23.08.2024, Tallinn kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Tsiviilasja number
2-23-143677
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi T. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1477,34 eurot Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Keelduda 27.05.2024 esitatud nõude menetlusse võtmisest.
2.Keelduda 03.08.2024 esitatud tingimusliku nõudest osalise loobumise vastuvõtmisest.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 760,50 eurot ning viivis põhivõlalt perioodi 22.12.2022 – 23.08.2024 eest 148,29 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (760,50 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata põhivõla nõue 39,50 euro ulatuses, intressinõue 86,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 177,90 euro ulatuses.
7.Jätta hageja menetluskulud 67,82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,18% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 951,18 eurot.
9.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (951,18 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
10.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, milles kohus ei pea andma luba edasikaebamiseks, siis arvestades, et resolutsiooni punktid 1 ja 2 on kaevatavad, annab kohus loa ka ülejäänud osas otsuse peale kaebuse esitamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 04.03.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks S.V. ja OÜ Omaraha vahel 05.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr S225530099 tulenev põhivõlgnevus 800 eurot, intressid 86,91 eurot, hagi esitamise seisuga (04.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 326,19 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingust nr S225530099 tulenevalt põhinõudelt (800 eurot) arvestusega 0,09% päevas alates 05.03.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.S.V. (isikukood: xxxxxxxxxxx, surnud, edaspidi: laenusaaja) sõlmis 05.08.2022 OÜ Omaraha (portaalihaldur) vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) laenulepingu nr S225530099, mille alusel väljastati investorite poolt laenusaajale laen summas 800 eurot, intressiga 34% aastas ja tagasimakse tähtajaga 2 aastat, Laenusumma kanti vastavalt Laenulepingule lepingu sõlmimise päeval laenusaaja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt Laenulepingule maha lepingutasu 15 eurot, tagatisfondi tasu 24 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks lepiti kokku 0,09% päevas (lepingujärgne intress). Krediidi kulukuse määraks oli 47,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvestamisel on aluseks võetud laenusumma 800 eurot, intress 34% aastas, lepingu kestvus 24 kuud, lepingutasu 15 eurot, tagatisfondi tasu 24 eurot. Laenusaaja suri 15.08.2022 ning laenusaaja pärijaks, kes on pärandi vastu võtnud, on T. P. (kostja). Laenulepingu alusel ei ole ei laenusaaja ega kostja teostanud mitte ühtegi tagasimakset. Kui kostja oli viivituses 05.09.2022, 05.10.2022, 05.11.2022, tagasimaksetega, anti kostjale 29.11.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edutult (st pärijad ei tasunud oma võlgnevust) täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Portaalihaldur (OÜ Omaraha) ütles investorite nimel Laenulepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alates 14.12.2022 Portaali kasutamise üldtingimuste punktide 11.10 ja 11.11 alusel. Laenulepingu ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud 14.12.2022 nii posti kui e-posti (xxx) teel ning kostja on selle e-posti teel kätte saanud selle edastamise päeval (samal päeval on meilisõnum jõudnud kostja teenusepakkuja serverisse). Hageja viitab selles osas Riigikohtu lahendile nr 2-19-14714 p 11.2), ning selgitab, et e-kiri tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks igal juhul hiljemalt ühe nädala möödudes alates selle saatmisest. Samaaegselt ülesütlemisavalduse edastamisega loovutas portaalihaldur Omaraha OÜ investorite nimel Laenulepingust tulenevad investorite nõuded pärijate vastu Omega Invest OÜ-le. Nõude loovutamisest hagejale on laenuandja poolt kostjat teavitatud 14.12.2022 ülesütlemisavalduses (vt hagi lisa nr 2). Hageja on seisukohal, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise kohustust. Enne laenusaajale laenu väljastamist teostas OÜ Omaraha krediidivahendajana laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud ja võttis aluseks järgmised andmed:
maksevõime: arvesse võetud sissetulekud: 566,34 €, so maksuameti sissetuleku päringu andmed: 471,95 €, maksuameti päringu sissetuleku andmetele lisatud 20%, kuna laenutaotluses palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda: 94,39 €. Laenusaaja ütles taotlusel enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1280 eurot, majapidamiskuludeks 60 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot. Arvesse võetud kohustused: 116,80 eurot, so Omaraha elatusmiinimum: 116,80 eurot. Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks (laenu igakuise tagasimakse suuruseks oli 46,46 eurot kuus). Omaraha OÜ selgitusest nähtuvalt nõudis Omaraha OÜ laenusaajalt enne laenu väljastamist mh andmeid laenusaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, millised andmed laenusaaja ka esitas. Olukorras, kus laenusaaja on andnud laenuandjale oma tegelike kohustuste või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet (sh jätnud avaldamata oma võimalikud muud kohustused), ei kohaldu VÕS § 4034 lg 7 ning laenusaaja on kohustatud tasuma laenuandjale nii intressi kui muid tasusid vastavalt laenulepingus toodule. Seisuga 04.03.2024 on laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus summas kokku 326,19 eurot.
