Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-14920
Kohtuasi
E.M-i hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, M.Y, W.K ja U.T vastu õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
E.M-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
AS-i Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebuse hind 6500 eurot
vastu
esitatud
M.Y, W.K ja U.T vastu esitatud apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) E.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostjad (vastustajad) AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223), M.Y (isikukood XXX), W.K (isikukood XXX) ja U.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta E.M-i apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-14920 muutmata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud E.M-i kanda. Mõista E.M-ilt AS-i Õhtuleht Kirjastus kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 722 eurot 50 senti. Mõista E.M-ilt M.Y, W.K ja U.T kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 867 eurot 80 senti. Nimetatud menetluskulude hüvitistelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni
2-20-14920 kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.E.M (hageja) esitas 12.10.2020 (täpsustatud 30.11.2020, 16.03.2021, 31.03.2021, 07.02.2022, 14.02.2024, 28.03.2022) Harju Maakohtule AS-i Õhtuleht Kirjastus (kostja I), M.Y (kostja II), W.K (kostja III) ja U.T (kostja IV) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat I eemaldama Õhtulehe veebiväljaande artiklist „„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“ (artikkel) osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, varasemaid perekonnanimesid ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat I asendama hageja ees- ja perekonnanime artiklis pseudonüümiga. Hageja palus keelata kostjal I avaldada artiklit või selle (refereeritud) osi, milles on märgitud hageja isikuandmeid (sh kehtivat ja endist ees- ja perekonnanime, hageja initsiaale). Hageja palus mõista kostjalt I välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Hageja palus kohustada kostjaid II–IV esitama kostjale I avalduse kustutada artiklist osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, andmeid hageja varasema karistatuse kohta ning hageja varasemaid perekonnanimesid. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostjad vaidlusaluste andmete avaldajad. Kostja I avaldas 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes artikli, milles kostjad II–IV kirjeldasid erinevate hoiu-laenuühistute tegevust Eestis. Mh avaldasid kostjad II–IV hageja ees- ja perekonnanime, andmed hageja karistatuse kohta (hageja jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses ja ta mõisteti kohtus 2,5 aastaks tingimisi vangi) ning hageja varasemad perekonnanimed. Kostja I tegi artiklis sisalduvad andmed teatavaks avalikkusele. Kostjad II–IV kui artikli autorid avaldasid artiklis sisalduvad andmed kostjale I.
1.2.Isikuandmeid võib ilma inimese nõusolekuta töödelda ja meedias avalikustada järgmiste tingimuste täitmise korral: isikuandmed avalikustatakse ajakirjanduslikul eesmärgil, isiku tuvastataval kujul avalikustamiseks on avalik huvi, seda tehakse kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjusta ülemäära selle inimese õigusi. Hageja ees- ja perekonnanime (sh endiste perekonnanimede) ning karistatuse avaldamine ei olnud põhjendatud. Hageja ei andnud nõusolekut andmete avaldamiseks. Kostjad rikkusid
2-20-14920 eespool nimetatud andmete esitamisega hageja isikuandmete töötlemise reegleid ning nende andmete avaldamine ei olnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga. Lisaks kahjustas andmete avaldamine hageja õigust eraelu puutumatusele. Avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja õigust privaatsusele ning avaldatu ei aidanud kaasa ühiskondlikule debatile ega andnud artiklile lisaväärtust. Eespool nimetatud hageja andmeid ei olnud vaja esitada. Artikli põhieesmärgiks oli võrrelda mõnede tegutsevate hoiu- laenuühistute tegevust, mh selle vastavust hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 28 lg-le 9, milles on sätestatud ühistu liikmetele laenude väljastamisele piirang. Avalikkusel ei olnud huvi saada teada hageja varasematest perekonnanimedest ja karistatusest. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, seejuures ei tee hagejast avaliku elu tegelast see, et ta tegeleb äriga, ning artikkel ei kajastanud hageja isikuga seotud päevakajalisi sündmusi. Hageja on rikkunud seadust, kuid mitte seoses hoiulaenuühistu ERIAL (ERIAL) tegevusega, rikkumise eest karistust kandnud, täitnud talle esitatud nõuded ning elanud enam kui viis aastat seadusekuulekalt. Artikli avaldamise päeval ei olnud hagejal kehtivaid kriminaalkaristusi ja tema suhtes ei olnud algatatud kriminaalmenetlust. Hageja oli ERIAL-i asutaja, kuid ei olnud enam ca kolm aastat ühinguga seotud ega kuulunud ERIAL-i juhtorganitesse, ei juhtinud ERIAL-i tegevust ega võtnud ühistuga seotud otsuseid vastu. Seega ei olnud hageja varasema karistatuse avaldamine põhjendatud ka ERIAL-i tegevuse kontekstis.
1.3.Hagejale tekitatakse kestvalt õigusvastaselt kahju, kuna vaidlusalused andmed on artiklis endiselt kättesaadavad.
