Aktiva Finance Group OÜ hagi E.R. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2024. a otsus E.R. apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus Apellant (kostja) E.R. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Vastustaja (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Cärolin Markus
1.Võtta E.R. apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu
27.veebruari 2024. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2024. a otsus osas, milles maakohus Aktiva Finance Group OÜ nõude rahuldas ja mõistis E.R.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja võlgnevuse osutatud teenuste eest 504 eurot 10 senti ja intressi 89 eurot 85 senti.
Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (alates 27. veebruarist 2023 Aktiva Finance Group OÜ, hageja) esitas 23. novembril 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.R.lt (kostja) 3485 euro 34 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja 23. jaanuari 2023. a hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 24. juulil 2019 liitumislepingu ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu, mille alusel pidi Tele2 Eesti AS osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja pidi kasutatud teenuste eest maksma tasu vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid lisad 24. juuli 2019. a lepingule:
Hagiavalduse kohaselt täitis Tele2 Eesti AS lepingust tulenevaid kohustusi ja võimaldas kostjal kasutada teenuseid. Kostja ei tasunud Tele2 Eesti AS arveid vaatamata meeldetuletustele nõuetekohaselt. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 1. septembril 2020 ning loovutas 20. oktoobril 2020 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagi esitamise ajaks oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 2233 eurot 28 senti (sh võlgnevus teenuste eest 539 eurot 26 senti ning kauba eest 1694 eurot 2 senti), intressivõlgnevus 89 eurot 85 senti. Võlgnevusega seoses on hagejal tekkinud ka sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivisenõue 956 eurot 96 senti. Seda, et kostjale oli kuni 3. detsembrini 2019 määratud eestkostja ning kostja oli pankrotis, ei avalikustatud. Kui eestkoste lõppes, kiitis kostja tehingud heaks siis, kui ta tasus temale esitatud arveid. Kostja tasus arveid kuni 2020. aasta märtsini (viimasena aprillis 2020. a märtsikuu arve), s.o mitme kuu jooksul pärast teovõimeliseks saamist. Ka on kostja telefoni teel suhelnud hagejaga ja saavutanud kompromissi, mis näitab, et tegemist on õigus- ja teovõimelise isikuga. Kostjaga lepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet vastavalt lepingute sõlmimise ajal kehtinud regulatsioonile.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostjale on teadmata, kuidas on hageja nõue kujunenud, millal on Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud teenuse osutamise leping lõpetatud või üles öeldud ja milline oli selle päeva seisuga võlgnevuse jääk. Kostjaga lepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ajal, mil Tele2 Eesti AS andis kostjale kahe esimese mobiiltelefoni ostmiseks krediiti, oli kostjale määratud eestkostja ning kostja võis teha vaid pisitehinguid 50 euro ulatuses ühes kuus. Seega on tehingud tühised, sest eestkostja ei ole tehinguid heaks kiitnud. Lisaks oli välja kuulutatud kostja pankrot, pankrotimäärus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes. 2020. aastal, mil kostjal oli juba laenukohustusi ja puudus sissetulek töötasuna, andis Tele2 Eesti AS kostjale veelkord krediiti. Krediidiandja on jätnud krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamata ega ole kontrollinud krediidisaaja sissetulekuid ja olemasolevaid kohustusi. Kuna Tele2 Eesti AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostjal tekkinud kahju, kostja on õigustatud tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude krediidiandja nõudega ja sellega on krediidiandja nõue kostja vastu lõppenud.
3.Maakohus lahendas hagi 27. veebruari 2024. a otsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse osutatud teenuste eest 504 eurot 10 senti (resolutsiooni p 1). Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 24. juuli 2019. a lepingu ning selle perioodil 23. september 2019 kuni 4. mai 2020 sõlmitud lisade alusel intressi 89 eurot 85 senti (resolutsiooni p 2). Maakohus jättis hagi kasutatud teenuste eest 35 euro 16 sendi, seadmete osamaksete eest 1694 euro 2 sendi, sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise väljamõistmise osas rahuldamata (resolutsiooni p 3). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja tunnistas otsuse punkti 1 osas viivitamata täidetavaks (resolutsiooni p-d 4 ja 5).
