ja 08.08.2024, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-23-7379
Tsiviilasi
Neptuun OÜ hagi O.C vastu kahju hüvitise, kulude hüvitise, viivise nõudes
Tsiviilasja hind
12 200,46 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Neptuun OÜ (14685651, Pärnu mnt 69-22, Tallinn), esindajad esindaja juhatuse liige X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab, e-post: [email protected]; Kostja: O.C (XXX, XXX), e-post xxx
Menetluse liik
Kohtuistung 20.05.2024, Tallinn osalesid hageja seaduslik esindaja X ja lepinguline esindaja v.adv. Anneli Aab
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista O.Clt OÜ Neptuun kasuks:
2.1.põhivõlga 5594,93 eurot, sealhulgas kahju hüvitist 3785 eurot ning käsundita asjaajamise kulude hüvitist 1809,93 eurot;
2.2.06.05.2023 sissenõutavaks muutuva tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 192 eurot ja alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 211 eurot, mis muutub sissenõutavaks iga jooksva kuu 06. kuupäevast alates 06.06.2023 kuni O.C võtab enda valdusse temale kuuluvad vallasasjad, mis on ladustatud hageja poolt Minilaod OÜ-ga 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel Tallinnas Pärnu mnt 142 asuvas rendilaos nr xxx või alternatiivselt kuni hageja ja Minilaod OÜ vahel 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx lõppemiseni.
3.2.alates 20.05.2023 summalt 2983,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni;
3.3.alates 20.05.2023 summalt 2611 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni;
3.4.igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, so summalt 192 eurot, alates 06.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, ning alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, so summalt 211 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
5.Välja mõista O.Clt OÜ Neptuun kasuks menetluskulude katteks esindaja kulusid 4320 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 840 eurot ning võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Y ja O.C sõlmisid 08.07.2008 eluruumi üürilepingu (leping, lisa 1), mille p-i 1.1 alusel andis Y kostjale üürile korteri Tallinnas XXX. Üürilepingu kestel omandas korteri Neptuun OÜ (lisa 2).
2.Hageja ütles 02.11.2021 üürilepingu korralise ülesütlemise avaldusega kostja lepingu üles alates 03.02.2022. Seega oli lepingu viimane kehtivuspäev 02.02.2022 (lisa 3). Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg-ga 1 ja lepingu p-ga 4.2.8 pidi kostja korteri vabastama 05.02.2022. Hoolimata korduvatest kostja lubadustest, kostja seda ei teinud.
3.Hageja oli sunnitud koos kohtutäituriga ning kolimisteenusega korteri kostja asjadest vabastama, kandes sellega seoses kohtutäituri tasu ja kolimisteenuse osutamisega seotud kulusid summas 1750 eurot (825 eurot + 925 eurot; käibemaksuta; lisad 4-5). Korter vabastati kohtutäituri abiga vahemikus 25.08.-29.08.2022 (lisad 6-8), millest hageja informeeris kostjat eraldiseisvalt nii suuliselt kui ka e-posti teel. Kostja ka sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja asjad on kostja nimele ladustatud Minilaod OÜ (registrikood 11986056) lattu aadressil Pärnu mnt 142, rendilao nr xxx (lisa 9).
4.Hagejal tekkisid eluruumi vabastamise kulud, mille peab kostja hüvitama, sest hagejal ei olnud sellist ruumide vabastamise kohustust, kuid see kohustus oli kostjal, mida ta ei täitnud. Kostja
asju tuli hoiustada, kuna ta ruumi ise ei vabastanud oma asjadest ja selle tõttu tekkisid hagejal ka kulud.
5.Hageja on kandnud kulusid kokku 1809,93 eurot (käibemaksuta). Arvutuskäik on järgnev: 20 eurot (deposiit käibemaksuta + 192 eurot (tagatis käibemaksuta) + 61,93 eurot (osaline augustikuu 2022 üür käibemaksuta) + 8*192 eurot (käibemaksuta 2022 septembrikuu kuni 2023 aprillikuu üür) (lisa 10). Kuivõrd hageja on ladustanud kostjale kuuluvad asjad kostja huvides Minilaod OÜ-lt üüritavas laos, siis on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue ka tulevikus tekkivate kulude eest TsMS § 369 lg 1 alusel.
6.Hagejal on Minilaod OÜ ees kostja asjaajamisel võetud kohustus tasuda iga jooksva kuu eest tähtajatu üürilepingu alusel 192 eurot (KM-ta) üüri (lisa 9). Asjade ladustamine on jätkuvalt kostja huvides. Alates 06.06.2023 on üür kuus 211 eurot. Minilaod OÜ laopind on soodne. See oli parim võimalik lahendus leida kostjale asjade hoiustamiseks koht (dtl 318). Hageja püüdis leida parimaid lahendusi kostja jaoks, kostja ise mingeid ettepanekuid pole teinud, kulude suurus sõltub temast endast.
Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka VÕS § 335 järgi kahju hüvitist perioodi eest 2022.a. veebruar kuni 29.08.2022, kuna kostja vabatahtlikult ise ruume ei vabastanud. Ühe kuu üür on 160 eurot, hüvitis on seega 1120 eurot.
Hagejal tekkisid kohtueelse nõude esitamisega advokaadi teenusega seotud kulud 915 eurot (lisa 12-13), mis on hageja kahju.
Kõikide täituri tasuga seotud kulude, kolimiskulude, hoiustamiskulude, hageja advokaadi kulude tekkimist pidi kostja ette nägema oma kohustuse rikkumise tagajärjena, kõik kulud on tehtud kostja huvides tema asjade säilitamiseks.
10.Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist.
11.Hageja palus 30.01.2023 nõudekirjas kostjal hüvitada 3580,72 eurot hiljemalt 06.02.2023 ja seega muutus nõue sissenõutavaks 07.02.2023. Nõude suurus on käibemaksuta 2983,93 eurot, kuid kostja ei ole kulusid hüvitanud. Seega on viivis nõudelt 2983,93 eurot hagi esitamise ajaks seadusjärgses määras 87,56 € (lisa 14).
12.Hageja nõudis tolles nõudekirjas vaid osade kulude hüvitamist. Nimelt ei nõudnud ta enne hagi esitamist kostjalt 1) eluruumi vabastamata jätmisega seotud kahju hüvitist (VÕS § 335 järgne hüvitis) 1120 eurot, 2) asjade hoiustamise kulusid perioodi eest 2023.a veebruar, märts ja aprill ja 3) õigusabikulusid. Hageja nõuab hagiavalduses täiendavalt ka eelviidatud hüvitisi ja ka nendelt nõuetelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi alates hagi esitamisest kooskõlas TsMS §
13.Hageja hinnangul on hüvitise arvestuse lõppemise ajahetk võimalik kindlaks teha kas a) kostja poolt laopinna üürilepingu ülevõtmisega, mille osas on hageja teinud kostjale korduvaid ettepanekuid või b) kostja poolt asjade enda valdusesse võtmisega. Tegemist on otsuse täitmisel üleskerkiva küsimusega, mis ei mõjuta otsuse sisulist poolt. Leping lõpeb kas selliselt, et hageja ja Minilaod OÜ vaheline üürileping võetakse kostja poolt üle või hageja ütleb Minilaod OÜ-ga
sõlmitud üürilepingu üles, teatades sellest ette vähemalt 1 kuu (vastavalt üürilepingu p-le 5). Hetkel ei ole hageja Minilaod OÜ-ga sõlmitud üürilepingut ise üles öelnud, lähtudes sealjuures just kostja huvidest. Hageja on valmis transportima kostja asjad Saksamaale, kuid sellega kaasnevad kulud, mille peab kostja hüvitama.
14.Hageja arvates ei ole alust mingite hüvitiste vähendamiseks.
15.Hageja palub välja mõista kostjalt (lõplik nõude arvestus 14.09.2023, dtl 162); kahju hüvitist 2035 eurot (1120 +915), käsundita asjaajamisest tulenevat hüvitist 3559,93 eurot; igakuiselt alates 06.05.2023 sissenõutavaks muutuva tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 192 eurot ja alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 211 eurot, mis muutub sissenõutavaks iga jooksva kuu 06. kuupäevast alates 06.06.2023 kuni O.C võtab enda valdusse temale kuuluvad vallasasjad, mis on ladustatud hageja poolt Minilaod OÜ-ga 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel Tallinnas Pärnu mnt 142 asuvas rendilaos nr xxx või alternatiivselt kuni hageja ja Minilaod OÜ vahel 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx lõppemiseni; viivist järgmiselt: hagi esitamise hetkeks (s.o 19.05.2023) sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 87,56 eurot; alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 20.05.2023) summalt 2983,93 eurot sissenõutavaks muutuv viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni; alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 20.05.2023) summalt 2611 eurot sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni; igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 192 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis alates 06.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, ning alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 211 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
Hageja ei olnud nõus kostja väidetega (dtl 162).
KOSTJA VASTUS
18.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vara viidi ära kostja nõusolekuta, otsuseta ja tegemist on omavoliga ja võib-olla polegi laos midagi. Hageja keeldus kokkulepet kulude osas sõlmimast. Samas nõudis, et kostja kirjutaks alla dokumendile, et kostja asjad on terved, millele pole nõus kostja alla kirjutama. Kostja ütles hagejale, et tuleb võtab oma asjad ära ja kui kõik on korras, siis maksab ära. Hageja vahetas ära kõik lukud, keeldus, vaatamata palvetele, võtit andmast. Raha tuleks tagastada kostjale või nõude summat vähendada. Koroonaviiruse tõttu ei saanu tulla Eestisse. Kostja leiab, et tema asjad on kahjustatud ja neid asju pole ja seega ei ole põhjendatud hageja nõuded.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § -i 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS §-i 292 lg-e 1 järg peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
20.Hageja on tõendanud kohtule esitatud üürilepinguga, et Y ja O.C sõlmisid 08.07.2008 eluruumi üürilepingu, mille p-i 1.1 alusel andis Y kostjale üürile korteri Tallinnas XXX (leping, hagi lisa 1, dtl 13). Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma üürileandjale üüri ja kõrvalkulusid (lepingu p 3.1, 3.2). Seega oli nende vahel sõlmitud eluruumi üürileping VÕS § -i 271, § -i 292 lg-e 1 tähenduses.