1.4.Mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis märkis hageja mh, et kostjad halvustasid hagejat tahtlikult. Hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruse puhul tuli arvestada selle preventiivset toimet ning majanduslikult paremas positsioonis kostjalt I välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, et motiveerida teda kahju tekitamisest loobuma. Artiklis hageja eraelu kohta asjaolude avaldamisega tekitati talle hingelist valu ja kannatusi. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostjate vastuväidete kohaselt töötlesid nad hageja isikuandmeid kooskõlas seadusega (ajakirjanduslikul eesmärgil). Hageja isikuandmete avaldamine artiklis oli põhjendatud. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, esines avalik huvi avaldada vaidlusalused andmed. Artiklis kajastati hoiu-laenuühistute (mh ERIAL-i) tegevust ning nende juhtimisega seotud isikute andmeid. Artiklis kajastati isikute (sh hageja) tegevust majandus- ja kutsetegevuses (mh hageja rolli ERIAL-i tegevuses) ega avaldatud rangelt hageja eraelusfääri kuuluvaid andmeid. ERIAL-i juhatus kinnitas meedias avaldatud artiklis hageja kandvat rolli ERIAL-i juhtimises (hageja on töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu-laenuühistut kui ka kogu kontserni ning olnud ERIAL-i tegevuse mõtte suunaja ja innovaator). Lisaks tõendasid hageja tegutsemist ERIAL-i liikmete esindamisel mh talle väljastatud volikirjad ühistu liikmete esindamiseks.
2.2.Avalikkuse huvi hageja isikuandmete vastu tulenes hageja varem toime pandud süüteo liigist, tekitatud kahjust ning hageja praegusest kutsealast ja tegevusvaldkonnast. Hagejat karistati maksupettuse eest tingimisi vabadusekaotusega. Hagejal oli ERIAL-i tegevusega lähedalt seotud isikuna võimalus mõjutada ühistu juhtimisotsuseid. ERIAL-i klientidel ja
2-20-14920 teenuste kasutajatel on õigustatud huvi otsida ja saada teavet hageja varasema käitumise kohta. Hoiu-laenuühistu tegevus ja juhtimine peab olema läbipaistev. Isikutel, kes soovivad tarbida hoiu-laenuühistu teenuseid, peab olema võimalik olla kursis ühistu juhtimisega seotud isiku varasema tegevusega, et enne rahapaigutusotsuste tegemist veenduda hoiu-laenuühistu juhatusse kuuluvate isikute laitmatus ärilises reputatsioonis. Kostjate kui ajakirjanduses tegutsevate isikute eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu ERIAL-i võimalikele minetustele liikmete hoiustatud raha kasutamisel.
2.3.Hageja endiste perekonnanimede avaldamine artiklis oli vajalik. Hageja on varem karistatud ning seejärel nime vahetanud. Isikud, kes sooviksid kontrollida ERIAL-iga seotud isikute usaldusväärsust, ei pruugi hageja nimevahetuse tõttu kriminaalkaristuse andmeid leida. On ebatavaline, et inimene mitu korda nime vahetab. Lisaks pidas hageja oma eelmiste perekonnanimede kehtivuse ajal muid kohtuvaidlusi, millega ajalehe lugeja saab tutvuda, teades hageja kohtuvaidluse ajal kehtinud perekonnanime. Endiste perekonnanimede avaldamine oli vajalik ka seoses tsiviilkäibe hoolsusega, et isikutel oleks võimalik äriregistrist leida hageja praegusi ja varasemaid seoseid erinevate äriühingutega.
2.4.Vaidlusaluste andmete avaldamine ei kahjustanud hageja huve ülemäära. Usutavasti soovis hageja nimemuutusega varjata oma kriminaalkaristust. Hageja varasemate perekonnanimede kasutamise fakti avaldamine ei riivanud liigselt hageja eraelu puutumatust. Avaldatud andmed olid õiged.
2.5.Põhjendatud ei ole hageja nõue asendada tema nimi artiklis initsiaalidega. Kui meediaorganisatsioon peaks rahuldama andmesubjektide anonüümimise taotlused, võiks sellel olla ajakirjandusvabadusele halvav mõju. Hageja nõudel artiklist isikuandmete kaotamiseks puudub õiguslik alus. Lisaks ei ole alust keelata hageja isikuandmete töötlemist tulevikus. Kostja I säilitab meediaarhiivi terviklikkust eesmärgiga tagada (ka vanade) uudiste kättesaadavus. Nimetatu on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 järgi meediaorganisatsiooni kohustus. Lisaks ei ole avalik huvi ERIAL-iga seotud kriminaalmenetluse vastu raugenud ning etteulatuvalt ei saa keelata ERIAL-iga seotud isikute isikuandmete töötlemist.
2.6.Kostja I palus jätta rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagejale ei tekkinud kahju. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 16.03.2023 otsusega hageja kostjate vastu esitatud hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 1632 eurot 10 senti ning kostjate II–IV kasuks ühiselt välja menetluskulude hüvitise 1632 eurot 10 senti. Maakohus määras, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja I avaldas 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes vaidlusaluse artikli ning selle autoriteks on kostjad II–IV. Artiklis avaldati hageja kohta järgmised andmed: „Ehkki ühistul on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult B. D-i ja E.M“; „Mõlemat on varem tuntud ka teiste nimede all: B. D kandis F. F nime ning E.M on kandnud perekonnanimesid W ja Q“; „E.M jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses, kui kullaäris kasutati ära seaduseauke ja
2-20-14920 tekitati riigile 306 000 euro suurune kahju“; „Toonase nimega Q mõisteti kohtus 2,5 aastaks tingimisi vangi“; „Kriminaalkaristus välistab küll E.M-i kuulumise juhatusse, kuid volikirjade alusel ta saab esindada ühistu liikmeid näiteks üldkoosolekul“. Seega avaldati artiklis hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta. Andmed hageja endiste perekonnanimede ja varasema karistatuse kohta olid õiged.