3.Hageja esitas 27.05.2024 menetlusdokumendi „hagiavalduse täpsustus ja alternatiivne nõue“. Hageja toob välja, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, siis selleks puhuks esitab ta alternatiivse nõude ning kostja laenulepingust tulenev võlgnevus oleks kokku summas 760,50 eurot (väljamakstud laenusumma 760,50 – kõik tagasimaksed kokku 0 eurot), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 15.12.2022. 03.08.3034 seisukohas märgib hageja, et juhul kui kohus jääb seisukoha juurde, et sellise alternatiivse nõude esitamine ei ole võimalik, siis selgitab hageja, et juhul kui kohus peaks leidma, et VTL põhimõtet on rikutud, siis nõuab hageja kostjalt vaid põhiosa ja seaduslike viiviste väljamõistmist, mis on toodud hageja 27.05.2024 menetlusdokumendi p-s 3.2 ning loobub sel juhul ülejäänud osas nõudest. Hageja rõhutab samas, et eespool viidatud osaline nõudest loobumine kehtib vaid juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et VTL põhimõtet on rikutud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus võttis hagi 08.03.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 09.05.2024), sest eelnevalt proovitud kättetoimetamised kohtule teadaolevatele kostja kontaktandmetele ei andnud tulemust. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning täiendavalt 26.07.2024 ja 27.07.2024, määrates hagejale lõpptähtaja seisukohtade ja dokumentide esitamiseks ning teavitas kohtuotsuse kuulutamise aja. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, sh selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et 27.05.2024 esitatud nõue on alternatiivne nõue. Hageja poolt alternatiivseks nõudeks nimetatud nõudega nõuab hageja samast lepingust tulenevat põhivõlga ja viivist, ainult väiksemas summas. Kuid TsMS kommenteeritud väljaanne selgitab, sellises olukorras ei ole tegemist alternatiivse nõudega (nõude ese on sama, summa on vaid väiksem): "Seevastu ei ole järjestatud nõuetega § 370 lg 2 mõttes tegemist olukorras, kus hageja palub mõista kostjalt välja kindlustushüvitise esmalt täies ulatuses, ning juhuks, kui kostjal on õigus osaliselt hüvitise väljamaksmisest keelduda, mõista hüvitis välja vastavalt määratud osale. Sellises olukorras on hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult
järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest)." Hageja on 03.08.2024 menetlusdokumendis leidnud, et nõude aluseks olevad asjaolud on erinevad, et ühe nõude puhul ei ole vastutustundliku laenamise kohustusi rikutud, teise puhul on. Kohus märgib veelkord, et nõude ese on siiski sama. Kohus ei pruugigi tuvastada kõiki hageja väidetud asjaolusid ning sellest tingituna nõuet tervikuna rahuldada. See aga ei tähenda, et asjaolude kaupa saaks nõude esitada alternatiivsena. Sellisel viisil oleks hagejatel alati võimalik täielikult maandada hagi (osalise) rahuldamata jätmise risk ning seeläbi menetluskulude osalise hageja enda kanda jätmise risk. Sellest tulenevalt keeldub kohus 27.05.2024 esitatud nõude menetlusse võtmisest. Hageja on 08.08.2024 esitanud ka nõudest loobumise. Ent see on esitatud tinglikult. Hageja soovib nõudest loobuda juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud. Nõudest loobumine peab olema sõnaselge ning ühemõtteline ega saa olla tingimuslik. Sisuliselt soovib hageja