21.VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist
22.Lepingust nähtuvalt on seda korduvalt pikendatud, sh 10.08.2017. aastani (dtl 15). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta jätkas ka pärast seda tähtaega eluruumi kasutamist. Seega on üürileping VÕS §-i 310 lg-e 1 järgi muutnud tähtajatuks.
23.VÕS §-i 291 lg-e 1 kohaselt lähevad kinnisasja võõrandamisel üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle omandajale.
24.Hageja on kinnistusraamatu väljavõttega tõendatud, et ta omandas korteriomandi nr 320101, mille eriomandi koosseisu kuulub vaidlusalune üüripind, kinnistusraamatu omaniku kandega 07.05.2019 (kinnistusraamatu väljavõte, hagi lisa 2, dtl 18). Seega on hagejale üle lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused.
25.VÕS § 311 lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. VÕS § -i 334 lg -e 1 1. lause sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
26.VÕS § -i 76 lg -e 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, seahulgas osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist, kahju hüvitamist VÕS §-i 101 lg -e 1 p -de 1, 3, 6, §-i 108 lg-e 1, §-i 113 lg-e 1, § -i 115 lg-e 1 järgi. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku
tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
27.Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku avaldusega kostjale (hagi lisa 3, dtl 21), et ütles 02.11.2021 kostjale üürilepingu korralise ülesütlemise avaldusega üles alates 03.02.2022 kooskõlas VÕS § 311 lg 1. Ülesütlemise avaldus on kirjalik, selles on märgitud ära üürilepingu andmed, lõppemise alus, lepingu lõppemise aeg ja ülesütlemise vaidlustamise kord, vastates seega VÕS § 325 lg 1, 2 p 1-4 toodud tingimustele ja on kehtiv. Seega kehtis üürileping leping kuni 02.02.2022 (kaasa arvatud).
28.Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ja nende asjaolude üle puudus vaidlus. Vastavalt lepingu p-le 4.2.8 oli kostjal kohustus eluruum hagejale üle anda 2 päeva jooksul arvates lepingu lõppemist.
29.Seega pidi kostja VÕS § -i 76 lg-e 1, § -1 344 lg-e 1 ja lepingu p-i 4.2.8 alusel eluruumi vabastama lepingu lõppedes ja selle hagejale üle andma.
30.VÕS §-i 1018 lg-e 1 kohaselt on isikul (käsundita asjaaja), kelleks on hageja, teeb midagi teise isiku (soodustatud isik), kelleks on kostja, kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui (i) soodustatu kiidab asjaajamise heaks (VÕS § 1018 lg 1 p 1); (ii) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2); või (iii) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Riigikohus on käsundita asjaajamise osas selgitanud, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: (i) teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); (ii) isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); (iii) isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); (iv) täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (RKTKo 3-2-1-118-14, p 15).
31.Hageja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse kostjaga 10.03.2022, 18.03.2022 (dtl 168, 170), millest nähtub, et ta selgitas kostjale, et hageja vajab vaidlusalust eluruumi, kuna seal hakkab toimuma ehitustegevus. Kuna kostja midagi ei vastanud ega teatanud midagi ruumide vabastamise kohta (kohus märgib, et lepingu lõppemise päev oli 02.02.22), siis pakkus ta kostjale, et kas kostjal oleks võimalik rentida ajutine ladu ja hageja aitab kostja asjad sinna viia (e-kiri 24.05.22, dtl 174). E-kirjas 08.04.2022 kostjale selgitas hageja, et tal on vaja hakata renoveerima maja 2022.a märtsis. 01.06.2022 kirjutas kostja, et tal on kahju, et viibib välisriigis, kuid ei saa lubada asjade kolimist, sest kui ta peaks Tallinnasse tulema, siis on asjad kuskil pakitud ja ta ei saa neid kasutada (dtl 323). Hageja 02.06.2022 e- kirjast kostjale nähtub, et hagejal on eluruumi (maja) vaja, et alustada juuni keskel ehitustegevust (dtl 177), ja et kostja on lubanud Eestisse tulla olukorda lahendama, kuid pole seda teinud. Hageja lisas, et ta on valmis koos kostjaga olukorra lahendama, ent kostja ei reageeri, kuid hageja peab alustama 2022.a juunis ehitustegevust. Eelnevalt on kostja oma 01.06.2022 e-kirjas hagejale teatanud, et ei saa tulla Eestisse, kuid pole nõus, et tema asjad välja viiakse. Samas ei nähtu kostja 01.06.2022 e-kirjast (dtl 177), et kostja oleks andnud konkreetsed juhised, mida tuleb tema
