Ka maakohus oli istungitel pigem seda meelt, et kauba koguse üle vaieldes ei saa hinda alandada. Ometi on maakohus otsuses tuginenud hinna alandamise avalduse põhjendatusele.
6
2-23-6469
4.3.Maakohtu väljamõistetud 18 878,57 euro sisse on arvestatud käibemaksusummad, mille hageja on saanud riigilt tagasi arvestada (kas tagasi küsinud või teinud tasaarvestuse müügikäibesummadega). Kostjad on esitanud hagejale kauba eest käibemaksuga arved ja hageja on saanud arvete käibemaksuosa arvestada oma sisendkäibemaksu arvestusse.
4.4.Käenduslepingust tuleneva kohustuse osas märgivad kostjad, et käenduslepingu p 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (s.o hageja) ja võlgniku (s.o kostja I) vahel 12.02.2020 sõlmitud müügilepingust tulenevaid võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõuded). Käenduslepingu p-s 1 toodud loetelust nähtub, et hageja ja kostja II on ette näinud peamised võimalused, mil kostja II müügilepingust tulenevaid kohustusi käendab. Loetelus ei ole toodud hinna alandamise olukorda. Loetelus mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski neist pole kujundusõigus. Kui hinna alandamine peaks olema põhjendatud, siis tekib sellest alusetu rikastumise olukord, mis on lepinguväline, mitte lepinguline kohustus. Käendaja ei ole võtnud kohustust vastutada lepinguväliste kohustuste eest. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maakohus leidis õigesti, et hagejale 1081 m2 graniitkivi plaatide üleandmist ei ole kostjad tõendanud, kuid hageja on tõendanud, et sai 686,816 m2 plaate.
8.1.Müügilepingu p-s 4.5 olid pooled kokku leppinud, et kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid koostab kostja I, mida ta aga ei teinud. Kostja I soovib hagejale üle antud graniitkivi plaatide kogust tõendada arvetega, mille väljastas kostjale I tema Hiina lepingupartner saadetiste lastimisel Hiinas. Nendest arvetest ei ole siiski võimalik järeldada seda, kas ja kui palju on Eestisse saadetud kaubast üle antud hagejale.
8.2.Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja I on Hiinast ostnud kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,6 m2 (dtl 79–81). Kostja I on kohtule esitanud oma Hiina koostööpartneri kaks arvet (dtl 79 ja 80), millest nähtub kahe saadetise peale kokku nelja konteineri saatmine Eestisse. Samas ei tõenda plaatide saatmine Hiinast Eestisse seda, et need jõudsid samas mahus ka hagejani, kuna saadetis saadeti kostjale I, mitte hagejale. Hageja on võtnud menetluses omaks, et kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku 686,816 m2 ulatuses: 16.08.2020 270,4 m2, 24.08.2020 270,4 m2 ja 11.02.2021 146,016 m2.
7
2-23-6469
8.2.1.Õige on ka maakohtu järeldus sellest, et kostja I väited tarnete kuupäevadest ja kogustest on vastuolulised. Vastuolusid väidetes ei kõrvaldanud kostjad ka ringkonnakohtu istungil. Kostja I väited sellest, et hagejale on tarnitud kogu ettemaksule vastav kaup, ei ole millegagi tõendatud ega ole arvestades arvukaid vastuolusid väidetes ja tõendites ka usutav. Kostja I on väljendanud, et andis kogu aprillis Hiinast saadetud kaks konteinerit (kokku 540,80 m2) kostjale üle juulis 2020. Samuti väidab kostja I, et teine kahest konteinerist (kokku 540,80 m2) koosnev saadetis anti hagejale üle 24.08.2020. Samas väidab kostja I ka, et üks 2020. a augustis saabunud konteineritest peeti 24.08.2020 tollis kinni täiendava kontrolli teostamiseks, see vabastati hiljem ning võis olla hagejale üle antud alles 2021. a veebruaris. Seega ei ole kostja I olnud järjepidev väidetes, millal ta oma kohustuse väidetavalt täitis. Vastuolulised on kostja I väited ka sellest, millised konteinerid Eestisse tarniti. 14.05.2020 (seega 2020. a mai tarne) arvel (dtl 80) on Põllumajandusameti tempel, mille kohaselt on sisseveoluba antud konteinerile MEDU3655180 ja kinni on peetud konteiner MEDU1275875. Kostja I on saatnud hagejale 19.05.2020 fotod, millelt nähtuvad konteinerid GLDU393580 ja MEDU671600, märkides, et tegemist on eelmise nädala piltidega. Maakohus leidis (ja kostja I apellatsioonkaebuses nõustus), et tegemist oli väidetavalt 2020. a mais saadetud konteineritega. Lisaks on kostja I saatnud hagejale 23.11.2020 foto konteinerist numbriga DFSU246716. Seega on kostja I saatnud hagejale kokku fotod kolmest konteinerist, millest ükski aga ei kattu Eestisse tegelikult 24.08.2020 saabunud konteineritega MEDU3655180 ega MEDU1275875. Hageja on märkinud 01.08.2024 kohtuistungil, et temal puudub ülevaade, millistest partiidest temale kivisid üle anti, samuti ei osanud hageja esindaja kommenteerida kostja I edastatud fotosid konteinerite kohta ringkonnakohtu istungil. Arvestades, et konteinerid saatis Hiinast kostja I lepingupartner ja seda kostjale I, on hageja väited selle kohta mõistetavad. Samas ei ole kostja I suutnud vastuoludeta tuua esile, milliste konteineritega saabunud kaup ja millal tegelikult hagejale üle anti. 11.02.2021 on kirjutanud RK hageja esindajatele ning kostjale I, et „platsil on 146 m 2 kive“. Fotodelt nähtub, et kivid on laaditud Fahle kompleksi (Tartu mnt 80f maja ette) ja kirja saatja märgib, et ootab raha laekumist. Kostja I väitis, et ei tea, kes on RK, sest tegemist ei ole kostja I esindaja ega töötajaga. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja I oleks mistahes üllatust väljendanud talle saadetud kirja peale selle saatmise järgselt, kuigi kostja I on e-kirjast nähtuvalt samuti kirja saajate hulgas. Samuti on kostja I möönnud, et viimane saadetis võidi hagejale üle anda 11.02.2021, s.o kirja saatmise kuupäeval. Kirja kohaselt laaditi maha 146 m2 plaate, mis kattub hageja arvestusega temale üle antud graniitkivi plaatide kogusest. Hageja on esitanud ka fotod kõigist tema väitel kätte saadud tarnetest. Dtl 135 fotodelt nähtub, et 16.07.2020 ja 24.08.2020 tarnitud kivid olid pakendatud valgesse kilesse, seotud rohelise lindiga ning pakendite servad ja küljed on tugevdatud puitkarkassiga. Pakendite välimus kattub 19.05.2020 kostja I edastatud fotodelt (konteinerid GLDU393580 ja MEDU671600). Fotolt nähtub ka see, et 11.05.2021 tarnitud kivid olid pakendatud halli kilesse ja seotud rohelise lindiga, mis iseenesest vastab konteineri DFSU246716 sisule, kuigi Põllumajandusameti templi kohaselt sellise numbriga konteinerit Eestisse 24.08.2020 ei saabunud.
8.2.2.Kostjad avaldasid 01.08.2024 maakohtu istungil, et seoses COVID pandeemiaga muutsid pooled lepingut täitmise tähtaja osas ja pooltel ei olnud enam lõplikku tähtaega tarnete osas (dtl 211, ajamärk 01:12:36). Hageja on esitanud kostjatele korduvalt pretensioone: 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl
8
2-23-6469 70). Kõigis nimetatud kuupäevadel saadetud e-kirjades on hageja väitnud, et on tasunud 1081,60 m2 graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem. Enne viimast tarnet 11.02.2021 on hageja kostjatele ette heitnud, et on saanud 540,80 m2 kive (dtl 72) ning soovib teada, millal tarnitakse ülejäänud. 16.02.2021 on hageja toonud oma ekirjas välja, et 16.02.2021 seisuga on tellitud ja ettemakstud kogusest tarnimata 394,784 m2 graniitkivi plaate (dtl 69). Kostjad ei ole hagejale pretensioonide esitamisel kordagi vastu vaielnud. Eeltoodu alusel peab ka ringkonnakohus usutavaks hageja väiteid sellest, et talle tarniti üksnes 686,816 m2 ulatuses graniitkivi plaate, samal ajal kui kostja I väited tarnete aegadest, kogustest ja konteineritest ei ole leidnud tõendamist ja on vastuolude tõttu ka ebausutavad. Pooled muutsid pärast COVID pandeemia puhkemist tarnelepingu tingimusi selliselt, et tarneid võis teostada ka ositi ja kostja I väitel eemaldati lepingust kohustuse täitmise tähtaeg (dtl 208, ajamärk 00:18:28). Hageja andis korduvalt kostjale I võimalusi teostada lepingujärgsed tarned, millele materjalidest nähtuvalt kostja I ka vastu ei vaielnud. Samuti ei avaldanud kostja I, et hageja esitatud arvestused oleksid ebaõiged või et ta hageja nõutud tarneid ei tee. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on nõudnud veel 15.07.2021 e-kirjas tagasisidet lepingu täitmise osas, esitades taaskord arvestuse ja märkides, et on tasunud tarnimata plaatide eest 18 878,57 eurot. Kostja I ei ole ka sellele vastanud. Hageja esitas hinna alandamise avalduse 09.12.2022, milliseks ajaks oli ringkonnakohtu hinnangul igal juhul möödunud kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja valinud kohase õiguskaitsevahendi hinna alandamise kujul. Praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS redaktsioonist (RKTKm 27.01.2007, 3-2-1-126-06, p 16). Maakohus kohaldas ebaõigesti käesoleval ajal kehtivat VÕS redaktsiooni, millises osas ringkonnakohus maakohtu põhjendusi muudab. Sellel ei ole siiski mõju asja lõpplahendusele. 14.02.2020 kehtinud VÕS § 217 lg 1 esimene lause sätestas, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 233 lg 1 järgi loeti müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ostja ei võinud hinda müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 224 järgi alandada, kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga, kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta või enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Siinses asjas ei esine ükski hinna alandamist välistavatest alustest. Hageja e-kirjadest kostjale I nähtub selgelt, et hageja on korduvalt esitanud pretensioone seoses tarnitud kogusega ning nõudnud kohustuse nõuetekohast täitmist, s.o puuduolevate graniitkivi plaatide tarnet.