3.2.Pooled ei vaielnud, et artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, tema endised perekonnanimed ja hageja varasem karistatus olid hageja isikuandmed. Kostjad töötlesid hageja isikuandmeid vastutavate töötlejatena (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) art 4 p 4). Hageja ei andnud kostjatele nõusolekut viidatud andmete avaldamiseks.
3.3.Eestis reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 (koosmõjus IKÜM art 85 lg-tega 1 ja 2). IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Hageja varasema karistatuse andmete puhul on oluline, et kostjad avaldasid andmed hoiulaenuühistute tegevust ja nendega seotud isikute tausta käsitlevas artiklis. Lisaks oli asja lahendamisel tähtis, et hageja süüdimõistmine oli tõsi ning andmed hageja toimepandud süüteo ja tema karistamise kohta avaldatud pärast kohtumenetluse lõppu ja süüdimõistva otsuse jõustumist. Seetõttu tuleb kontrollida mh hageja karistatuse kohta andmete avaldamise seaduspärasust IKÜM art 85 lg-te 1 ja 2 järgi IKS § 4 alusel. IKS § 4 lubab ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda mh andmeid isiku varasema karistatuse kohta ning sätestab asjakohased kaitsemeetmed (andmete seaduspärase avaldamise kriteeriumid) andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, järgides IKÜM art-s 10 sätestatud andmete töötlemise reegleid.
3.4.Selleks, et leida tasakaal väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu ning andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tuleb võrrelda tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avalik huvi peaks puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks avalik võim liiga ulatuslikult otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada. See moonutaks ajakirjandusvabadust. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel (RKHKo 23.03.2016, 3-3-1-85-15, p-d 19–21; RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007, p 16).
3.5.Kostja I järgis hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid ega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning IKS § 4 alusel.
3.5.1.Maakohus tuvastas, et artiklis käsitletud hoiu-laenuühistud eksisid artikli autorite hinnangul reegli vastu mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui (maakohtu otsuses
2-20-14920 ekslikult märgitud „kuni“) 20% ühistu omakapitalist. Üks neljast artiklis käsitletud hoiulaenuühistust oli ERIAL, millega on seotud hageja. Ajakirjanikud käsitlesid iga ühingut, tõid välja selle juhtfiguurid ja neid iseloomustavad asjaolud (nt varasem ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuses). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas avaldati hageja eesja perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ning andmed tema varasema karistatuse kohta. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, oli ajakirjandusel õigus avaldada artiklis hageja kohta eespool märgitud andmed. Hageja isikuandmete avaldamine panustas üldist huvi pakkuvasse ühiskondlikku debatti, sest ajakirjandus tõi avalikkuse ette hoiu-laenuühistute tegevuse probleemkohad (mh seaduses sätestatud reeglite mittejärgimine ning ühistutega seotud isikute taust ja reputatsioon). Andmete töötlemise vastu esines avalik huvi. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, et tema ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste perekonnanimede avaldamine põhjustas talle kahjulikke tagajärgi.
3.5.1.1.Avalikkusel oli põhjendatud huvi saada teada hoiu-laenuühistu tegevusest (mh seadusega kehtestatud normide täitmisest) olukorras, kus ühistu pakkus klientidele väga atraktiivset võimalust tulu teenida (tähtajalise hoiuse intress rohkem kui 10%). Artikli kohaselt oli ERIAL-il käsitletud ühingutest kõige agressiivsem reklaamikampaania. Sellises olukorras oli avalikkusel huvi saada teada ühistuga seotud isikutest. Nimetatud teabe jagamine oli võimatu ilma hageja ees- ja perekonnime avaldamata. Reklaamides ühistu tegevust, seadis hageja ennast paratamatult avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanu keskmesse, pidi arvestama, et tema nimi võis tõmmata ajakirjanduse tähelepanu ja olla avaldatud ERIALi tegevuse kontekstis. Hageja ees- ja perekonnime avaldamine seostus artikli eesmärgiga.
