Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.08.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-116104
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6 436,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova, epost [email protected] Kostja: V. T. (isikukood xxxx; täpne elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. T.e (T.) vastu võla nõudes. T AS ja Kostja sõlmisid 01.10.2019 T AS seadmete kasutuslepingu Nr. xxxx. Kostja võttis nimetatud seadme vastu ning Kostja kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele. T AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arved (nr 11202005255880, nr 12202005776704, nr 1202100345546, nr 20210103773390, nr 20210204326914. Kokku summas 118,57 eurot. Kostja ja T AS sõlmisid järelmaksulepingu, mille kohaselt: -
järelmaksulepingust nr xxxx tulenevalt kostja ostis sülearvuti maksumusega 2199 eurot. Antud arvuti osas sõlmiti 21.03.2019 kindlustusleping; teise järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja nutikella maksumusega 459,99 eurot; kolmanda järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja kõrvaklapid maksumusega 199,99 eurot; neljanda järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja kõrvaklapid koos nutikellaga maksumusega 429 eurot; viienda järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja nutitelefoni maksumusega 1259 eurot.
Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, rikkudes lepingut ning T AS teavitas 15.02.2021 lepingu lõpetamisest. T AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult aadressil xxxx ja e-posti aadressile.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3181,48 eurot, intress 208,14 eurot, viivis 2010,09 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks sellele palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täielikult tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 18.08.2023. Lisaks sellele palub hageja mõista välja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 15.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 29.11.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.