TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagiavaldus XXa (x) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5030,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja SR Kostja XX (isikukood x)
Asja liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja XXalt (isikukood x) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks XXa ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 17.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr x tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.05.2023 summas 10,13 eurot, samuti viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani) 1,60 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 10,13 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
Mõista välja XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks XXa ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 05.07.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr y kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus (26. osamaksest, s.o 10.09.2023 kuni 38. osamakseni, s.o 10.09.2024) 430,33 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 190,23 eurot, mis tuleb XXal tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes: 10.09.2024 13,62 eurot 10.10.2024 42.15 eurot 10.11.2024 43.47 eurot 1(9)
10.12.2024 44.84 eurot 10.01.2025 46.15 eurot
3.1.Mõista välja XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis XXa ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 05.07.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr y tulenevalt põhivõlgnevuselt 430,33 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
4.Mõista välja XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks XXa ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 24.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7q tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni (s.o kuni 10.03.2023) 201,23 eurot, samuti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani) 35,27 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 201,23 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
5.Mõista välja XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks XXa ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 18.11.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr w tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni (s.o kuni 10.11.2023) 332,39 eurot, samuti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.11.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani) 33,02 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 332,39 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
6.Mõista välja XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks XXa ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 03.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr d tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni (s.o kuni 10.10.2023) 181,15 eurot, samuti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.10.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani) 19,84 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 181,15 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
7.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja XXa vahel 27.07.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr w tulenev nõue summas 874,95 eurot lugeda pärast nõude ümberarvestust täidetuks.
8.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi XXa vastu intressi 415,12 euro ja sissenõudmiskulude 210 euro nõudes.
9.Jätta maakohtu menetluskuludest 35% kostja kanda ja 75% hageja kanda
10.Mõista XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskululud 299,25 eurot.
11.Mõista XXalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
12.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. 2(9)
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (avaldaja, hageja) esitas 4. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXalt (võlgnik, kostja) 3738,89 euro saamiseks. Kohus tegi 9. oktoobril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22. jaanuari 2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 04.03.2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2302,35 eurot, intressid 415,12 eurot, sissenõudmiskulud 210 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1213,38 eurot ja edasi viivise protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise koos seadusjärgse viivisega. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud kuus järelmaksulepingut: 27.07.2020 – leping nr w, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 874,95 eurot, krediidi kulukuse määraks on 51,66%; 17.11.2020 leping nr x, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 785,39 eurot, krediidi kulukuse määraks on 43,79%; 5.07.2021 leping nr y, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 874,95 eurot, krediidi kulukuse määraks on 42,27%; 24.09.2021 leping nr q, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 340,39 eurot, krediidi kulukuse määraks on 38,97%; 18.11.2021 leping nr w, mille alusel kostja soetas kauba vastavalt maksumusega 382,39 eurot, krediidi kulukuse määraks on 41,17%; 03.04.2022 leping nr d, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 217,99 eurot, krediidi kulukuse määraks on 49,82%. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 8.10.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused (dtl 81-86 ), milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2022 võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.10.2022 lepingud üles (dtl 87-92).
3(9)
Hageja on hagiavalduses märkinud, et on on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja on esitanud tõendina Pensioniregistri väljavõtted (dtl 93-96) ning maksehäireregistri väljavõtte (dtl 97). Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Hageja ei ole esitanud kostja pangakonto väljavõtet.