3.5.1.2.Hageja varasema karistatuse avaldamiseks esines avalik huvi. Kui hoiu-laenuühistu pakub võimalust teenida väga head tulu, on avalikkusel põhjendatud huvi saada teada ühistuga seotud isikute varasemast tegevusest ja käitumisest. Liiga atraktiivne tulu teenimise võimalus võib tekitada inimesel kahtluse, kas lubatud eesmärgi saavutamine on võimalik ja seaduslik. Oluline on näidata ühistu juhtimisega seotud isikute tausta, et potentsiaalne klient saaks hinnata, kui tõenäolised ja usutavad on reklaamis esitatud lubadused. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab ühingu võimalik klient saama veenduda ühingut kontrollivate isikute maines. Teave ühistuga seotud isikute kohta võib hõlmata isiku varasemat ärialast tegevust ning õiguskaitseorganite huviorbiiti sattumist või kriminaalkorras karistamist. Maakohus tuvastas, et hagejal oli kontroll ERIAL-i üle või võimalus mõjutada ühingu tegevust. ERIAL-i juhatuse 10.12.2020 pöördumises kõigi Eesti elanike poole nimetati hagejat ühingu tegevuse mõtte suunajaks ja innovaatoriks ning märgiti, et hageja on töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu- laenuühistut kui ka kontserni. Artikli kohaselt jäi hageja 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses ja kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi. Maakohtu hinnangul oli see, et hageja mõisteti süüdi maksualase süüteo toimepanemises (st kaudselt raha ebaseaduslikus käitlemises), tähtis teave ühistu tegevuse üle kontrolli omava või alternatiivselt selle tegevust mõjutava isiku puhul, kuna hoiu-laenuühistu tegevus on seotud klientide raha kasumliku investeerimise ja neile tulu teenimisega. ERIAL-i tegevus oli avalik, sest ühistu kaasas inimestelt raha ja pakkus tulu teenimise võimalust. Hageja asetas ennast paratamatult avalikkuse tähelepanu ette ning pidi arvestama, et meedia või teised isikud huvituvad mh sellest, kas hageja on varem käitunud seaduskuulekalt. Arvestades ERIAL-i tegevuse sisu ja hageja rolli ühistu tegevuses, ei olnud hageja varasema karistatuse andmed eraelulised. Avaldatud tõene teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega põhjustanud hageja negatiivsete hinnangutega väärtustamist. Lisaks oli andmete avaldamine kooskõlas artikli eesmärgiga. See, et hageja oli määratud karistuse artikli avaldamise hetkeks
2-20-14920 ära kandnud, ei välistanud ajakirjanduse õigust hageja varasemat karistatust meedias kajastada.
3.5.1.3.Samuti esines avalik huvi hageja varasemate perekonnanimede avaldamiseks. Isikul on õigus otsustada, kas ta soovib perekonnanime vahetada ning oma varasemaid perekonnanimesid avalikkusele teatavaks teha. Samas näitab perekonnanimede korduv muutmine, et isik soovib varjata oma käitumist või tegevust varasemate perekonnanimede kehtivuse ajal. Avalikkusel oli huvi saada andmeid hoiu-laenuühistuga seotud isikute ja nende tegevuse kohta ka ajal, mil neil oli teine perekonnanimi. Hageja süüdimõistmise ajal oli tema perekonnanimi Q. Maakohus pidas usutavaks, et hageja soovis nimevahetusega raskendada või teha võimatuks hageja seostamise varem sooritatud süüteoga. Avalikkusel on huvi saada teada, kas hoiu-laenuühistuga seotud isik on kriminaalkorras karistatud. Eespool viidatud perekonnanime avaldamine võimaldas lugejale andmebaasidest kontrollida, kas artiklis avaldatud andmed hageja süüdimõistmise kohta olid tõesed. W nime all ei mõistetud hagejat süüteo toimepanemise eest süüdi, kuid see nimi võimaldas lugejal siduda hagejat teiste äriühingutega, mille tegevusega oli ta seotud W perekonnanime kandes. Avalikkusel oli huvi saada teada hoiu-laenuühistuga seotud isikute varasemast äritegevusest. See, kui kasumlikud või kahjumlikud olid isiku juhitud äriühingud, aitab hoiu-laenuühistu kliendil hinnata, kas ta soovib ühistu tegevuses osaleda. Hageja tegeles äritegevusega ka ajal, kui tema perekonnanimeks oli Q või W.
3.5.2.Maakohtu hinnangul oli hageja kehtiva ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste perekonnanimede avaldamine kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, mis tulenevad peamiselt Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning selle valdkonna üldistest rahvusvahelistest printsiipidest. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.8 lause 1 kohaselt peab ajakirjanik õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest materjale avaldades kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.9 järgi avaldatakse inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Hageja isikuandmete avaldamine artikli kontekstis oli põhjendatud ja vajalik ning vaidlusaluste andmete esitamise vastu esines avalik huvi. Hageja isikuandmete avaldamine ei kahjustanud ülemäära tema õigusi (mh ei riivanud ülemäära intensiivselt hageja eraelu). Kostja I õigus väljendusvabadusele kaalus üles hageja õiguse eraelu kaitsele. Avalikkusel oli õigustatud huvi saada teada hageja isikuandmed, sest ta oli seotud ERIAL-iga. Kostja I sõnavabadust tuli praegu eelistada hageja õigusele eraelu kaitsele. Avaldatud andmed olid tõesed ega kahjustatud hageja mainet. Hinnates andmete esitamist artikli kontekstis, ei avaldanud kostja neid sensatsioonijanust. Hageja oli üks isikutest, kelle varasemat tegevust (sh karistatust) artiklis käsitleti, ning hageja kohta esitati andmeid minimaalses mahus (sisaldusid ühes tekstilõigus). Avaldatu ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Hageja pidi arvestama, et ERIAL-iga seotuse tõttu võidakse teda tähelepanu keskmesse tuua. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tema isikuandmete töötlemine põhjustas talle kahjulikke tagajärgi.
3.5.3.Asjas ei kohaldu IKS § 14. Viidatud säte asub seaduse neljandas peatükis, mis reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Kostja I ei töödelnud hageja isikuandmeid neljanda peatüki alusel. Kostja I avaldas andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, mistõttu kohaldus IKS § 4.
2-20-14920
3.6.Samadel põhjendustel järgisid ka kostjad II–IV hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid ega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4 ning IKS § 4 alusel.