sellise tingimusliku loobumise kaudu vältida hagi osalise rahuldamise ja seeläbi menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmise riski. Kohus annab poolte poolt esile toodud asjaoludele hinnangu kohtuotsuses. Peale kohtuotsuse tegemist ent enne selle jõustumist on hagejal võimalik tervikuna hagist loobuda. Hageja ei saa peale kohtuotsuse tegemist loobuda osaliselt nõudest, sest sel juhul tuleks justkui teha uus otsus, mida aga TsMS ette ei näe. TsMS § 429 lg kohaselt kui hageja pärast kohtuotsuse tegemist hagist loobub, lõpetatakse tsiviilasja menetlus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei saa tingimuslikult osaliselt loobuda nõudest puhuks, kui kohtuotsus tuleb hagejale ebasoodne. Seetõttu ei võta kohus hageja nõudest osalist loobumist vastu.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel sõltumata kostja menetluses osalemisest või vastusest.
5.2.Hageja on kohtule esitanud S.V. poolt 05.08.2022 digiallkirjastatud „Laenusaaja laenutingimused S225530099“ (dtl 46), mille juures on ka Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 47). Samuti on hageja esitanud kohtule S.V. poolt 16.06.2022 digiallkirjastatud „Omaraha OÜ Portaali kasutamise üldtingimused“ (dtl 51). Laenusaaja laenutingimuste dokumendis on märgitud: „Laenusaaja kinnitab, et: - on nõus, et käesolevate laenutingimuste kinnitamisega annab krediidivahendajale siduva nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks nimetatud tingimustel. - on teadlik, et laenulepingu sõlmimiseks vajalikud ja kinnitatud tingimused on eritingimustena laenulepingu lahutamatuks osaks.“ Portaali kasutamise üldtingimustes on märgitud, et need tingimused reguleerivad ka portaali kasutamise käigus tekkivaid portaali kasutajate vahelisi õigussuhteid, olles portaali kasutajate (so
laenuandjate ja laenusaajate) vahel portaalis sõlmitavate laenulepingute lahutamatuks osaks ja reguleerides laenulepingu poolte vahelisi suhteid laenulepingus sätestamata küsimustes. Samuti on märgitud, et üldtingimustega nõustumisega sõlmib kasutaja portaalihalduriga ühtlasi krediidivahenduslepingu ning et portaalihaldur tegutseb ühe ja sama sõlmitava laenulepingu osas krediidivahendajana nii laenusaaja kui ka laenuandja kasuks. Üldtingimustes on defineeritud mõisted: Laenuleping- laenusaaja ja investori allkirjastatud dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest. „Laenusaaja laenutingimused“ on üldtingimuste definitsiooni kohaselt laenusaaja allkirjastatud tahteavaldus, millele vastavatel tingimustel on laenusaaja nõus laenu võtma. Üldtingimuste punktide 8.5 ja 8.6 kohaselt laenusaaja allkirjastab laenusaaja laenutingimused ning lõpuks ka portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib. Laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel. Laenuleping on sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDFvormingus laenulepingu koos teabelehega poolte allkirjastatud tingimustel. Hageja on seega kohtule esitanud üldtingimuste punkti 8.5 kohase laenusaaja laenutingimuste dokumendi, ent ei ole esitanud üldtingimuste punkti 8.6 kohast laenusaaja allkirjastatud laenupakkumist. Sellele viitab ka asjaolu, et hageja on laenusaaja laenutingimuste dokumendi pealkirjastanud kui laenutaotluse. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud investorite allkirjastatud dokumente. Seega ei ole kohtule esitatud VÕS § 9 lg 1 kohast laenuandja tahteavaldust ega ka faktiväidet, et kes, millal ja millises vormis sellise tahteavalduse tegi. Tarbijakrediidileping ei pea seaduse kohaselt olema omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastatud, ent pooled on antud juhul ise sellises lepingu vormis kokku leppinud. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on poolte kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisti. Kohus küsis eeltoodu osas hagejalt täiendavaid selgitusi. Hageja vastas 03.08.2024 Laenusaaja tahteavaldus Laenulepingu sõlmimiseks sisaldub hagi lisana nr 1 esitatud laenusaaja poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendis „Laenusaaja laenutingimused S225530099“. Investorid allkirjastavad investeerimistingimused, mille järgi Omaraha OÜ süsteem automaatselt investeerib investorite raha. Investorid ei allkirjasta iga laenu kohta eraldi dokumente. Laenaja laenulepingus on eraldi välja toodud iga investori investeering, mis tekib investeerimistingimuste põhjal automaatselt. Investorid, kellega kostja on sõlminud laenulepingu, on toodud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 2. Seega on Laenulepingu sõlmimine hagi lisas nr 1 toodud tingimustel üheselt tõendatud eespool viidatud dokumentidega. Digiallkirjastatud laenutaotluse kaudu on hageja tõendanud, et S.V. tegi tahteavalduse laenu saamiseks. Ent kohus jääb seisukohale, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenuleping oleks sõlmitud üldtingimustes ette nähtud viisil, st ei ole laenupakkumist ega investorite allkirjastatud nõustumust, mida üldtingimused ette näevad.
5.3.VÕS § 404 lg 1 ja ka VÕS § 410 lg 1 sisaldavad tarbijakrediidi lepingu vorminõudena aga lisaks tarbija tahteavaldusele ka nõuet, et krediidiandja peab lepingudokumendid tarbijale esitama püsival andmekandjal. Seda selgitas kohus ka menetlusse võtmise määruses. Et lepingudokumentide esitamise nõue endast samuti lepingu vorminõuet kujutab, on leidnud ka M. Rosentau artiklis „Arvutivõrgu abil sõlmitud leping kui lepingu erivorm“ (Juridica 10/2021, artikli p 3). Hageja ei ole esile toonud, kas, millal ning kuidas seda kohustust täideti. Dokumendi digitaalsest allkirjastamisest ei saa järeldada, et allkirjastajal on ka võimalus dokument endale salvestada; allkirjastamine võib olla integreeritud infosüsteemi ka selliselt, et faili kui sellist ei kuvata ning allalaadimise võimalust ei teki.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et nõude aluseks olev leping oleks seaduse ja üldtingimuste kohases vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on tehing seega tühine. Samas on hageja kohtule esitanud tõendi, et kostjale on välja makstud 760,50 eurot 05.08.2022 (dtl 93).
6.Nõude loovutamine Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et nõuet ei ole loovutatud. Kohus märgib, et hageja viidatud lepingu üles ütlemise teates on üksnes abstraktselt märgitud, et nõue loovutatakse inkassofirmale, siis ei tõenda see, et nõue on ka tegelikult hagejale loovutatud. Lihtmenetluses võib kohus lugeda poole seletuse tõendiks. Arvestades, et hageja valduses on lepingut puudutavad andmed, tugineb kohus hageja selgitusele ning peab usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.
7.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad
tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
7.2.Kuigi lepingu tühisuse korral ei oma vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine tähtsust, märgib kohus siiski järgmist. Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja on täielikult järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja viitab, et S.V. esitas laenu taotlemisel ise teatud andmed (sissetulek, kohustused). Hageja on kohtule esitanud laenutaotluse (dtl 46), milles ei ole selliseid andmeid. Hageja on esitanud kohtule ka dokumendi „MenetlusandmedS225530099“, ent selles ei ole eristatav, millised andmed on S.V. esitanud ise. Dokument sisaldab Omaraha OÜ selgitusi, mistõttu võib aru saada, et selle faili on koostanud Omaraha OÜ, ehk tegemist ei ole S.V. poolt krediidiandjale esitatud laenutaotlusega. Hageja selgitustest võib aru saada, et S.V.lt küsiti laenu taotlemisel igakuist keskmist sissetulekut, majapidamiskulusid ja finantskohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõte ei tähenda kolme numbri küsimist ning nende alusel matemaatilise arvutuse tegemist – sissetulek miinus kohustused. Nagu eespool märgitud, on krediidiandjal kohustus selgitada välja sissetulekuallikas ning hinnata selle olemust. Antud juhul ei ole krediidiandja seda teinud. Hageja väitel on krediidiandja küll teinud päringu maksuametisse, ent hageja ei ole seda tõendanud. Hageja selgitustest ilmneb, et S.V.lt ei ole küsitud konto väljavõtet. Samuti ilmneb hageja selgitustest, et väidetava maksuameti päringu tulemusel sai krediidiandja teada, et S.V. sissetulekud on väiksemad, kui ta väidetavalt laenu taotlemisel avaldas. Kohus märgib, et selle asemel, et küsida laenutaotlejalt vastuolude kõrvaldamiseks täiendavaid selgitusi või konto väljavõtet, suurendas krediidiandja aluseks võetavat keskmist sissetulekut põhjendusega, et maksuameti päringust ei pruukinud nähtuda kõik sissetulekud. Kohus kordab veelkord, et krediidiandjal on kohustus hinnata sissetuleku allikaid. Tuginedes abstraktselt mingile laenutaotleja avaldatud summale, krediidiandja ilmselgelt sissetuleku allikaid ei hinnanud. Krediidiandja ei sa tugineda laenutaotleja andmetele, olukorras, kus registripäringud neid ei kinnita ning laenutaotlejalt ei ole ka täiendavaid selgitusi küsitud (ei ole küsitud isegi mitte tööandjat ega sissetuleku liiki). Sellises olukorras pidi krediidiandja arvestama võimalusega, et laenutaotleja esitatud andmeid ei pruugi olla tõesed. Kui krediidiandjal pidi selline kahtlus tekkima ning ta ei teinud midagi selle kõrvaldamiseks, ei saa ta hiljem tugineda sellele, et laenutaotleja esitas valeandmeid. Krediidiandjal on kohustus lisaks laenutaotlejalt andmete küsimisele neid kontrollida. Krediidiandjas pidi kahtlusi tekitama ka väidetav laenutaotleja väide, et tema igakuised majandamiskulud on 60 eurot. Krediidiandja peab laenutaotlejalt andmeid küsima selgelt, nii, et laenutaotleja saab aru, milliseid kulusid ta peab kokku arvestama. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, mida täpselt laenutaotlejalt küsiti. Kuid on selge, et 60 euroga kuus ei saa (ega saanud ka 2022.a) täiskasvanud inimene katta oma igakuiseid eluasemekulusid, toidukulusid, elementaarseid kulusid transpordile ja sidele. Hageja selgitustest nähtub, et selles olukorras kohaldas krediidiandja lihtsalt elatusmiinimumi 116,80 eurot. Kohus märgib, et üldkohaldatavate määrade kasutamine pole välistatud, ent sel juhul peab krediidiandja suutma põhjendada sellise määra kohaldamist – et see on realistlik ning et see oli põhjendatud ka antud konkreetse tarbija puhul. Kohtu hinnangul ei ole 116,80 eurot kuus 2022.a Tallinnas elava täiskasvanud inimese puhul realistlik, arvestades, et ainuüksi kahetoalise paneelmaja korteri kommunaalkulud kuus on talvel ca 150 eurot. Kui laenu taotleja avaldas laenu taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks krediidiandjal olnud võimalik teha päring kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub laenu taotlejale (või vähemalt küsida seda laenutaotleja enda käest). Ning seejärel oleks krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt küsida laenutaotlejalt selgitusi eluaseme kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata, millest laenutaotleja igakuised majandamiskulud eluaseme kulude komponendi näol võivad koosneda (üür,
eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad tavalised sellist tüüpi majade kommunaalkulud jne). Arvestades, et laenutaotleja väidetavalt esitatud andmed enda sissetulekute kohta ei ühtinud väidetavalt maksuametisse tehtud päringu tulemustega, et väidetavalt esitas laenutaotleja enda igakuisteks majandamiskuludeks vaid 60 eurot, pidi krediidiandja suhtuma kriitiliselt ka laenutaotleja väidetesse finantskohustuste puudumise kohta. Päring maksehäireregistrisse ei näita finantskohustuste olemasolu (lisaks ei ole hageja neid päringuid ka tõendanud). Seega ei teinud krediidiandja midagi selleks, et kontrollida laenutaotleja väiteid. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks täitnud vastutustundlikku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Üksnes teoreetiliselt arvestatud sissetuleku suurusest teoreetiliste majandamiskulude ja laenukohustuste summa lahutamine ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks.
8.Lepingu üles ütlemine
8.1.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 kohaselt arvestatakse, millal tahteavaldus oleks tavaliste asjaolude korral kätte saadud.
8.2.Kuigi antud juhul asus kohus seisukohale, et leping on tühine, märgib kohus lepingu üles ütlemisega seoses siiski järgmist. Kui algses hagis viitas hageja lepingu üles ütlemise teate osas üles ütlemise hoiatuse kirjale (dtl 58), siis kohtu täiendavate selgituste küsimise järel esitas hageja kohtule ka väidetavalt 14.12.2022 saadetud üles ütlemise teatise (dtl 120). Hageja ei ole esile toonud, millisel viisil ja kuhu lepingu üles ütlemise hoiatus saadeti. Samuti on hageja asunud seisukohale, et leping on üles öeldud alates 14.12.2022, mil saadeti ekiri üles ütlemise teatega, samas hageja viitab selles osas Riigikohtu lahendile nr 2-19-14714 p 11.2), ning selgitab, et e-kiri tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks igal juhul hiljemalt ühe nädala möödudes alates selle saatmisest.
9.Põhivõlg Nii juhul, kui leping kehtiks ja arvestades, et krediidiandja rikkus kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise kohustust, kui ka lepingu tühisuse korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga. Hageja on tõendanud, et S.V.le maksti välja 760,50 eurot. Hageja väitel ei ole S.V. ega kostja ühtegi tagasimakset teinud. Sellest tulenevalt on kogu põhivõlg tagastamata. Antud juhul asus kohus seisukohale, et leping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Sellisel juhul peavad pooled alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1028) tagastama tühise tehingu alusel saadu. Alusetu rikastumise sätete alusel raha tagastamise kohustus tekib vastava nõude esitamisest. Kohtu hinnangul saab raha tagastamise nõudena käsitleda lepingu üles ütlemise teadet, milles
krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist. Kuigi teade esitati lepingulisel alusel, pidi sellest teatest kostjale olema arusaadav, et krediidiandja nõuab kogu laenuks antud summa tagastamist. Kohus loeb vastavalt hageja selgitustele, et üles ütlemise teatis (ehk laenusumma tagastamise nõue) on kostja poolt kätte saadud hiljemalt ühe nädala möödudes alates selle saatmisest, s.o. 21.12.2022 ning nõue muutunud sissenõutavaks sellele järgnevast päevast, s.o alates 22.12.2022. Kohus rahuldab hageja põhivõla 760,50 eurot tagastamise nõude, sest hageja tõendas, et rahasumma on kostja kasutusse antud, põhivõla nõue on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud ning kostja ei ole laenu tagastanud.