asjadega, kuhu need tuleb viia/paigutada ja millal ta tuleb konkreetselt Eestisse ruume vabastama ((kuigi tal oli kohustus ruumid vabastada juba mitu kuud varem pärast lepingu lõppemist (02.02.2022)). Hageja esitas kohtule e-kirja 16.07.2022 (dtl 181), milles hageja on kirjutanud kostjale, et leping on lõppenud pool aastat tagasi ning pakkus välja, et võib ise korraldada asjade pakkimise ja ladustamise turvaliselt tasulisse lattu ning kui kostja lõpuks Eestisse tuleb, korraldab hageja kostjale asjade kättesaamise. Oma 31.07.2022 kirjas kirjutas ta kostjale ja päris tagasisidet kostjalt kolimise kohta (dtl 322). Kostja kirjutas 08.08.2022 hagejale, et uut korterit on kallis rentida ja pandeemia tõttu saab ta Eestisse tulla paar korda aastas mõneks kuuks. 08.08.2022 on hageja kirjutanud vastuses kostja 02.08.2022 kirjale, et olukorda saab lahendada nii, et kolida asjad ajutisele pinnale (dtl 322) Poolte e-kirjavahetuses 13.08.2022, 20.08.2022 on kostja kirjutanud, et saab aru, et temast tulenevalt on viibinud hageja tööd, et ta kavatseb siiski Eestisse tulla ja märkis, et kui asjad on ladustatud, siis tuleb need kõik pärast üle kontrollida, ja küsis hagejalt kuidas seda kõike korraldada (dtl 188, 187). Hageja vastas kostjale 21.08.2022 (dtl 186) ning selgitas kogu protsessi (kolimine, ladustamine) olemust, kulusid ja et võib vajadusel asjade kätteandmiseks kutsuda kohale ka inventariseerijad. Hageja saatis 26.08.2022 kostjale ka kolimise käigus tehtud fotod kostja asjadest ja Minilaod OÜ laohoonest ning ruumist (dtl 191-200 e-kiri, fotod). Hageja saatis kostjale ka 22.08.2022 Minilaod OÜ arve ja selgituse, et õnnestus leida ainuke vaba pind (dtl 328). Oma 30.08.2022 e-kirjas märkis hageja, et ta pole sundinud kostjat millelegi alla kirjutama, oli saatnud vaid korteri üleandmise-vastuvõtu akti ja et kõik kostja asjad on korrektselt pakitud (dtl 332). Hageja on esitanud kohtule ka e-kirja 09.09.2022 kostjale (dtl 330) koos kolimisteenuse arvega ning pärinud kostjalt, kas kostja saab Eestisse tulla, et korraldada tema joaks majutust (Airbnb) (dtl 330), lisaks saatis kostjale info, kus on leida korterite üürikuulutusi (dtl 332, 01.09.2022 e-kiri, 31.08.2022 e-kiri). Oma 01.09.2022 kirjutas kostja hagejale, et loodab, et hagejal läheb kõik hästi (dtl 322).
32.Eeltoodud tõendite alusel asub kohus järeldusele, et hageja on tõendanud, et kostja pole vabastanud eluruumi vabatahtlikult oma asjadest ja eluruumi pärast selle lõppemist 02.02.2022 vastavalt lepingu p -s 4.2.8 sätesatule hagejale üle andnud. Kostja väited, et ei saanud covidi piirangute ja/või tervislikel põhjustel Eestisse tulla ja seetõttu eluruumi vabastada ning üle anda hagejale, ei ole tõendatud. Mitte kuskilt ei nähtu, millal oli see aeg, kui kostja soovis anda eluruumi hagejale üle, et siis olid just covidi piirangud või temal tervislik olukord, mis tegid võimatuks kostja ruumide üleandmise Eestis ja/või kostja ei saanud Eestisse pärast 02.02.2022 tulla või anda mingeid korraldusi ruumide vabastamise korraldamiseks. Seega on kostja rikkunud VÕS §-i 100 mõttes VÕS §-i 344 lg-e 1 ja lepingu p-st 4.2.8 tulenevat eluruumi vabastamise ning selle hagejale üleandmise kohustust ning kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
33.VÕS §-i 128 lg -te 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks ja kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
34.Hageja on tõendanud kohtule esitatud kohtutäitur R. Sepa aktidega ja täituri arvega ning KLG Kolimisteenused arvega, et ta kasutas eluruumi vabastamiseks kohtutäituri abi ja kolimisteenust perioodil 25.08.2022-29.08.2022 ning sai korteri tagasi enda valdusesse 28.08.22 (hagi lisad 48 dtl 23-77). Viidatud tõendid kinnitavad hageja väiteid, et kostja vallasvara on fikseeritud aktis ning fikseeritud ka nende väljakolimine. Kostja väited, et tema arvetes polegi neid asju alles ja
need on kahjustada saanud, on seega alusetud ning hageja vastupidised väited, et need asjad olid korteris olemas, on jätkuvalt olemas, on tõendatud. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja on maksnud kohtutäituri tasule 825 eurot (käibemaksuta, arve 83F, 07.09.22, dtl 23) ja kolimisteenuse osutajale 925 eurot käibemaksuta (arve nr 220667. 31.08.22, dtl 24), kokku 1750 eurot. Kuna kostja korterit ei vabastanud, millega ei täitnud seadusest ja lepingust tulenevat kohustust ja mille tõttu pidi hageja korteri tema asjadest ise vabastama, siis on hageja eelviidatud kulude 1750 euro puhul tegemist hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Sellise kahju tekkimist sai ja pidi kostja ette näha kohustuse rikkumise tagajärjena VÕS § 127 lg 3 järgi, sest ülalviidatud e-kirjades on hageja juhtinud tähelepanu sellele, et kui kostja ei vabasta ruume, siis ta teeb seda ise. Nii saab mõistlikult võttes eeldad, et ruumide vabastamisega, asjade seisukorra fikseerimisega (täituri akt, fotod) ning pakkimisega kaasnevad kulud . Kostja ei ole nõus kahju hüvitama, seega rikub ta kahju hüvitamist kohustust ja hageja saab nõuda selle kahju hüvitamist VÕS § -i 127 lg-te 1, 3, § -i 128 lg-te 2, 3, § -i 115 lg-e 1, § 101 lg -e 1 p-i 3, §-i 344 lg-e 1 järgi 1750 euro hüvitamist. Kohus märgib, et kohus ei ole seotud hageja õigusliku kvalifikatsiooniga õigussuhtele.