3.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 22.03.2024 ettepaneku täpsustada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise osas, esitada tõendid - kostja pangakonto väljavõte kuna hageja ei ole esitanud kostja panga konto väljavõtet ega sellel põhinevat analüüsi. Maakohus andis hagejale 22.03.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 22.04.2024 nõude ümberarvestuse, s.o määrata kostja tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet järgevalt:
4.1.Kostja soetas vastavalt hagivalduse punktile 2.1.1. lepingu nr. w alusel kauba summas 874,95 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1208,47 eurot (759,84 eurot põhiosa katteks + 440,98 eurot intressi katteks + 7,65 eurot võlamenetlemise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
4.2.Kostja soetas vastavalt hagivalduse punktile 2.1.2. lepingu nr. x alusel kauba summas 785,39 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 775,26 eurot (360,72 eurot põhiosa katteks + 378,44 eurot intressi katteks + 36,10 eurot võlamenetlemise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 10,13 eurot (785,39-775,26). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.05.2023 summas 10,13 eurot, mille palub hageja välja mõista. Lisaks viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.05.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 10,13 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4.3.Kostja soetas vastavalt hagivalduse punktile 2.1.3. lepingu nr. y alusel kauba summas 874,95 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 259,60 eurot (244,06 eurot intressi katteks + 15,54 eurot võlamenetlemise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 615,35 eurot (874,95-259,60). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 26. osamaksest, s.o 10.09.2023 kuni 33. osamakseni, s.o 10.04.2024 summas 246,55 eurot (Lisa 1). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 246,55 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4(9)
4.4.Kostja soetas vastavalt hagivalduse punktile 2.1.4. lepingu nr. q alusel kauba summas 340,39 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 139,16 eurot (34,94 eurot põhiosa katteks + 85,15 eurot intressi katteks + 19,07 eurot võlamenetlemise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 201,23 eurot (340,39-139,16). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.03.2023 summas 201,23 eurot, mille palub hageja välja mõista. Lisaks viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.03.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 243,23 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4.5.Kostja soetas vastavalt hagivalduse punktile 2.1.5. lepingu nr. w alusel kauba summas 382,39 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 50,00 eurot (30,05 eurot intressi katteks + 19,95 eurot võlamenetlemise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 332,39 eurot (382,39-50,00). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.11.2023 summas 332,39 eurot, mille palub hageja välja mõista. Lisaks viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.11.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 332,39 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4.6.Kostja soetas vastavalt hagivalduse punktile 2.1.6. lepingu nr. d alusel kauba summas 217,99 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 36,84 eurot (18,21 eurot põhiosa katteks +16,64 eurot intressi katteks + 1,99 eurot võlamenetlemise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 181,15 eurot (217,99-36,84) Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.10.2023 summas 181,15 eurot, mille palub hageja välja mõista. Lisaks viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.10.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 181,15 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
5.Maakohus võttis 15.05.2024 määrusega hagi menetlusse.
6.Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale politsei kaasabil 14.08.2024, vastu võtnud abikaasa. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
7.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(9)
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7, TsMS § 367; § 369. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
11.Eesti Pank avaldab keskmise tarbimislaenu kulukuse määra, mis tuleb korrutada kolmega. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine kolmekordne krediidi kulukuse määr oli lepingute sõlmimise ajal vastavalt 61,56%, 61,56%, 56,04%, 56,04%, 56,04% ja 50,85%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt Pensioniregistri väljavõtte ning maksehäireregistri väljavõtte tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 6(9)
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras.
13.Kuivõrd ülesütlemisavaldused tehti 23.10.2022 (k/otsuse punktid 3.2.-3.6) ning arvestades kõik kostja maksed põhinõuete katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepinguid 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud.
14.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
15.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed järgmiselt:
15.1.Maakohus leiab, et lepingu nr. w osas saab lugeda pärast nõude ümberarvestust nõude täidetuks.
15.2.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja lepingu nr. x osas kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.05.2023 summas 10,13 eurot.
15.3.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja lepingu nr. y osas kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 26. osamaksest, s.o 10.09.2023 kuni 38. osamakseni, s.o 10.09.2024 summas 430,33 (osamakse 40,86 kuni 30.08.2024=27,24 eurot). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb.1 Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 26. osamaksest, s.o 10.09.2023 kuni 38. osamakseni, s.o 10.09.2024 summas 430,33 eurot (arvestatud 30.08.2024 seisuga) ja tulevikus
sissenõutavaks muutuv põhinõude 190,23 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule (dtl 58).
15.4.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja lepingu nr. q osas sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.03.2023 summas 201,23 eurot.
15.5.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja lepingu nr. w osas sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.11.2023 summas 332,39 eurot.
15.6.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja lepingu nr. d osas sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni graafiku lõppemiseni, s.o 10.10.2023 summas 181,15 eurot.
16.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata.
17.Hageja 22.04.2024 avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist alates graafikute lõppemisele järgnevast päevadest kuni kohtuotuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.
18.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
19.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
20.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 35%. Seega jäävad menetluskulud 35% ulatuses kostja kanda ning 65% ulatuses hageja kanda.
21.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1122,00 eurot (riigilõiv 595,00 eurot ja esindaja kulud 527,00 eurot, sellest 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 507 eurot hagimenetluses 3 tunni eest tunnihinnaga 169,00 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine. Riigilõiv vältimatu ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks arvestab kohus ajakulu kindlaksmääramisel seda, et osad hagi koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu kiirmenetluses, mille eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette nähtud maksimaalne tasu 20 eurot ja mille kohus kostjalt hageja kasuks välja 8(9)
mõistab. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 855 eurot (=595 riigilõiv + esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses + 240 õigusabikulud). Kohus jättis menetluskuludest 35% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,35 * 855 = 299,25 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.