B2 Impact OÜ hagi S. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2489,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046 Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine Kostja: S. J., isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
1.Hageja esitas kohtule 25.09.2025 hagiavalduse S. J. vastu Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 08.11.2018 sõlmitud krediidilepingust ja 22.01.2020 limiidi suurendamise lepingust (08.11.2018 lepingu lisa) tuleneva põhivõlgnevuse 2231,96 euro, intressi 38,65 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 218,49 euro nõudes.
2-25-16003 08.11.2018 lepinguga võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot ning 22.01.2020 lepingu muudatusega kehtestati uueks laenulimiidiks 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4229 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 9953,56 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 1997,04 eurot, kulude katteks 283,87 eurot ja intressi katteks 7672,65 eurot. 08.11.2018 lepingu krediidi kulukuse määraks on 59,87% aastas ja 22.01.2020 lepingu krediidi kulukuse määraks on 61,79%. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 49,09% aastas tagastamata krediidisummalt. Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 06.11.2024 üles ning loovutas nõuded 10.12.2024 hagejale.
2.Hageja esitas 24.10.2025 hagi täpsustuse, milles selgitas vastutustundliku järgimise põhimõtet. Hageja väidab, et hagejal kui võlgnevuse üleostjana, ei ole võimalik ümberarvestusi teha.
3.Kohus võttis 27.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagivastuse 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest alates.
4.Kostja on hagimaterjalid, hagi täpsustuse ja 27.10.2025 menetlusse võtmise määruse kätte saanud e-postiga 12.12.2025. Kostja tähtajaks, s.o 29.12.2025 vastust hagile esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
7.Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid 08.11.2018 krediidilepingu, mille alusel sai kostja krediiti 3000 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 47,8515% aastas (dtl 25). Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid 22.01.2020 lepingu lisa limiidi suurendamiseks kuni 5000 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 49,09% aastas (dtl 39). Selliselt vastab sõlmitud lepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud.
9.Kuna Multitude Bank p.l.c sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS§ 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2
2-25-16003
10.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis, et Multitude Bank p.l.c loovutas 10.12.2024 kostja vastase nõude hagejale (dtl 6). Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (dtl 86). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.
11.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 08.11.2018 sõlmitud lepingu puhul on krediidi kulukuse määraks 59,87% (dtl 25). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 19,97% ning selle kolmekordne suurus oli seega 59,91%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Kohus leiab, et leping on nimetatud osas kehtiv. Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 22.01.2020 sõlmitud lepingu lisa puhul on krediidi kulukuse määraks 61,79% (dtl 39). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,61% ning selle kolmekordne suurus oli seega 61,83%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Kohus leiab, et leping on nimetatud osas kehtiv. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
12.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse 3
2-25-16003 hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja on hagi p-s 2.7 märkinud, et kostja esitas laenutaotluses oma sissetulekuks 1000 eurot ning kohustusteks 170 eurot (dtl 8). Maksehäireregistri andmetel maksehäired puudusid (dtl 91). Hagist nähtub, et krediidiandja on arvestanud vaid kostja laenutaotluses märgitud sissetuleku ja kohustuste suurusega. Kohus selgitab, et üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4
2-25-16003
13.Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 06.10.2025 määruses. Hageja on 24.10.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et tal ei ole võimalik ümberarvestust esitada (dtl 106). VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hagi kohaselt sai kostja krediiti kokku 4229 eurot (dtl 3, 6, 41-79) ning on teinud tagasimakseid kokku 9953,56 eurot (dtl 5). Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 5724,56 eurot rohkem kui laenuandja oleks õigustatud saama. Kostjal oleks õigus enamtasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi nõuda. VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt on hageja nõue lõppenud, st kostjal ei ole lepingute alusel tagastamata laenu.
14.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani. VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2018 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 08.11.2018 ja 22.01.2020 sõlmitud lepingutele kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude summas 38,65 eurot rahuldamata.
15.Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut maksegraafikut koostatud, mistõttu ta ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja viivisenõue summas 218,49 eurot rahuldamata.
16.Seega eeltoodud põhjendustel ei ole hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lgst 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus 5
2-25-16003 kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.