3.7.Artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, hageja varasem karistatus ja hageja endised perekonnanimed kuuluvad tema eraelu sfääri. Kostjad ei rikkunud õigusvastaselt hageja eraelu puutumatust ega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel.
3.7.1.Kostja I tegi hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning varasemad perekonnanimed avalikkusele nähtavaks ning seega oli kostja I hageja andmete avaldaja. Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 34). Hageja ei nõustunud tema andmete avaldamisega.
3.7.1.1.Hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi. Artikli eesmärk oli piisavalt kaalukas, et õigustada hageja andmete avaldamist. Hageja andmeid sisaldava artikli eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hoiu-laenuühistud rikkusid artikli autorite hinnangul nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui 20% ühistu omakapitalist ning et osade ühistutega seotud isikute taust ei olnud laitmatu. Ajakirjanikud käsitlesid nelja ühistut (sh hagejaga seotud ERIAL-i), nende juhtfiguure ja viimaseid iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuses). Avalikkusel oli huvi saada teavet hoiu-laenuühistu tegevusega seotud isikutest ja nende varasemast (äri)tegevusest (mh sellest, kas juhtfiguurid on kriminaalkorras karistatud). Ajakirjanduse õigus avaldada andmeid isiku õigusvastaste tegude kohta ei ole ajaliselt piiramatu. Süüdimõistetul on õigus olla unustatud, eriti siis, kui ta on määratud karistuse ära kandnud. Avalik huvi isiku sooritatud õigusvastase teo ja isiku vastu võib aja jooksul kaduda. Aja möödumisel on süüteo toime pannud isik huvitatud sellest, et teda ei seostataks enam nende tegudega (EIKo 28.06.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs Saksamaa, p 100; EIKo 14.10.2021, 34159/19, M.L. vs Slovakkia, p 38). Siinsel juhul oli siiski põhjendatud avaldada andmeid hageja karistatuse kohta. Eelduslikult oli hageja talle 2015. aastal määratud karistuse (2,5 aastat tingimisi vangistust) artikli avaldamise ajaks 2020. aasta suvel ära kandnud, kuid periood nende sündmuste vahel ei olnud ülemäära pikk. Lisaks õigustas artikli kontekstis hageja karistatuse avaldamist hageja toime pandud süüteo liik (käibemaksupettus). Kuna artikli keskmes oli klientide raha investeerimisega tegelev ERIAL, oli avalikkusel huvi saada teavet, kas ERIAL-iga seotud hageja käitus varem seaduskuulekalt ega sooritanud varem finantssüütegusid. Hageja andmete avaldamine oli artikli eesmärgi saavutamiseks vajalik. Hageja andmete esitamine rikkus tema eraelu puutumatust, kuid rikkumine ei olnud ülemäära intensiivne. Hageja kohta esitati andmeid minimaalselt ning need sisaldusid ühes artikli lõigus. Avaldatud tõesed andmed ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid.
3.7.1.2.Hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei olnud VÕS § 1046 lg 2 alusel õigusvastane. Käitumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb selle sätte järgi lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Artikli avaldamine riivas hageja eraelu puutumatust, kuid hageja eraelu kaitsega konkureeris kostja I õigus väljendusvabadusele. Mõlemad on sama kaaluga põhiseaduslikud õigused. Praegu oli avalikkusel põhjendatud huvi saada teada hageja seotusest ERIAL-iga, hageja varem kriminaalkorras karistatusest käibemaksupettuse eest ja hageja endistest perekonnanimedest. Nimetatu õigustas
2-20-14920 vaidlusaluste andmete avaldamist. Nagu eespool märgitud, juhiti artiklis tähelepanu, et hoiulaenuühistud ei järgi seaduses sätestatud reeglit ja osa ühistutega seotud isikutest (sh hageja) ei ole laitmatu reputatsiooniga. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab ühingu klient saama veenduda ühingu üle kontrolli omavate isikute maines. Kui inimene muudab korduvalt perekonnanime, iseloomustab see inimest ning näitab tema soovi varjata avalikkuse eest varasema nime kehtivuse ajal tehtud tegusid ja toiminguid. Avalikkusel on õigustatud huvi saada teada ühistuga seotud isiku tegevusest ka ajal, kui tal oli teine perekonnanimi.
3.7.2.Ka kostjad II–IV ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostjad II–IV olid artikli autorid, mis sisaldas hageja ees- ja perekonnanime, andmeid hageja varasema karistatuse kohta ja endisi perekonnanimesid. Kostjad II–IV avaldasid viidatud andmed, kuid hageja isikliku õiguse rikkumine ei olnud ka kostjate II–IV puhul ülal märgitud põhjendustel VÕS § 1046 kohaselt õigusvastane. Seega ei tekitanud ka nemad hagejale õigusvastaselt kahju.
3.8.Kuna kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, jättis maakohus rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja perekonnanime pseudonüümiga.
3.9.Kuna kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, jättis maakohus rahuldamata hageja nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osi kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, endine perekonnanimi või hageja initsiaalid. Lisaks ei tõendanud hageja, et kostja I kavatseb artiklit uuesti avaldada.
