Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.08.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-123543
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5103,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad N.X ja H.F Kostja D.Z (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-23-123543 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus D.Z-ilt (kostja) välja mõista 3572,45 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada, siis anti tsiviilasja menetlus üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 02.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 2830,90 euro, intressivõlgnevuse 286,27 euro, sissenõudmiskulude hüvitise 50 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 803,51 euro ja täiendava viivise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 27.04.2019 lepingu nr KK3406942 ja 02.08.2020 lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti krediidilimiidiga 3000 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku 40%. Krediidi kulukuse määraks on 49%. Krediidiandja kontrollis ja analüüsis kostja krediidivõimelisust kostja esitatud laenutaotluses märgitud andmete, kostja pangakonto väljavõtte ja avalikes andmebaasides oleva teabe alusel. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingule laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafikule. Kostja kasutas krediidilimiiti 2830,90 euro ulatuses. Kostja ei ole põhiosa katteks ühtki tagasimakset teinud. Krediidiandja saatis kostjale 01.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 15.01.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 16.01.2023 lepingu üles. Seega on lepingust tulenev põhivõlg 2830,90 eurot. Kuna kostja ei ole teinud ka ühtki intressimakset, siis on intressivõlg 286,27 eurot. Krediidiandja loovutas 17.01.2023 nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2830,90 eurolt perioodi 27.01.2023–02.10.2023 eest määraga 40% aastas kokku summas 803,51 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 09.11.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 07.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud krediidiandja 27.04.2019 krediidikonto lepingu nr KK3406942, mille alusel võimaldati kostjal saada laenu limiidiga 3000 eurot intressimääraga 40% aastas. Krediidikulukuse määr oli 49% aastas. Samuti on hageja esitanud 02.08.2020 krediidikonto lepingu nr KK3406942 tingimuste muutmise
2-23-123543 kokkuleppe, mille alusel võimaldatakse laenu saajale maksepuhkust ning koostatakse uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. Nimetatud graafiku kohaselt kohustus laenusaaja ajavahemikul 01.09.2020–01.08.2024 tasuma põhiosa ja intressi maksetena kokku igakuiselt 127,15 eurot. Kuna hageja esitatud lepingutel puudusid lepingu sõlminud isikute allkirjad, siis palus maakohus 28.02.2024 määrusega hagejal muuhulgas täpsustada, milliste tahteavalduste vahetamise teel tema nõuete aluseks olev leping ja lepingu muutmise kokkulepe sõlmiti ning tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja avaldas tahet lepingu sõlmimiseks ja vastav tahteavaldus oli tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus andis hagejale täpsustuste esitamiseks tähtaja kuni 20.03.2024. Hageja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine mh, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Kuna hageja ei ole tõendatud krediidikonto lepingu nr KK3786170 sõlmimisel VÕS § 404 lg 1 tuleneva vorminõude täitmist, siis on kõnealune laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine.
7.Nõude loovutamise teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 17.01.2023.
8.Hageja ei ole tõendanud krediidikonto lepingu nr KK3786170 alusel kostjale laenu andmist. Kohus selgitas 28.02.2024 määruses hagejale, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on mh, et krediit on tarbija kasutusse antud, ja palus hagejal esitada tõendid kostjale laenu andmise kohta. Kohus andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks kuni 20.03.2024. Hageja kohtumäärusele vastanud ei ole. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub anda talle tähtaeg 28.02.2024 kohtunõudele vastamiseks. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
10.Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-d 1 ja 3 ning teinud kohtuotsuse, mis on üllatuslik.
11.Maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei vastanud 28.02.2024 kohtumääruses märgitud maakohtu selgitustele. Hageja ei teadnud talle 28.02.2024 määrusega määratud tähtajast täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 20.03.2024, mistõttu tal ei olnud ka võimalik nõutavaid menetlustoiminguid teha. Hagejale ei toimetatud 28.02.2024 määrust kätte, vaid see tehti nähtavaks e-toimikus. Hageja oli hagiavalduse märkinud oma menetlusposti aadressina XXX, kuid hagejale ei nähtu, et sellele aadressile oleks tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest. Hageja on avanud määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist 09.07.2024.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata
2-23-123543 läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti õiges summas riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus märgib, et käesolev asi on lihtmenetluse asi, milles maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuigi käesoleval juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, siis kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme ja seetõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse.
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei olnud vaatamata maakohtu 28.02.2024 määruses esitatud selgitusele sama määrusega antud tähtajaks 20.03.2024 täpsustanud ja tõendanud, et laenuleping sõlmiti seaduses sätestatud vormis ning laenusumma anti kostja kasutusse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hageja 28.02.2024 määrusest teadlik.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust 28.02.2024 määrust hagejale kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5, § 466 lg 1 esimene lause). Määrus, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 466 lg 1 teine lause, § 310 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et tehes määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine, tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka TlnRnKm 18.07.2024, 2-22-147021, p 12; TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Seadus ei keela kohtul toimetada sellist määrust hagejale kätte ka TsMS 6. osas sätestatud korras ja seada täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest.
16.Praeguses asjas tegi maakohus vaidlusaluse määruse 28.02.2024 ning samal kuupäeval tegi maakohus määruse hagejale ning hageja lepingulistel esindajatele S.Gle ja H.Fle etoimiku infosüsteemis nähtavaks. Tallinna Ringkonnakohus tegi päringu avaliku e-toimiku haldurile Riigi IT Keskusele, et saada teavet, millistele e-posti aadressidele edastati hagejale ning hageja lepingulistele esindajatele teavitused selle kohta, et e-toimikus on nähtavaks tehtud 28.02.2024 määrus. Riigi IT Keskuse 30.07.2024 vastuse kohaselt edastati teavitused maakohtu 28.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta S.Gle e-posti aadressile XXX ja H.Fle e-posti aadressidele XXX ning XXX, kuid määruseid ei ole e-toimikus avatud. Ka asja materjalidest ei nähtu, et hageja (esindaja) oleks teavituse või määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada.
2-23-123543
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis 28.02.2024 määruse edastamiseks ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv.
18.Üksnes määruse hagejale ja tema lepingulistele esindajatele e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid.
19.Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavitus hageja lepinguliste esindajate e-posti aadressidele, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka 02.10.2023 hagiavalduses oma e-posti aadressina märkinud XXX. Selles olukorras ei olnud kohane edastada teadet 28.02.2024 määruse kohta hageja esindajate teistele e-posti aadressidele, mida hageja ega tema esindajad ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud (sh kasutanud neid eposti aadresse kohtuga suhtlemiseks). Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Hageja väitel on ta avanud maakohtu 28.02.2024 määruse alles 09.07.2024, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist.
20.Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus 28.02.2024 määrust enne vaidlustatud otsuse tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud. Seetõttu ei olnud ka maakohtu 28.02.2024 määruses esitatud selgitused hagejani jõudnud ning hagejal polnud võimalik maakohtu palutud küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega maakohus jättis hagi 28.02.2024 määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu rahuldamata, hagejale üllatuslik. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud muid hagi rahuldamise eelduseid peale selle, kas laen on antud kostja kasutusse, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada seisukoht ja tõendid maakohtu 28.02.2024 määruses käsitletud küsimustes.
21.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1). Menetluskulude jaotus
22.Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2-23-123543
23.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.