lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-132168/14

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-132168/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 652 lg 1, 3, 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 637 lg 1, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-132168/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.06.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Midlis OÜ16008989(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-24-132168

Kohtuasi

Midlis OÜ hagi V.Z vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.Z apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Midlis OÜ (registrikood 16008989), lepinguline esindaja Anna Skudnova Kostja V.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast V.Z apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 19.06.2025 otsuse peale
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud V.Z kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 232Tõendite hindamine
TsMS § 639Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-24-132168

1.Midlis OÜ (hageja) esitas 07.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.Z-ilt (kostja) 201,07 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Hageja esitas 18.10.2024 hagiavalduse, mida täiendas 21.10.2024, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot ning viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 07.09.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 15.04.2024 lepingu, mille alusel pidi hageja 22.04.2024 osutama kostjale suurpuhastusteenust ja diivani ning toolide keemilise puhastuse XXX, Harjumaa asuvas korteris. Kostja pidi maksma tasu vastavalt kokkulepitud hinnale, esitatud arve alusel. Peale esimest suurpuhastust leppisid pooled kokku regulaarses koristuses 07.05.2024 ja 21.05.2024. Kostja kontaktnumbriks märgitud telefoninumbri vahendusel lepiti SMS-ide teel kokku suurpuhastuses 27.05.2024 kell 09.00. Hageja esitas 30.05.2024 kostjale arve nr 2024313 summas 400 eurot. Kostja esitas koristuse osas pretensioonid 31.05.2024. Kuigi vastavalt kokkuleppele ja ettevõtte reeglitele võis hageja jätta pretensioonid, mis on esitatud enam kui 24 tunni jooksul pärast teenuse osutamist, läbi vaatamata, pakkus hageja kostjale 50% soodustust, st kostjal tuli tasuda 200 eurot. Kostja ei ole sellele pakkumisele vastanud ega tasunud soodustusega arvet. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole tellinud hagejalt korduvat teenust ning hagis esitatud SMS-vestluses olev telefoninumber ei kuulu talle. 27.05.2024 teenuse tellis kostja abikaasa ilma kostja nõusolekuta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 19.06.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot, viivise 1,07 eurot ja viivise põhinõudelt (200 eurot) alates 07.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 325 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Lepingu sõlmis kostja, kuivõrd kostja oli esmatellimuses märkinud oma telefoninumbriks 5257528 ning samalt numbrilt telliti sõnumiga suurpuhastus 27.05.2024. Maakohus ei pidanud kostja vastuväiteid, et lepingu sõlmis keegi teine, põhjendatuks. Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 200 eurot. 07.08.2024 esitas kostja hagejale nõudekirja, milles palus arve tasuda hiljemalt 21.08.2024. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 22.08.2024. Pretensioone tehtud töö eest sai esitada esimese 12 tunni jooksul peale puhastusteenuse osutamist, kuid kostja on esitanud oma pretensioonid alles 4 päeva pärast teenuse osutamist, s.o hilinenult. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus, et töö (s.o suurpuhastus korteris) on teostatud puudusteta ning hageja põhinõue summas 200 eurot on põhjendatud. Kuna kostja on viivituses arve tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja maakohtu põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasu kokku 225 eurot.

2-24-132168 Apellatsioonkaebus

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata asjaolud ja tõendid, millest tulenevalt ei olnud kostja lepingut sõlminud ning nõude esitamine tema vastu oli seetõttu alusetu. Vene keeles kirjutatud algses vestluses kasutati meessoo vorme, mis viitavad sellele, et suhtlejaks ei olnud kostja. Kokkulepped sõlmis ja hagejaga suhtles kostja abikaasa, mitte kostja. Lisaks ei vastanud hageja osutatud koristusteenus oodatule, tulemus oli ebakvaliteetne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot ning viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks (dtl 175).
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

2-24-132168

10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
11.Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses osaliselt korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus jättis arvestamata kostja esitatud asjaolud ja tõendid, mis kostja väitel tõendavad seda, et lepingu sõlmis kostja asemel tema abikaasa. Maakohus on otsuses kostja vastuväiteid ja tõendeid hinnanud ning leidnud, et kostja poolt lepingu sõlmimine on tõendatud (otsuse p 6). Samuti on maakohus põhjendanud, et kostja vastuväited töö lepingutingimustele vastavuse kohta (koristatud oli ebakvaliteetselt) olid esitatud hilinemisega, mistõttu ei saanud nendega arvestada (otsuse p 7). Kostja on apellatsioonkaebuses oma väidetes tuginenud valdavalt uutele tõenditele. Isegi kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetleks, saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ega saa tuvastada neid uuesti, kui puudub kahtlus tõendamise menetluse või ulatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud apellatsioonkaebuses esitatud uusi tõendeid esitada juba maakohtu menetluses (TsMS § 652 lg 3). Kuivõrd kostja väitel on tegemist fotodega hageja tehtud tööst (koristusest) ja SMS-iga, mis puudutas esimest koristusteenust (2024. aasta aprillis), siis olid need tõendid järelikult olemas ka maakohtu menetluse ajal. Kostjale oli esimese astme menetluses arusaadav, et tal tuleb tõendada enda esitatud väidet, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja et tema lepingut ei sõlminud. Seetõttu tuleb uued tõendid jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4) ning need ei mõjuta asja lahendust.
13.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
14.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud,

2-24-132168 et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

15.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
17.Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval