Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-6663
Tsiviilasi
Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu avaldus X vastu kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde teostamiseks korterisse sissepääsu ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde läbiviimise võimaldamiseks ning kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu (registrikood 80143564), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Kohustada Xt võimaldama kanalisatsioonisüsteemi renoveerimis-ehitustööde teostamiseks Tallinnas, Kalevipoja põik 2 korterisse nr xx (registriosa nr xxxxxxxx) sissepääs ja korteris kanalisatsioonisüsteemi renoveerimis-ehitustööde läbiviimine, mille käigus demonteeritakse vanad malmist kanalisatsiooni püstiku torud ja paigaldatakse demonteeritud torude asemel uued mürasummutavad torud (Ultra DB 3,4mm). X on kohustatud nimetatud töid taluma ja võimaldama tööde teotamiseks korterisse siseneda Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu poolt määratud töövõtjatel ja omanikujärelevalve spetsialistil.
3.Mõista Xlt Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu kasuks välja 700 eurot, lahendi tegemise aja seisuga viivis 27,73 eurot ja alates 21.08.2024 hüvitise tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldus rahuldamata 280 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks.
5.Jätta kõik menetluskulud X kanda.
6.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1070 eurot ja mõista see summa Xlt Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu (avaldaja) esitas 26.04.2024 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik, edaspidi ka korteriomanik) vastu järgmiste nõuetega: −
Kohustada Xt võimaldama kanalisatsioonisüsteemi renoveerimis-ehitustööde teostamiseks Tallinnas, Kalevipoja põik 2 korterisse nr xx (registriosa nr xxxxxxxx) sissepääs ja korteris kanalisatsioonisüsteemi renoveerimis-ehitustööde läbiviimine, mille käigus demonteeritakse vanad malmist kanalisatsiooni püstiku torud ja paigaldatakse demonteeritud torude asemel uued mürasummutavad torud (Ultra DB 3,4mm).
−
Kohustada Xt taluma tema omandis olevas Tallinna, Kalevipoja põik 2-xx eriomandis töid, mis on vajalikud eelmises punktis nimetatud vanade kanalisatsioonisüsteemi torude eemaldamiseks ja uute torude paigaldamiseks.
−
Kohustada Xt andma nõusolek tema omandis olevasse eluruumi aadressil Tallinna, Kalevipoja põik 2-xx sisenemiseks korteriühistu Tallinn, Kalevipoja põik 2 poolt määratud töövõtjatel ja omanikujärelevalve spetsialistil kanalisatsioonisüsteemi püstikute renoveerimis-ehitustööde tegemiseks.
−
Välja mõista Xlt Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu kasuks varalise kahju hüvitis summas 980 eurot ja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud varalise kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteri nr xx omanik ja korteriühistu liige. 21.11.2023 korteriühistu üldkoosolekul otsustati uuendada amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemi, vahetades kogu majas malmist kanalisatsiooni püstakutorud uute helikindlate torude vastu. Otsuse kohaselt alustati tööga detsembris 5. trepikojast. Tööd toimusid jaanuarist 2024 kuni märtsini 2024. Tööde teostamise graafikutest teavitas avaldaja korteriomanikke 08.01.2024. Puudutatud isiku korteris pidid tööd toimuma 29.01.2024 ja 30.01.2024. Tööd õnnestus valdavalt teostada, v.a puudutatud isiku korteris, kuna puudutatud isik ei taganud juurdepääsu kanalisatsioonipüstikutele. 2 (8)
2-24-6663
1.2.18.01.2024 edastas puudutatud isik korteriühistule e-kirja, milles avaldas, et puudutatud isiku arusaamal ei ole 21.11.2023 üldkoosoleku otsusel õiguslikku toimet. Amortiseerunud torude korrashoiu eest vastutavad kõik omanikud ühiselt. Korteriomanikel on kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Torustiku vahetamist tuleb lugeda küsimuseks, mille võis otsustada korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega. Tähtaeg otsuse kehtetuks tunnistamiseks on möödunud, mistõttu on otsus kehtiv ja kõigile korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. Korteriühistu andis puudutatud isikule üksikasjalikke selgitusi tema poolt varasemalt esitatud pretensioonide (väidetavate rikkumiste) kohta.
1.3.Avaldaja üritas probleemi kohtuväliselt lahendada, kuid puudutatud isik ei ole taganud juurdepääsu kanalisatsiooni torudele. Kohtueelselt kantud õigusabikulud on avaldaja kahjuks, mille eest vastutab korteriomanik. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad. Avaldaja ei oleks tellinud õigusabiteenust ega kohtusse pöördunud, kui puudutatud isik ei käituks käesolevas avalduses kirjeldatud viisil. Puudutatud isik pidi arvestama, et tehnosüsteemile juurdepääsu keelamisega võib kaasneda varalise kahju hüvitamise kohustus õigusabikulude näol.