35.VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas olevas samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
36.Leping lõppes 02.02.2022 (viimane lepingu päev) ning hageja sai korteri tagasi alles 29.08.2022. Seega on kostjal kohustus tasuda VÕS § 335 alusel kahjuhüvitisena vastavas ulatuses üüri lepingu eseme tagastamisega viivitatud aja eest. Kohus leidis, et kostja väited, et kostja ei saanud covidi piirangute ja/või tervislikel põhjustel Eestisse tulla ja seetõttu eluruumi vabastada ja üle anda hagejale, ei ole tõendatud ja ruumide mittevabastamine ja mittetagastamine ei olnud vabandatav. Kuna ühe kuu üüri suurus oli lepingu lõppedes 160 eurot kuus, mille suurust pole kostja vaidlustanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § -i 335 alusel kahju hüvitist perioodi 2022.a. veebruar – augusti (kaasa arvatud) eest kokku 1120 eurot. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale pärast lepingu lõppemist tasunud üüri. Seega rikub ta VÕS §-st 335 tulenevat kahju hüvitamise kohustust ja hageja saab nõuda selle kahju hüvitamist VÕS §-i 127 lg -te 1, 3, § -i 128 lg -te 2, 3, §-i 115 lg-e 1, § -i 101 lg-e 1 p-i 3, §-i 335 lg -e 1 järgi 1120 eurot.
37.Hageja on tõendanud kohtule esitatud Minilaod OÜ üürilepinguga nr xxx 19.05.2023 ja esitatud arvetega 13981 22.08.22, 14024 01.09.22, 14347 01.10.22, 14486 01.11.22, 14730 01.12.22, 14977 01.01.23, 15218 01.02.2023, 15455 01.03.2023, 15965 01.04.2023 (dtl 96, hagi lisa 9, 10, dtl 98-106), et kostja asjad on paigutatud Minilaod OÜ hoiuruumis kostja asjade alleshoidmiseks. Nii on ta enne hagi esitamist (19.05.2023) kandnud kostja asjade hoidmisega kulusid 1809,93 eurot (käibemaksuta). Need kulud sisaldavad tasutud deposiiti 20 eurot, tagatisraha 192 eurot, 2022.a. augustikuu osalist üüri ja igakuist üüri perioodi eest 2022.a september – 2023.a. aprill (kaasa arvatud). Viidatud arvetest nähtub, et üür oli nendes kuudes 192 eurot käibemaksuta. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Minilaod OÜ arvetega 16190 01.06.23, 16757 01.08.24, 16919 01.09.23, et alates 01.06.23 on igakuine lao üür 211 eurot käibemaksuta (dtl 205-207).
38.Kohus viitas eelnevalt pooltevahelisele e-kirjavahetusele 10.03.2022 -september 2022 (kaasa arvatud, otsuse p 31) ega pea vajalikuks siinkohal neis sisalduvat üle korrata. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et hageja püüdis leida lahendusi küsimuses, mis puudutab eluruumi vabastamist, uuris, millal tuleb kostja Eestisse, et kostja saaks eluruumi vabastada, kuidas hageja saaks selles küsimuses kostjat abistada, pakkus kostja asjade kolimise ja hoiustamise võimalust, andis ka hoiustamise info, fotod kostjale tema asjadest ja sellest, kuhu need on paigutatud, sest hagejal oli vaja asuda juba 2022.a. juunis ehitama. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja ise oleks korraldanud ruumide vabastamise või andnud korraldusi oma asjade kohta.
