2-24-102261/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-24-102261 arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

16.Koos 07.06.2024 esitatud hagiavaldusega on hageja esitanud ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 1983,80 eurot, mis koosneb esindaja kuludest 1425 eurot (7,5h * 190 eurot), maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega seotud kulud 20 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot ning hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 48,80 eurot kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on järgmiste toimingute eest: kohtumäärusega tutvumine 0,25h, hagimaterjali ettevalmistamine, hagi koostamine, õiguslik analüüs 6,75h, menetluslike taotluste ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h, s.o kokku 7,5 tundi. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 144 p 51 kohaselt on hageja kantud kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 48,80 eurot põhjendatud. Samuti kuuluvad TsMS § 4842 kohaselt hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega hüvitamisele menetluskulud suuruses 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seadusest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama advokaadibürooga seotud advokaati (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 13). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja lepingulise esindaja kulu arvestuse aluseks on tasumäär 190 eurot tunnis. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot/h on mõistlik. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja poolt näidatud õigusabi ajakulu täies mahus põhjendatud. Käesoleval juhul on tegemist vähekeeruka vaidlusega, mille maht ei ole suur, seega leiab kohus, et hagimaterjalide ettevalmistamisele, hagi koostamisele ja õiguslikule analüüsile võiks kuluda kõige rohkem neli tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 902,5 eurot (4,75 tundi x 190). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1461,30 eurot (490 + 48,80 + 20 + 902,5). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1461,30 eurot ja viivis menetluskuludelt (1461,30 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.