2.Avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 2059 eurot. Avaldaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 330 eurot ja lepingulise esindaja kulust 1729 eurot. Lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta) ning lepingulise esindaja ajakuluks 12,35 h. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
3.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Otsus kogu majas kanalisatsioonipüstikute vahetuseks vajas kvalifitseeritud häälteenamust (91 liiget 180-st). 21.11.2023 üldkoosolekul osales 41 liiget. Mõnedel korteriomanikel puudus võimalus osaleda ja hääletada nii tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Otsuse tühisusele saab üldjuhul tugineda ka vastuväitena korteriühistu hagile. Elanikele antud informatsioon tööde teostamise osas oli arusaamatu. 21.11.2023 üldkoosoleku päevakorras ei olnud kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde teostamise otsust. Puudub ekspertiis, mis kinnitaks vajadust torude väljavahetamiseks. Avaldaja nõue on seega põhjendamatu. Teo ja nõutava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Juhatus kasutas õigusnõustaja teenust omavoliliselt, ilma korteriomanike nõusolekuta.
3.1.Avaldaja menetluskuludele puudutatud isik I vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud kohtuasjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on 3 (8)
2-24-6663 vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Viidatud sättest tuleneb mh korteriomaniku kohustus taluda selliste ehitustööde tegemist tema korteriomandi eriomandi pinnal, mis on vajalikud nii kaasomandi eseme tavapäraseks korrashoiuks või remondiks (KrtS § 35 lg 2 p 1), sellest suurema ümberkorralduse tegemiseks (KrtS § 38 lg 1) kui ka kaasomandi eseme ajakohastamiseks (KrtS § 39). Samasisuline kohustus on tuletatav ka KrtS § 12 lg-st 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
7.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu.
8.Eeltoodud sätetest tulenevalt oli avaldajal kui korteriühistul õigus esitada hagita menetluse avaldus eriomandi eseme kasutamiseks KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Vaidlustamata asjaoludel on puudutatud isik Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteri nr xx omanik ja korteriühistu liige. Nõude rahuldamise eelduseks on, et ehitustöö, mille tegemise huvides avaldus esitatakse, on kas korteriomanike vahel kokku lepitud või otsustatud (kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga) korteriomanike üldkoosolekul. Seejuures KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaldamise eeldusena ei pea korteriomanikud olema üldkoosolekul vastu võtnud otsust selle kohta, et üldkoosoleku otsuse täitmiseks peavad korteriomanikud võimaldama teha remonttöid nende eriomandi eseme või erikasutusõiguse eseme hulka kuuluvates ruumides (RKTKm 21.06.2023, 2-21-11317, p 12.2).
9.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu mh põhjusel, et otsus kogu majas kanalisatsioonipüstikute vahetuseks vajas kvalifitseeritud häälteenamust (91 liiget 180-st). 21.11.2023 üldkoosolekul osales 41 liiget. Samuti on puudutatud isik hiljem esitatud seisukohas asunud väitma, et 21.11.2023 üldkoosoleku päevakorras ei olnud üleüldse kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde teostamise otsust, tööde teostamine on sisuliselt põhjendamatu ning teinud etteheiteid elanikele tööde teostamise kohta antud informatsiooni kohta.
10.Kohus puudutatud isiku vastuväidetega ei nõustu. 21.11.2023 üldkoosoleku protokollist (dtl 16−19) nähtub, et tegemist oli korduva koosolekuga, mis oli otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Koosolekul oli esindatud 41 korteriomandit. Koosoleku päevakorras oli kanalisatsioonipüstakute vahetamine kogu majas (p 2) ning hääletustulemusega 39 poolt, 2 vastu otsustati „Vahetada malmist püstakutorud uute helikindlate torude vastu kogu majas. Alustatakse tööga juba detsembris ning alustatakse elanike soovil 5. trepikojast“ (dtl 18). Seega on korteriühistu 21.11.2023 üldkoosolekul otsustatud kogu maja kanalisatsioonipüstikute vahetus (uute helikindlate torude vastu).