3.10.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt I välja mittevaralise kahju hüvitis. Kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud hageja) kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 1), kui leidis, et hageja isiklike andmete vastu esines avalik huvi ning ERIAL-iga seotuse tõttu pidi hageja arvestama, et teda võidakse tähelepanu keskmesse tuua. Maakohus jättis hageja vastuväited ja õiguslikud argumendid olulises osas tähelepanuta (hageja 07.02.2022 menetlusdokument) ega põhjendanud nendega mittenõustumist. Sellega rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Praegu puudus avalik huvi, mis võimaldaks ilma hageja loata tema eraelu puudutavate isiklike andmete avaldamist. Maakohus leidis põhjendatult, et teabe avaldamine riivas hageja eraelu. Asja lahendamisel ei olnud oluline, kas riive oli ülemäära intensiivne. Asja lahendamisel oli tähtis, kas ja miks peaks avalikkusele pakkuma huvi hageja, kes ei ole avaliku elu tegelane ega ERIAL-i juht- ega kontrollorganite liige, eraelu (tema endised nimed) ja varem kantud karistus.
4.2.Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdimõistetud isikul on õigus olla unustatud, eriti siis, kui ta on määratud karistuse ära kandnud. Maakohtu põhjendused, et praegu oli siiski põhjendatud avaldada andmeid hageja karistatuse kohta, ei olnud veenvad ega üheselt mõistetavad, arvestades, et hageja ei olnud avaliku elu tegelane ega ERIAL-i juht- ega
2-20-14920 kontrollorganite liige. Lisaks ei eksponeerinud hageja oma isikut ja tegevust avalikkuses ega andnud põhjust hageja kohta isikuandmete avaldamiseks. Artikkel ei kajastanud hageja isikuga seotud päevakajalisi sündmusi. Artiklis käsitleti alusetult hageja eraelusündmusi (perekonnanime muutmine) ja aastaid tagasi lõppenud kohtuasja. Hageja avaldas enne artikli ilmumist selgelt, et ei nõustu oma isikuandmete avaldamisega. Hageja eraeluliste andmete kogumiseks puudus avalik huvi, see ei olnud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, kahjustas ülemäära hageja õigusi (õigus eraelu puutumatusele) ning oli õigusvastane.
4.3.Lisaks ei ole kriminaalmenetlus, kus hageja on süüdistatav, lõppenud. PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
4.4.Maakohus jättis tähelepanuta, et avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks peab IKS § 4 kohaselt olema seaduslik alus. Kui isikuandmed on seaduse alusel andmesubjekti nõusolekuta varem avalikustatud (nt avaldatud kohtuasja avalikul arutamisel), ei tähenda see, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega. Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine meedias avardab oluliselt teavitatavate isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 14). Vastustaja seisukoht
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu vaidlustab hageja maakohtu otsust tervikuna.
2-20-14920
8.Pooled ei vaidle, et artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, tema endised perekonnanimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta on hageja isikuandmed IKÜM art 4 p 1 järgi ning et kostjad töötlesid hageja isikuandmeid vastutavate töötlejatena (sh olid nende andmete avaldajad). Samuti ei vaidle menetlusosalised, et vaidlusalused andmed on tõesed ning hageja ei andnud kostjatele nõusolekut viidatud andmete töötlemiseks (sh avalikustamiseks). Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hageja isikuandmete töötlemine (sh avalikustamine) artiklis oli õiguspärane ning kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt rikkumise lõpetamist, mittevaralise kahju hüvitamist ning artikli või selle osade taasavaldamise keelamist.
9.Hageja andmete eemaldamise nõude õiguslikuks aluseks võib praegu olla VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 7 ja lg-ga 3 ning IKS-i (§ 4) ja IKÜM-iga (art 85 lg-d 1 ja 2, art 10) või alternatiivselt VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, VÕS §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 4 ja §-ga 1046. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised, kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest. Maakohus kontrollis põhjendatult nimetatud nõuete eeldusi.
10.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjad ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Maakohus viitas asjakohaselt, et Eestis reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 (koosmõjus IKÜM art 85 lg-tega 1 ja 2). Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et praegu olid täidetud hageja nõusolekuta tema isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise IKS §-s 4 sätestatud eeldused. IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Selleks, et leida IKS § 4 kohaldamisel tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (mh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus) vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõele vastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi (vt ka RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007, p 16).
10.1.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja isikuandmete kostjate poolt ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemiseks (avalikustamiseks meedias) esines avalik huvi IKS § 4 mõttes. Nimetatut ei väära kolleegiumi hinnangul ka hageja apellatsioonkaebuse väited. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile (RKTKo 04.10.2017, 2-1516007, p 16). Seejuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel (RKHKo 23.03.2016, 3- 3-1-85-15, p 23).
10.1.1.Maakohus võrdles andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et praegu esines avalik huvi hageja vaidlusaluste isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemiseks (sh avalikustamiseks).
2-20-14920 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna ERIAL eksis artikli autorite hinnangul reegli vastu mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui 20% ühistu omakapitalist ning pakkus võimalust teenida väga head tulu, oli avalikkusel põhjendatud huvi saada teada ERIAL-i tegevusest ning ühistu juhtfiguuridest ja neid iseloomustavatest asjaoludest (mh varasemast käitumisest ja tegevusest). Nimetatu alusel oli ERIAL-i (tulevastel) klientidel võimalik enne raha paigutamist veenduda ühistu tegevust mõjutavate isikute maines ja lubatud tulususe tõenäosuses. Maakohus ei eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas, et hagejal oli kontroll ERIAL-i üle või võimalus mõjutada ühingu tegevust. Kolleegiumi hinnangul on isikul võimalik mõjutada ühistu tegevust ka olukorras, kus ta ei ole selle juhtorgani liige. ERIAL-i juhatuse 10.12.2020 pöördumises Eesti elanike poole nimetati hagejat ühingu tegevuse mõtte suunajaks ja innovaatoriks ning märgiti, et hageja on töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu- laenuühistut kui ka kontserni. Kuna eelnevast tulenevalt oli hagejal võimalus mõjutada ERIAL-i tegevust, panustas hageja ees- ja perekonnanime, hageja endiste perekonnanimede ning hageja varasema karistatuse kohta tõeste andmete avaldamine ringkonnakohtu hinnangul üldist huvi pakkuvasse ühiskondlikku debatti, sest ajakirjandus tõi avalikkuse ette hoiu-laenuühistute (sh ERIAL-i) tegevuse probleemkohad. Seega esines hageja vaidlusaluste andmete töötlemise (mh avalikustamise) vastu avalik huvi ning see seondus artikli eesmärgiga. Hageja ees- ja perekonnanime ning hageja endiste perekonnanimede alusel oli võimalik saada andmebaasidest teavet tema praeguse ja varasema erinevate äriühingutega seotuse ja hageja äriühingute kasumlikkuse või kahjumlikkuse ning käibemaksupettuse eest varasema karistatuse kohta. Mh oli lugejatel võimalik andmebaasidest kontrollida, kas artiklis avaldatud andmed hageja süüdimõistmise kohta olid tõesed. Eelnevast tulenevalt ei avalikustatud vaidlusaluseid andmeid hageja kohta tema eraelu kajastamiseks, vaid päevakajalise ja üldist huvi pakkuva ühiskondliku debati kontekstis.
10.1.2.Maakohus ei jätnud tähelepanuta hageja vastuväiteid (mh 07.02.2022 menetlusdokumendis esitatut). Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui hindas asja lahendamisel hageja isikuandmete kostjate poolt ajakirjanduslikul eesmärgil hageja nõusolekuta töötlemise kontekstis avaliku huvi puhul erinevaid aspekte (mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, avalikustatud materjali teemat, teabe tõele vastavust, avaldatud materjali sisu). Asja lahendamisel ei ole ainumäärav, et hageja ei ole avaliku elu tegelane, ning üksnes sellest ei saa järeldada avaliku huvi puudumist. Lisaks ei olnud olukorras, kus eespool märgitud põhjustel esines avalik huvi hageja varasema karistatuse kohta andmete avalikustamiseks, praeguse asja lahendamisel tähtis, et hageja oli määratud karistuse artikli avaldamise hetkeks ära kandnud.
10.2.Lisaks ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et täidetud olid ka teised IKS §-s 4 sätestatud eeldused hageja isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil ilma tema nõusolekuta (st hageja isikuandmete töötlemine toimus kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning hageja isikuandmete avalikustamine ei kahjustanud ülemäära hageja õigusi). Arvestades ERIAL-i tegevusvaldkonda, oli kolleegiumi hinnangul hageja varasema maksualase süüteo sooritamise kohta andmete avaldamine vajalik. Maakohus hindas asjakohaselt, kas praegu kaalusid avalikkuse huvid üles hageja õiguse privaatsusele. Arvestades artikli eesmärki ja sisu, oli praegu kaalukam avalikkuse huvi saada teada hagejast kui ERIAL-i juhtfiguurist ja teda iseloomustavatest asjaoludest (mh varasemast käitumisest, äritegevusest ja karistatusest). Hageja ei toonud ka apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja õigus privaatsusele oli kaalukam kui avalikkuse huvid ning et hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste perekonnanimede kohta tõeste andmete avaldamine kahjustas ülemäära tema õigusi.
2-20-14920
11.Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostjad ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel, sest kostjate tegevuse õigusvastasus oli välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel. Kuna hageja andmeid kasutati ajakirjanduslikul eesmärgil viisil, mis vastas IKS §-s 4 sätestatud tingimustele, s.o oli avalikes huvides, kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega ning ei kahjustanud ülemäära hageja huve, oli andmete kasutamine VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi õigustatud ega olnud seega õigusvastane. Sõnavabadus ja avalik huvi hageja andmete avalikustamise vastu kaalusid praegu üles hageja huvi, et tema andmeid tema nõusolekuta ei avalikustataks. Hageja vaidlusaluste andmete avaldamine ning seeläbi hageja eraelu puutumatuse riivamine oli põhjendatud, arvestades avalikkuse ja ERIAL-i võimalike klientide huve. Artikli eesmärk juhtida avalikkuse tähelepanu mh sellele, et ERIAL rikkus artikli autorite hinnangul nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui 20% ühistu omakapitalist, ning hoiu-laenuühistuga seotud isikutele ja nende tegevusele (mh süüteo sooritamise eest karistatusele ning tegevusele endiste perekonnanimede kehtivuse ajal), oli piisavalt kaalukas, et õigustada hageja andmete avaldamist. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab ühingu klient saama veenduda ühingu tegevust mõjutavate isikute maines ja seaduskuulekas tegevuses. Avalikkusel on õigustatud huvi saada teada ühistuga seotud isiku (äri)tegevusest ka ajal, kui tal oli teine perekonnanimi.