10.Intressi nõue Lepingu tühisuse tõttu on tühine ka intressikokkulepe. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgneks tarbija muid tasusid, st lepingutasu ega tagatisfondi tasu. Lepingujärgne intress asenduks VÕS § 4034 lg 7 korral lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressiga, mis antud juhul oli 0%. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
11.Viivis Hageja nõuab viivist põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast 15.12.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt saab hageja nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras alates nõudest teatamisest. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada selliselt, et mõista kostjalt välja viivis põhivõlalt (760,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus selgitab, et ka vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivist. See ei oleks kooskõlas regulatsiooni mõttega. Sel juhul oleks erinevalt intressist, mis asendub seadusjärgse intressiga, krediidiandjal jätkuvalt võimalik teenida kasumlikku viivist. Seega ka vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral oleks krediidiandjal õigus seadusjärgsele viivisele VÕS § 113 alusel. Viivist tuleb seega arvestada põhinõudelt (summas 760,50 eurot) alates 22.12.2022 kuni 23.08.2024 (k.a) seadusjärgses viivisemääras kokku 148,29 eurot (perioodi 22.12.2022 – 31.12.2022 eest määras 8% aastas, perioodi 01.01.2023 - 30.06.2023 eest määras 10,5% aastas, perioodi 01.07.2023 - 31.12.2023 eest määras 12% aastas, perioodi 01.01.2024 – 30.06.2024 eest määras 12,5% aastas ja alates 01.07.2024 määras 12,25% aastas). Edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast mõistab kohus välja põhivõlalt summas 760,50 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
12.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on 05.08.2024 esitanud menetluskulude täiendatud nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatuks loetud 21.08.2024 Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 280 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot, hageja poolt esindajale makstud tasu on 1232,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma
teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, p 51 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1477,34 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja palub mõista kostjalt välja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohtutäituri seaduse § 48 lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 40 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Pärnu Maakohtu 13.02.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-23-143677 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses avaldaja edastanud menetlusdokumendid kohtutäiturile Hille Kudu, kes tagastas need kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks. Lähtudes eeltoodust on kohtutäituri tasu 40 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 7 tundi 15 minutit tunnihinnaga 170 eurot, kokku summas 1232,50 eurot järgmiselt: -04.03.2024 hagiavalduse koostamine 4 tundi; -27.05.2024 hagi täpsustuse koostamine 2 tundi; -03.06.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit; -08.2024 täiendava seisukoha koostamine 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu 1 tund summas 170 eurot seoses hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamisega tulenevalt kohtu 26.07.2024 ja 27.07.2024 e-kirjadest. Täpsustamist vajavatesse asjaoludesse puutuvat oli kohus selgitanud juba menetlusse võtmise määruses ning hageja sai nendega arvestada juba 27.05.2024 vastuse koostamisel. Kohus leiab, et kohtu selgituste eiramisest tingitud menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on ülejäänud osas põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on 6 tundi 15 minutit, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1062,50 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi 15 minutit × 170 eurot).
Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1402,50 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot, kohtutäituri tasu on 40 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 1062,50 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 04.03.2024 esitatud hagi hind oli 1477,34 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 760,50 eurot, viivisenõude põhivõlgnevuselt ajavahemiku 22.12.2022 – 23.08.2024 eest summas 148,29 eurot ning viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 93,16 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1001,95 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1477,34 eurot) 67,82%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 67,82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,18% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 67,82% hageja põhjendatud menetluskuludest (1402,50 eurot), millele vastab summa 951,18 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.