Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. august 2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-135265
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. (L.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
305,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: T. I. (PlusPlus Legal OÜ, epost: XXX)
Asja läbivaatamine
Kostja: C. B. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. vastu võla nõudes. Kostja ja X sõlmisid 14.10.2022 Partner kuukaardi lepingu nr 14.10.2022, mille kohaselt võimaldas X kostjale ostulimiidi 1000 euro kasutamist, et osta kaupu X kuuluvatest kauplustest maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandu intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas X poolt väljastatud ostulimiiti perioodil 01.10.2022 – 30.11.2022 summas 191,89 eurot. Kostjale väljastati arved nr 403591 maksetähtajaga 10.11.2022 ja arve nr 421362 maksetähtajaga 10.12.2022. Kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingust tulenevaid tingimusi. 25.01.2023 on X oma nõuded kostja vastu loovutanud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Teavitus nõude loovutamisest saadeti e-posti aadressile xxx. Hageja palub mõista kostjalt välja X AS ja kostja vahel 14.10.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr 120765-2 tulenev võlgnevus 191,89 eurot, viivised 43 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 191,89 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 25.10.2023. Menetluskulude osas palub hageja mõistja kostjalt välja riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Menetluskuludelt palub kostja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras.
Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 01.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 25.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.