4.Kostja esitas 28. märtsil 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 osas. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Tartu Maakohtu 27. veebruari 2024. a otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse osutatud teenuste eest 504 eurot 10 senti ja intressi 89 eurot 85 senti. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja rikkunud lahendi põhjendamise kohustust, jõudes järeldusele, et kostja on pärast tema üle seatud eestkoste lõppemist tehingud hiljem ise heaks kiitnud. Maakohus tuvastas, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumislepingu ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu 24. juulil 2019. Sellele lepingule sõlmiti poolte vahel lisad, mh 23. septembril 2019 järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S10+ ostmiseks. Maakohus luges tuvastatuks, et kostjale oli määratud eestkostja kuni 3. detsembrini 2019, kostjal oli õigus kuni selle kuupäevani ilma eestkostja nõusolekuta teha kehtivalt pisitehinguid ühes kuus kuni 50 euro väärtuses, kuid mitte enam kui 25% ulatuses igakuisest teenitavast töötasust (dtl 248). TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on kohus määranud eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tehingute kehtivuse hindamisel tähtsust maakohtu poolt tuvastatu, et kannet eestkoste kohta ei olnud Rahvastikuregistrisse õigeaegselt tehtud ning
Tele2 Eesti AS ei saanud vastavat infot kontrollida. Tehingu kehtivuse hindamisel ei ole tähendust ka sellel, et piiratud teovõimega kostja kinnitas tehingute tegemisel, et ta on teovõimeline. Piiratud teovõimega isik ei suuda eelduslikult ise oma tahteavalduste tähendust piisaval määral hinnata ja TsÜS § 11 eesmärgiks on teda kaitsta ja takistada tal tsiviilkohustuste võtmist. TsÜS § 11 lg 1 teise lause järgi juhul, kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult kostja heakskiitu enne eestkoste lõppemist sõlmitud tehingute kehtivuse suhtes järeldanud üksnes sellest, et kostja on sõlminud teovõimelisena ka uusi lepingu lisasid ning võlgnevuse tekkimisel avaldanud soovi olukord lahendada. Kostja on terve menetluse kestel tuginenud sellele, et tal oli esimeste tehingute tegemise ajal piiratud teovõime (nt vastus hagile dtl 240). Maakohus ei ole kostja seisukohta TsÜS § 11 lg 1 järgse heakskiidu suhtes menetluses välja selgitanud ega oma järeldust põhjendanud. Tühise tehingu tagajärjena näevad TsÜS § 84 lg 1 esimene ja teine lause ette seda, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega isiku õiguste kaitse tühise tehingu alusel saadu temalt tagasinõudmisel on tagatud eelkõige rikastumise äralangemise vastuväitega. VÕS § 1033 lg 1 järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Rikastumise äralangemine võib kõne alla tulla näiteks siis, kui saaja on saadu kolmandale isikule ära kinkinud, aga ka nt juhul, mil saadu on hävinenud. Saadu äratarvitamise korral on rikastumise äralangemine võimalik vaid juhul, kui sellega ei kaasne muude kulutuste tegemise vajaduse äralangemist või vähenemist ehk alusetut säästmist (vt RKTKo 17.04.2024, 2-22-115921, p-d 14-15).
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusõigust rikkudes jõudnud järeldusele, et kostja on hageja nõude suuruses 504 eurot 10 senti õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541, p 13). Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe (RKTKo, 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 12; RKTKo 21.04.2009, 3-2-1-35-09, p 12). Õigeksvõttu ei saa järeldada sellest, et kostja ei ole hageja esitatud nõude kujunemise põhjendustele sisuliselt vastu vaielnud ja on vaid üldiselt märkinud, et kostja ei saa aru, kuidas on nõue kujunenud (maakohtu otsuse p 28). Vastuses hagile leidis kostja, et ta ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid nõutud suuruses ja seda põhjusel, et krediidi andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 239). Kostja on kompromissettepanekuna samas dokumendis märkinud, et: „Kostja teatab, et ta nõustub tasuma vaid põhiteenuste võlgnevuse jäägi summas 504.10 eurot. Kostja teeb ettepaneku, et tasub nimetatud võlgnevuse maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul, tasudes hagejale igakuiselt 84.- eurot. I osamakse tasumise tähtaeg 15.03.2023, edaspidi iga kuu 15. kuupäev kuni võlgnevuse tasumiseni.“
Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selles menetlusdokumendis avaldatut pidada hagi õigeksvõtuks. Ringkonnakohus möönab, et kostja esindaja on 14. veebruari 2024. a dokumendis väljendanud, et: „Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal saab olla kasutatud teenuste eest võlgnevus 504 eurot 10 senti ja selle on kostja ka vastuses hagile omaks võtnud (dtl 461)“. Pärast seda saatis kostja aga ise maakohtule 15. veebruaril 2024 seisukoha (dtl 467), milles ta soovis lepingulise esindaja seisukohti täpsustada. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Sellest kostja seisukohast oli selgelt aru saada, et kostja vaidleb kogu hageja nõudele vastu. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul anda kostjale tähtaeg oma seisukohtade täpsustamiseks ning selgitada õigeksvõtuga seonduvaid õiguslikke tagajärgi. Kui kostja hageja nõuet õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu, tuleb maakohtul anda hinnang sellele, milline on menetluses oleva hageja nõude õiguslik alus arvestades kostja teovõimet nõude aluseks oleva tehingu tegemise ajal.
9.Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt RKTKo14.06.2016, 3-2-1-54-16, p 13, RKTKo 23.09.2015, 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik ja RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 42). Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
10.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.