11.Korteriomanik tugineb kõnealuse otsuse kehtetusele. Selleks on peamiselt kaks alus: esiteks võib otsus olla tühine (KrtS § 29 lg 1, TsÜS § 38 lg 2), teiseks aga kehtetuks tunnistatav (KrtS § 29 lg 3, TsÜS § 38 lg 2). Otsuse tühisusele saab tugineda mh vastuväitega (TsÜS § 38 lg 7 esimene lause), aga otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb seda taotleval isikul pöörduda kohtusse kehtivas õiguses KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599, p 14.4 ja seal viidatud varasem praktika). Otsus võiks olla tühine, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel (sealsamas). 4 (8)
2-24-6663
12.Kohtu hinnangul ei ole kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise (torude vahetuse) puhul tegemist küsimusega, mis vajanuks korteriomanike kokkulepet. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemise võib otsustada korteriomanike KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega (KrtS § 39). Seega saab renoveerimistööde üle otsustada liht- või kvalifitseeritud häälteenamusega, sõltuvalt sellest, kas pidada otsustust tavapärase majandamise või ajakohastamise valdkonda kuuluvaks. Teisi võimalikke tühisuse aluseid ei ole puudutatud isik esile toonud. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise eelduseks ei ole ekspertiis, mis kinnitaks vajadust torude väljavahetamiseks, vaid kirjeldatud nõuetele vastava hulga korteriomanike tahe.
13.Otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine oli aga KrtS § 29 lg 2 esimese lause ja lg 3 alusel võimalik ainult kohtule esitatava avalduse alusel. Seadus ei võimalda tugineda vastuväitega korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetusele (TlnRnKm 14.06.2023, 2-19-102941, p 25.5.2; TlnRnKm 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.3). Kui puudutatud isik leidis, et üldkoosolekutel ei ole otsuseid kehtivalt vastu võetud, pidanuks ta pöörduma nende kehtetuks tunnistamiseks kohtu poole 60 päeva jooksul otsuste vastuvõtmisest arvates. Sama sisuga taotlust ei saa panna maksma vastuväitena korteriühistu avaldusele. Puudutatud isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul 21.11.2023 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Seega on otsused kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu muutunud korteriomanikule täitmiseks kohustuslikuks (RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 21 ja seal viidatud praktika; RKTKm 01.06.2022, 2-1916450, p 15). Eeltoodust tulenevalt on täidetud avaldaja nõude rahuldamise eeldus, kuna töö, mille tegemise huvides avaldus esitatakse, on otsustatud korteriomanike üldkoosolekul ja otsus on puudutatud isikule täitmiseks kohustuslik.
14.Avaldaja nõude rahuldamist ei välista see, et puudutatud isiku väitel puudus mõnedel korteriomanikel võimalus osaleda ja hääletada nii tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole ükski korteriomanik 21.11.2023 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Sellest järeldab kohus, et ükski korteriomanik ei pidanud koosolekul vastu võetud otsuseid enda õiguseid rikkuvaks ka juhul, kui korteriomanikul ei olnud võimalik koosolekul isiklikult või esindaja vahendusel osaleda. Seaduses on sätestatud kord, mille raames on üldkoosolekul võimalik vastu võtta („tähtsaid“) otsuseid, samuti kord nende vaidlustamiseks. Nõude rahuldamist ei välista seegi, et puudutatud isik leiab elanikele antud informatsiooni tööde teostamise kohta olnud arusaamatu. Kohtu hinnangul on tsiviilasja materjalidest nähtuv elanikele antud teave (dtl 23−25) olnud piisav. Lisaks on puudutatud isikul olnud võimalik küsida ühistu juhatuselt lisainfot, millist võimalust puudutatud isik on ka kasutanud (dtl 66−75).
15.Puudutatud isikul oli kohustus tagada juurdepääs korterisisesele kanalisatsioonipüstikule kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks. See tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja § 12 lg-st 2. Korteriomanikele teatati, et alates 15.01.2024 algab kanalisatsioonipüstikute vahetus ning esitati graafik ja täiendav info (dtl 23−25). Teates paluti tagada ligipääs nii korterile kui ka korterisisesele kanalisatsioonipüstikule. 29.01.2024 aktiga on tõendatud, et puudutatud isik ei võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks (dtl 26). Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustuse täitmist, mistõttu tuleb esitatud avaldus selles nõudes rahuldada. Kohus nõustub avaldajaga, et taotletavad tingimused ligipääsu võimaldamiseks on piisavalt konkreetsed ja võimaldavad lahendit täita. Puudutatud isik ei ole väitnud vastupidist.
16.VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub osaliselt rahuldamisele ka avaldaja nõue kahju hüvitamiseks. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt puudub tema käitumise ja kahju 5 (8)
2-24-6663 (avaldaja õigusabikulude) vahel põhjuslik seos. Juhatus kasutas õigusabiteenust omavoliliselt, ilma korteriomanike nõusolekuta. Muid vastuväiteid puudutatud isik nõudele esitanud ei ole.