39.Nii asub kohus eelviidatud pooltevahelisi e-kirju, täituri akte, fotosid, kolimisteenuse arvet, Minilaod OÜ arveid ja lepingut, kogumis hinnates seisukohale, et alusetud on kostja väited, et ta asju pole alles, need on kahjustunud, et need on omavoliliselt välja kolitud. Viidatud tõenditega on tõendatud hageja väited, et 1) üüritud ruumid oli vaja vabastada selleks, et alustada 2022.a. juunis ehitust, millest kostja oli teadlik, 2) hageja ootas, et kostja kolib oma asjad eluruumist ise välja, mida kostja ei teinud; 3) asju oli võimalik paigutada hoiulattu ning need kohe kostja soovi talle üle anda inventeerijate juuresolekul; 4) kostja oli teadlik hageja asjaajamise käigust ning hageja ettepanekutest, et hageja kolib ise kostja asjad eluruumidest välja ning paigutab need lattu; 5) ta teatas kostjale kohe pärast asjade väljakolimist, kuhu need asjad on paigutatud.
40.Nagu kohus eespool tuvastas, kasutas hageja väljakolimiseks kohtutäituri abi, kes fikseeris aktides kostja asjad. Mitte ühtegi tõendit pole selle kohta, et kostja oleks andnud selged korraldused hagejale, mida tema asjadega teha või teatanud hagejale, millal ta konkreetselt ise eluruumi vabastab ja oma asjad korterist ära viib või et hageja ja kostja oleks konkreetselt väljakolimisküsimustes ja tähtajas kokku leppinud. Kohus märgib, et selline ruumide vabastamise ja oma asjade väljakolimise kohustus oli kostjal juba pärast lepingu lõppemist (02.02.2022), kuid veel 2022. augustis ei teatanud ta hagejale oma Eestisse tuleku ja oma asjade väljakolimise ajast või korraldustest, mida tuleb tema asjadega teha. E-kirjades on viide kostja tervislikule seisundile, kuid märgitu ei tähenda, et ta poleks saanud anda korraldusi oma asjade kohta. Kostja viited covidi piirangutele võivad olla küll õiged, ent piirangud ei kestnud kogu aeg perioodil 2022. veebruar kuni augusti lõpuni 2022.a ning ei nähtu, millal kostja soovis tulla Eestisse asju välja kolima ja et siis olid covidi piirangud või terviseprobleemid, mis ei võimaldanud tal seda teha.
41.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud VÕS § -i 1018 lg-e 1 p-i 2 järgi, et a) hageja on kostja kasuks hoiustanud kostja vallavara (asju) ehk ajanud kostja asja selles mõttes, et pidanud vajalikus kostja asjade säilitamist, kuna kostja ei ole väitnud, et ta ei vaja enam neid ning ei nähtunud, et kostja saaks ise oma asjad välja kolida, mujale viia; b) hagejal ei olnud ei lepingust ega seadusest tulenevalt kohustust seda teha; c) hagejal oli tahe kostja asju hoiustades tegutseda kostja kasuks ja teda soodustada – st kostja asjad oleksid korralikult pakitud ja hoiustatud, kuna ta nendele järgi tuleb või annab korraldused, d) asjade säilitamine ja hoiustamine vastab kostja tahtele.
42.Seega on hagejal VÕS §-i 1018 lg-e 1 märgitud §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused. VÕS §-i 1023 lg-e 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks
talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
43.Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-i 101 lg 1 p 1, § -i 108 lg-e 1, §-i 1023 lg-e 1, §-i 1018 lg -e 1 järgi kohustuse täitmist - kantud hoiustamise kulude hüvitamist. Kohus tuvastas eespool, et hageja on kandnud kulusid seoses kostja asjade hoiustamisega 1809,93 eurot perioodil 2022.a. august – 2023.a. aprill (kaasa arvatud, arved dtl 98-106).
44.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § -i 369 lg-e 1 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
45.Hageja on tõendanud kohtule esitatud Minilaod OÜ arvetega 16190 01.06.23, 16757 01.08.24, 16919 01.09.23, et alates 01.06.23 on laos asjade hoiustamise kulu kuus 211 eurot käibemaksuta.
46.Kostja pole esitanud mingeid väited, millal ta kavatseb viia oma asjad ära või et ta on need ära viinud, samuti ei ole esitanud mingeid tõendeid. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale mingid kulud hüvitanud. Nii on alust eeldada, et kostja oma kohustust ei täida edaspidi (ei vii asju laost ära, ei tasu hoiustamise kulude eest vmt). Seega rikub kostja VÕS § -i 1023 lg -e 1, §i 1018 lg 1 tulenevat kulude hüvitamise kohustust VÕS §-i 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hageja õigustatud nõudma TsMS § -i 369 lg-e 1, VÕS §-i 101 lg -e 1 p-i 1, § -i 108 lg-e 1, § -e 1018 lg-e 1, §-i 1023 lg 1 -e järgi kostjalt juba kantud kulude hüvitamist 1809,93 eurot perioodi eest 2022.a. august-2023.a. aprill (kaasa arvatud, käibemaksuta) ja edaspidiselt hagejal tekkivate kostja hoiustamise kulude hüvitamist alates 01.05.23 summas 194 eurot kuus ning alates 01.06.2023 summas 211 eurot kuus. Nii tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista korduva kohustusena 2023.a maikuu eest 192 eurot ning alates 2023. a juunikuust 211 eurot ja seda kuni hageja vastav leping Minilaod OÜ-ga lõpeb või kostja võtab vastava lepingu üle või muul viisil vabastab hageja VÕS §-i 1023 lg-e 1 alusel asjade hoiustamisega kaasnevast kuludest, eelkõige võtab kostja võtab enda asjad enda valdusse (sh kaudsesse valdusesse).