9.1.Kostjate peamiseks vastuväiteks siinses menetluses on, et kostjate arvates ei saa hinna alandamise õiguskaitsevahendit rakendada olukorras, kus asja lepingutingimustele mittevastavus seisneb puuduvas koguses, aga mitte tarnitud asja kvaliteedis. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Siinses vaidluses ei ole kostjad vaidlustanud seda, et kostja I ja hageja olid müügilepingus kokku leppinud graniitkivide plaatide ühikhinnas, milleks oli müügilepingule lisatud kostja I 9
2-23-6469 pakkumise (dtl 13) kohaselt 39,85 eurot/ m2 (käibemaksuta) kõigi graniitkivi plaatide osas, olenemata sellest, et nende mõõdud on erinevad. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale anti üle üksnes 686,816 m2 ulatuses plaate. See vastab 27 368,34 euro (käibemaksuta) ulatuses saadud kividele. Koos käibemaksuga oli tarnitud plaatide väärtuseks 32 843,54 eurot, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Lepingujärgse hinna alandamine on kujundusõigus, mida müügilepingu puhul ostja teostab avaldusega müüjale (VÕS § 112 lg 2 esimene lause). Kui hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-16-17, p 24). Hagejal on VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi õigus alandada hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja võib seega keelduda tasu (osalisest) maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Avalduse kohaselt on hageja vähendanud lepingujärgset graniitkivi plaatide eest makstavat hinda tarnimata plaatide maksumuse võrra. Ringkonnakohus leiab, et müügilepingu puhul, kus on selgelt jälgitav lõpphinna kujunemine (ühikhind ja ühikute kogus), võib hinna alandamine sellisel kujul olla erandina lubatud (TrtRnKo 21.01.2022, 2-19-20767/33, p 9; RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-15611, p 37).
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti arvestanud alandatud hinna koos käibemaksuga. Kostja I ja hageja on kokku leppinud müügilepingu punktis 3.1 kauba hinna koos käibemaksuga (dtl 10). Samuti on hind koos käibemaksuga kajastatud kostja I hinnapakkumises (dtl 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb alandatud hinna määramisel arvestada lepingus kokku lepitud hinda, seda ka juhul, kui hinnale lisandub käibemaks (mittekohase täitmise väärtus VÕS § 112 mõttes). Kostjate väide, et hageja on saanud makstava käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, seda seisukohta ei muuda. Seejuures märgib ringkonnakohus, et käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 kohaselt juhul, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Juhul, kui siinses asjas jõustub lahend, mille kohaselt ei tarninud kostja I hagejale graniitkivi plaate koguses, mille kostja I on näidanud hagejale väljastatud arvetel, saab kostja I väljastada puuduolevat kogust kajastava kreeditarve, mille tulemusena arvestatakse tagasi varasema arve alusel alusetult makstud käibemaksuosa.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja II väidetega sellest, et temaga sõlmitud käenduslepingu alusel ei taga käendus hinna alandamisest tulenevat nõuet. Käenduslepingu p 1 kohaselt võttis käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki 14.02.2020 sõlmitud müügilepingust (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid) kostja I vastu tulenevaid võlausaldaja nõuded. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega sellest, et käenduslepingus on selgelt kirjas, et käendaja käendab kõiki müügilepingust tulenevaid nõudeid, sh selliseid nõudeid, mis ei ole käenduslepingu tekstis sõnaselgelt loetletud. Käenduslepingus kokku lepitud käendatavate kohustuste loetelu on mitteammendav ning selgelt on kirjas ka see, et käendaja käendab kõiki nõudeid.
10
2-23-6469 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.1.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Hageja esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta), mis vastab keskmisele turuhinnale.
13.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 282) koosnevad kulud ringkonnakohus istungi ettevalmistamise kulust (1 h) ja istungil osalemise kulust (1 h). Hageja taotleb ringkonnakohtu menetluses menetluskulude suuruse kindlaksmääramist 280 euro ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul esindaja ajakulu põhjendatud.
14.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.