17.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja seal viidatud praktika). Samamoodi on otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses käsitatavad rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Üldkoosoleku otsuse täitmiseks vajaliku õigusabi kasutamine ei ole küsimus, mis vajaks eraldiseisvat otsust või korteriomanike nõusolekut (kokkulepet).
18.Kohtu hinnangul olid kulud õigusabile vajalikud, kuna korteriomanik keeldus ühistu üldkoosoleku otsuse täitmisest, esitas õiguslikke vastuväiteid ja väitis, et üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikku toimet (dtl 66−75). Argumenteeritult otsuse täitmist nõudmata poleks avaldajal olnud võimalik täita oma kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid. Ehkki kohus peab õigusabi kasutamist konkreetsel juhul vajalikuks, ei ole kantud kulud kohtu hinnangul siiski mõistliku suurusega. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega (KrtS § 45 lg 1). Seega ei ole igasugused õigusabikulud, mida avaldaja on seoses puudutatud isikuga teinud, põhjuslikus seoses puudutatud isiku rikkumisega tagada tööde teostamiseks vajalik juurdepääs. Mõistliku suurusega õigusabikuluks, mida ei saa pidada ülemääraseks ja mis oleks põhjuslikus seoses puudutatud isiku rikkumisega, tuleb konkreetsel juhul pidada õigusnõustamise, õigusliku analüüsi ja nõudekirja koostamisega seotud kulu kuni 700 eurot (5 tundi tasumääraga 140 eurot/h). Puudutatud isik ei ole väitnud, et ühistu ei ole kulusid kandud ega esitanud muid vastuväiteid, sh õigusabi tunnitasu suurusele (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).
19.Õigusabikulud, st kahju tekkimine pidi olema korteriomanikule ettenähtav. Üldkoosoleku otsuse täitmata jätmisel ka pärast avaldaja selgitusi ja hoiatusi pidi puudutatud isik möönma, et see võib tuua kaasa korteriühistule kulude kandmise kohustuse seoses õigusabiga, st kahju. Tekkinud kahju on eelmises punktis nimetatud ulatuses põhjuslikus seoses korteriomanikule ette heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja ei oleks pidanud kasutama õigusabiteenust, kui puudutatud isik ei oleks kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde teostamist takistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue tekitatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud 700 euro ulatuses.
20.Nimetatult summalt on põhjendatud ka avaldaja nõue viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel alates 26.04.2024 kuni kohtu poolt välja mõistetud summas kahju hüvitamise nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sellele nõudele ei ole puudutatud isik eraldi vastuväiteid esitanud. Kohtulahendi tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 27,73 eurot (66 päeva viivisemääraga 12,5% aastas, 51 päeva viivisemääraga 12,25% aastas arvutatuna põhisummalt 700 eurot).
21.TsMS § 617 lg 1 kohaselt jõustub ja kuulub käesolev määrus täitmisele, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Sellest erandist kõrvale kaldumiseks peab asjaolusid arvestades olema väga mõjuv põhjus (TsMS III komm, § 478, p 3.3.2.2.d). Avaldaja selliseid põhjendusi kohtu ette toonud ei ole, mistõttu jääb taotlus määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.
6 (8)
2-24-6663 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd kohus rahuldab avalduse valdavas osas (mittevaralise nõude tervikuna ja sellega seotud varalise nõude enam kui 70% ulatuses), peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tervikuna puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda.
23.Juhindudes TsMS 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
24.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 330 eurot ja õigusabikulud 12,35 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta), kokku 1729 eurot. Puudutatud isik menetluskulude suuruse kohta seisukohta ei esitanud.
25.Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks 50 euro ulatuses (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale 50 euro ulatuses hüvitada. Ülejäänud osas on avaldajal võimalik taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
26.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
26.1.Kohus ei nõustu avaldajaga, et mitte-advokaadist esindaja tunnitasu taotletud määras oleks põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).
26.2.Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus: −
avalduse koostamise, konsultatsiooni ja tõendite kogumisega seotud toimingud (kirjed 1−3) 5 tunni ulatuses, võttes seejuures arvesse, et avaldajale on samas asjas hüvitatud kohtueelsed õigusabikulud ja avaldaja esindaja oli sellest tulenevalt vaidluse asjaoludega valdavas osas juba tuttav;
−
kohtumääruste ja vastaspoole seisukohtadega tutvumise ning neile vastamisega seotud toimingud (kirjed 4−10) 3 tunni ulatuses;
−
menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tunni ulatuses. 7 (8)
2-24-6663 Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.
26.3.Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1070 eurot (lepingulise esindaja tasu 8,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta); riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. Avaldaja ei taotle kulude hüvitamist käibemaksuga.
26.4.Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
27.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.