47.VÕS §-i 128 lg -te 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
48.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb üldjuhul pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik
ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 32-1-138-10, p 29, RKTKo 3-2-1-79-08, p 18).
49.Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudekirjaga 30.01.23 (dtl 108), et nõudis kostjalt kohustuse täitmist ja võla tasumist. Viidatud kirja on koostanud hageja nimel AB Sirel ja Partner advokaat. Seega on hageja tõendanud, et kasutas enne kohtusse pöördumist õigusabi oma nõuete täitmiseks ja õiguste kaitsmiseks. Kohus tuvastas eespool, et eelnevalt oli 2022.a. hageja ise e-kirjadega pöördunud üürilepingu eseme vabastamise küsimustes kostja poole (otsuse p 31). AB Sirel ja Partner advokaat on hageja nimel koostanud ka üürilepingu ülesütlemise avalduse (02.11.21, dtl 21). Hageja on tõendanud kohtule esitatud AB Sirel ja Partner arvetega nr 22301094 31.01.23, 22210108 31.10.22, (dtl 113-115), et hagejal tuleb tasuda nõudekirjade, üürilepinguga seotud küsimustes advokaadibüroole teenuse eest tasu. Hageja on hagiavaldus märkinud, et need kulud olid konkreetselt 915 eurot (arvetes on summad suuremad) käibemaksuta. Kohtul puudub alus selles kahelda ning kohut hinnangul on tegemist mõistlike kuludega.
50.Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et tal on tekkinud õigusabikulu näol VÕS §-i 128 lg-te 2, 3 järgi kahju 915 eurot. Kohus leiab, et see kahju tekkimine on seoses kostja kui üürniku kohustuse (eluruumi vabastamata jätmine) rikkumisega VÕS §-i 127 lg-e 3 järgi. Nimelt on hageja korduvalt kostja poole pöördunud, et viimane korteri vabastaks ning likvideeriks hageja ees kolimisega seoses tekkinud võlgnevuse (e-kirjavahetus, otsuse p 1) Kostja ei ole enda kohustust hageja ees täitnud. Kui kostja oleks korteri vabastanud, ei oleks hagejal õigusabikulusid tekkinud. Selliste õigusabikulude kui kahju tekkimist sa kostja mõistlikult võttes ette nähta oma kohustuse rikkumise tagajärjena; see tähendab, et ta pidi aru saama, et kui ta ei täida kohustusi vabatahtlikult, võib vastaspool oma õiguste kaitseks kasutada õigusabi, millega tekivad ka kulud kui kahju.
51.Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejale need kulud hüvitanud, siis rikub ta kahju hüvitamise kohustust VÕS -i § 100, §-i 127 lg-e 1, § -i 128 lg -te 2, 3 järgi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-i 127 lg -te 1, 3, §-i 128 lg-te 2, 3, §-i 115 lg-e 1, § -i 101 lg -e 1 p i 3 järgi kahju hüvitamist 915 eurot.
52.Kostja leidis, et kahju hüvitisi tuleks vähendada. VÕS §-i 140 lg-e 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu või nõude summat vähendada. Käesoleval juhul ei ole kostjalt nõutavad kahju hüvitised (täituri tasu, kolimiskulud, hageja õigusabi kulu, VÕS §-i 335 järgne hüvitis) kostja suhtes ebamõistlikud või muul põhjusel vastuvõetamatud, kuna kohus tuvastas, et hageja soovis kohtueelselt korduvalt, et kostja ruumid vabastaks, kostja seda ei teinud ega teavitanud kordagi, millal ta tuleb ruume vabastama või oleks andnud selged korraldused hagejale ruumide vabastamiseks. Seega puudub alus kahju hüvitiste vähendamiseks.
53.VÕS §-i 113 lg -e 1 2. lause järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral seadusjärgset viivist.
54.Kostja pole väitnud, et ta oleks ülalviidatud kulud, kahjud hagejale hüvitanud, seega on ta jätkuvalt kulude ja kahju hüvitamise kohustuse rikkumises VÕS §-i 100 mõttes.
55.Hageja on kostjale esitanud 30.01.2023 nõudeavalduse (dtl 108), milles nõudis kostjalt 3580,72 euro tasumist hiljemalt 06.02.2023. Nõue sisaldas endas kohtutäituri kulu (990 eurot), kolimisteenuse kulu (1110 eurot), Minilaod OÜ kulusid kokku 1480,72 eurot (kostja asjade hoiustamise kulud, mis sisaldasid ka 2022.a. augustikuu osalist üüri (nõudeavalduse p 1.4, 1.5, 3.1).