12.Hageja andmete eemaldamise nõude mõlema õigusliku aluse kontekstis on asjakohane maakohtu viidatu, et ajakirjanduse õigus avaldada andmeid isiku õigusvastaste tegude kohta ei ole ajaliselt piiramatu ning süüdimõistetul on õigus olla unustatud. Maakohus ei eksinud aga materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et praegu oli põhjendatud avaldada andmeid hageja karistatuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artikli kontekstis õigustas hageja karistatuse avaldamist hageja toime pandud süüteo liik (käibemaksupettus) ning maakohtu tuvastatu, et hagejal oli võimalus mõjutada ERIAL-i tegevust. Seejuures ei olnud oluline, et hageja ei olnud avaliku elu tegelane ega ERIAL-i juhtorgani liige. Avalikkusel oli huvi saada teavet, kas klientide raha investeerimisega tegeleva ERIAL-iga seotud hageja käitus varem seaduskuulekalt ega sooritanud finantssüütegusid. Seejuures on hageja õiguse olla unustatud kontekstis asjakohatu hageja apellatsioonkaebuse väide, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hageja ei vaidlustanud seda, et andmed hageja varasema karistatuse ja karistuse kohta olid tõesed (I kd, tl 130). Kostjate 27.04.2021 vastuse lisana esitatud prokuratuuri 11.11.2020 pressiteate (I kd, tl 87) kohaselt esitati hagejale 10.11.2020 kahtlustus investeerimiskelmuses (ERIAL-i omakapitali näidati avalikkusele tegelikust suuremana ning seeläbi anti klientidele valeinfot ERIAL-i tegelike rahatagatiste kohta), kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses ERIAL-i valduses olnud raha omastamises ning Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud, et kriminaalmenetlus, kus hageja on süüdistatav, ei ole lõppenud. Arvestades mh artikli teemat ja asjaolu, et hagejat seostati 2020. aastal uute süütegude sooritamisega, on ringkonnakohtu hinnangul endiselt põhjendatud avaldada andmeid hageja varasema käibemaksupettuse eest karistatuse kohta.
2-20-14920
13.Maakohus ei rikkunud ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme mh tõendite hindamisel, asjaolude tuvastamisel ning lahendi põhjendamisel. Hageja apellatsioonkaebuse vastavad väited ei ole põhjendatud. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi tõendil ei ole TsMS § 232 lg 2 kohaselt kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitaks otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nagu eespool märgitud, ei jätnud maakohus hageja vastuväiteid tähelepanuta. Lisaks ei rikkunud maakohus lahendi põhjendamise kohustust. Maakohtu lahendist nähtuvad põhjendused, miks praegu olid täidetud isiku nõusolekuta tema isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise IKS §-s 4 sätestatud eeldused ning miks maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Seejuures põhjendas maakohus menetlusõiguse normidega kooskõlas, et esines seaduslik alus mh hageja karistatuse andmete avalikustamiseks. Kostjad ei avalikustanud andmeid hageja karistatuse kohta seetõttu, et need avaldati kohtuasja arutamisel, vaid põhjusel, et nende avalikustamiseks olid täidetud IKS §-s 4 sätestatud eeldused.
14.Eeltoodud põhjustel jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja andmete eemaldamise nõude. Kuna kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, jättis maakohus põhjendatult rahuldamata ka alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja perekonnanimi pseudonüümiga, nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osi kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, endine perekonnanimi või hageja initsiaalid, ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
16.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
16.1.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2355 eurot (km-ta). Nimekirja kohaselt kulus kostjate lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 18 tundi (sh apellatsioonkaebusega tutvumiseks 2 tundi, maakohtu lahendi analüüsimiseks ning apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 2,5 tundi, maakohtu menetluse materjalide ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 2 tundi, apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 11 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi).
16.2.Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostjatel on olnud kogu menetluse ajal sama esindaja, on kolleegiumi hinnangul kostjate
2-20-14920 esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsimise ning maakohtu lahendi ja maakohtu menetluse materjalide analüüsimisega seotud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik 4,5 tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, on selle koostamise ja esitamise ajakulu põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Seega on kostjate esindaja eespool nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 11 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on alates 01.02.2024 kostjate esindaja tunnitasu 160 eurot (km-ta). Eelneval perioodil oli kostjate esindaja tunnitasu 130 eurot (km-ta). Nimetatud tunnitasud ei ületa kolleegiumi hinnangul vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Seega on kostjate apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1445 eurot (km-ta) (10,5 tundi × 130 eurot + 0,5 tundi × 160 eurot).
16.3.Kuna hageja esitas hagiavalduses kostja I ning kostjate II–IV vastu erinevad nõuded, tuleb eraldi kindlaks määrata hageja poolt kostjale I ja kostjatele II–IV hüvitatavate kulude suurus. Eelduslikult on kulud kostja I ja kostjate II– IV esindamiseks kantud võrdsetes osades. Seetõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega ning hagejalt tuleb välja mõista hüvitis kostja I ja solidaarselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks pooles ulatuses.
16.4.Kostja I on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta. Kostjad II–IV kinnitasid TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et nad ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks menetluskuluna välja mõista 722 eurot 50 senti (km-ta; 1445 eurot /2) ja kostjate II–IV kasuks ühiselt 867 eurot 80 senti (km-ga; 0,25 tundi × 160 eurot × 1,22 + 682 eurot 50 senti × 1,2).
16.5.Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
17.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.