Hageja: Revensen OÜ (registrikood 1625699; asukoht Tartu mnt 13, Tallinn; e-post [email protected]);
V.
D.
vastu
võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post: [email protected]) Kostja: V. D. (isikukood xxxx; aadress xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt V. D.ilt hageja Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 773,67 eurot, intress 48,70 eurot, lepingu hooldustasu 12,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 66,34 eurot.
3.Mõista kostjalt V. D.ilt hageja Revensen OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 31% aastas alates 02.04.2024 kuni põhivõlgnevuse 773,67 euro tasumiseni.
Välja mõistetud summad peab kostja tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“
5.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 40 euro osas.
6.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud 96,61% ulatuses kostja kanda ja 3,39% hageja kanda.
9.Mõista kostjalt V. D.ilt hageja Revensen OÜ kasuks välja menetluskulu summas 444,41 eurot.
2-24-101146
10.Mõista kostjalt V. D.ilt hageja Revensen OÜ välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused - Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. - Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
1.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
2.Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 25.06.2024 kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
2-24-101146
3.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu nr xxxx alusel võlgnevuse 773,67 euro, intressi 48,70 euro, lepingu hooldustasu 12,77 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivis 66,34 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist. Kohtu hinnangul vastab leping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohus on seisukohal, et hageja kontrollis piisavalt kostja maksevõimelisust ega ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus nõude õigusliku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõudmiskulu 40 euro osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus rahuldab hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ning määrab, et väljamõistetud summad tuleb kanda hageja arveldusarvele taotluses märgitud viisil.
4.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt kujuneb viidatud nõue alljärgnevalt: võlateatis (sisult meeldetuletus) 3 x 5 eurot + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot = 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, millal meeldetuletust, ülesütlemise hoiatust ja ülesütlemise teatist kostjale saadeti. Kohtu arvates saadetakse selliseid kirju lepingu kehtivuse ajal. Samuti on kohus seisukohal, et nõude loovutamise teatis ei ole meeldetuletuskiri, mille eest oleks õigus nõuda hüvitist. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580). Hagiavaldusest ei nähtu, mis oli viidatud teatise sisu, mistõttu kohus järeldab, et teatises oli väljatoodud üksnes informatsioon nõude loovutamise kohta. Antud juhul ei ole võimalik kohaldada ka VÕS § 1132 lg 1, kuivõrd hagist ei nähtu, et hageja oleks kostjale saatnud vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja vastavalt VÕS §-s 1132 lg 1 ettenähtud tingimustele
2-24-101146 Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Seetõttu jätab kohus hagi 40 euro osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 96,61% ulatuses (1181,32/1141,32), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 96,61% ulatuses kostja kanda ja 3,39% ulatuses hageja kanda.
7.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
8.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 960 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 660 eurot) ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuluks 160 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 444,41 eurot (460*96,61%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.