2.Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks poolte vahel 15.05.2024 tarbijakrediidilepingust X tulenev põhivõlgnevus 471,67 eurot.
3.Mõista XX-ilt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 471,67 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 471,67 eurot).
4.Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõue 14,56 euro ulatuses.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 275 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Bondora AS kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
2-25-18542 Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 03.11.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 471,67 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 14,56 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 15.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr. X, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot, lepingutasuga 126 eurot. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 1528,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue kostja vastu summas 471,67 eurot. Lepingu nr X krediidi kogukulumäär on 51.66%. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 15.07.2025 üles. Hageja esitab viivise nõude alates lepingu ülesütlemisest järgnevast päevast s.o 16.07.2024 kuni hagi esitamiseni s.o 03.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras kokku summas 14,56 eurot.
2.Kohus jättis hageja 03.11.2025 hagi 05.11.2025 määrusega käiguta. Hageja määruses nimetatud puuduseid tähtajaks ei kõrvaldanud.
3.26.11.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 26.11.2025 määruse kostjale kätte e-postiga 15.12.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 29.12.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4.Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 26.11.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
5.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, 2 (6)
2-25-18542 märkimisega.
6.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.05.2024 tarbijakrediidilepingu X, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (dtl 2). Laen on kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval s.o 15.05.2024 (dtl 22). Seega on leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bondora AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 15.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr X sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne määr 52,08%). Tarbijakrediidilepingu nr X kohaselt oli intressimäär 31,49% aastas ja krediidi kulukuse määr 51,66% aastas (dtl 8). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
11.VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi 3 (6)
2-25-18542 puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt maksegraafikutele alates 10.06.2024 – 10.05.2027 (dtl 23–24). Kostja jättis tasumata 09.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 ja 09.04.2025 osamaksed (dtl 5), mille tõttu edastas hageja kostjale 13.06.2025 ülesütlemise hoiatuse (dtl 25) ning kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 15.07.2025 üles (dtl 29).
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist hagejale 05.11.2025 määruses. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole lepingu nr X sõlmimisel veendunud kostja krediidi võimelisuses ning on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on seejuures selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24), et sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Maksegraafiku alusel tuli kostjal laen tagastada hiljemalt 10.05.2027 (dtl 24) 99,13 eurot kuus (dtl 8). Kuigi laenu tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole hageja tagasimakseid uuesti määranud. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemise tõttu (dtl 5). Kostja on teinud hagejale tagasimakseid kokku 1528,33 eurot (dtl 5), seega ei saa lepingut kehtivalt üles öelduks lugeda, kuna kostja ei olnud tagasimaksetega viivituses. VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, saab võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist. Kuigi eeltoodu tõttu ei olnud ülesütlemise eeldused täidetud, saab hagiavalduse rahuldada alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Arvestades 4 (6)
2-25-18542 hagiavalduses toodut, on võimalik lugeda leping üles öelduks hagi esitamisega. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr X alusel põhivõlgnevuse 471,67 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 471,67 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 16.07.2025 kuni 03.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 14,56 eurot. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamata. Hageja esitas viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 471,67 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).
15.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 471,67 eurot ja viivise alates käesoleva otsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 14,56 euro nõude.
16.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
18.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, mis on hagi koostamise eest on fikseeritud tasuna. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on 5 (6)
2-25-18542 kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 275 eurot.
20.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
21.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.