56.Seega muutusid need 30.01.2023 nõudeavalduses esitatud nõuded sissenõutavaks 07.02.2023. Nõude suurus on käibemaksuta 2983,93 eurot. Nii on viivis VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lause järgi ehk seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise seisuga (19.05.2023) summalt 2983,93 eurot kokku 87,56 eurot (arvestus, dtl 117).
57.Hageja ei ole kostjalt nõudeavalduses nõudnud õigusabi kulude tasumist 915 eurot ega 7 kuu üüri VÕS § 335 järgi 1120 eurot ega Minilaod OÜ 2023.a. veebruari-, märtsi- ja aprillikuu 2023 üüri kokku 576 eurot (3*192 eurot, käibemaksuta), mis kokku teeb 2611 eurot.
58.TsMS §-i 367 lg-st 1 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS §-i 113 lg 2 1. lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
59.Hageja nõudis viivist nendelt nõuetelt hagi esitamise järgmisest päevast. Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist VÕS §-i 113 lg e 1 2. lause ja lg -e 2 1. lause järgi ülejäänud nõude summalt 2611 eurot (1120 € + 3*192 + 915) Minilaod OÜ veebruari-, märtsi- ja aprillikuu arved) VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamise järgnevast päevast (20.05.2023) kuni kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Samamoodi on hagejal õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist ka igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 192 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis alates 06.05.2023 VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, ning alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 211 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
60.Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista: kahju hüvitist 3785 eurot (täituri kulud 825 eurot, kolimiskulud 925 eurot, õigusabikulud 915 eurot, ruumide vabastamise jätmisega seotud hüvitis VÕS § 335 järgi 1120 eurot (825 € +925 € +915 € +1120 €);
käsundita asjaajamise kulude hüvitist 1809,93 eurot ning 06.05.2023 sissenõutavaks muutuva tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 192 eurot ja alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmise hüvitamiseks 211 eurot, mis muutub sissenõutavaks iga jooksva kuu 06. kuupäevast alates 06.06.2023 kuni O.C võtab enda valdusse temale kuuluvad vallasasjad, mis on ladustatud hageja poolt Minilaod OÜ-ga 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx alusel Tallinnas Pärnu mnt 142 asuvas rendilaos nr xxx või alternatiivselt kuni hageja ja Minilaod OÜ vahel 22.08.2022 sõlmitud üürilepingu nr xxx lõppemiseni. viivist järgmiselt: 19.05.2023 seisuga 87,56 eurot; alates 20.05.2023 summalt 2983,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni; alates 20.05.2023 summalt 2611 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni; igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 192 eurot, alates 06.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, ning alates 06.06.2023 igakuise tulevikus tekkiva korduva kohustuse täitmiselt, summalt 211 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
61.Kostja muud väited.
62.Kostja väitis, et tal ei olnud maja võtit sellepärast, et hageja talle seda ei andnud. Hageja on teavitanud kostjat 01.11.21 e-kirjaga ehk siis veel kui leping polnud lõppenud, et seoses Päästeameti soovitusega, oli vaja vahetada maja välisuste lukud ning teavitas kostjat, kelle käest saab võtme (dtl 201). Nii on kostja väited alusetud.
63.Kostja väitis, et hageja keeldus kokkulepet kulude osas sõlmimast ja nõudis, et kostja kirjutaks alla dokumendile, et kostja asjad on terved, millele kostja ei olnud nõus alla kirjutama. Need väited ei oma aga vaidluses tähtsust, pealegi ei ole tõendeid, milliseid pakkumisi kostja tegi. Kostja väide, et ta ütles hagejale, et tuleb võtab oma asjad ära ja kui kõik on korras, siis maksab ära, ei ole ka tõendatud, sest eelpool viidatud e-kirjavahetusest (otsuse p 31) ei nähtu üldse, millal oli kostja valmis tulema konkreetselt oma asjadele järgi Eestisse.
64.Kostja väide, et talle tuleks tagastada mingi rahasumma, ei ole põhjendatud, kuivõrd asja materjalidest nähtu, et kostja oleks hagejale midagi tasunud, mida tagastada. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
65.TsMS 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei määra kindlaks seetõttu kostja menetluskulude rahalist suurust.
66.Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1,2, § 139 lg 1, § 144 p 1 järgi lõiv, lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust. Hageja on maksnud ajas lõivu 840 eurot ja rahavastikuregistri päringu eest 15 eurot.
67.Hageja lepingulise esindaja kulud on arvestuste järgi 10 tundi ja 15 minutit (06.07.23 nimekiri) 1845 eurot (käibemaksuta) ja 13 tundi ja 45 minutit (23.05.2024 nimekirja) 2475 eurot (käibemaksuta). 06.07.2024 kulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud vastavalt 20.07.2023 ja 23.05.2024 nimekiri 31.05.2024. Kostja pidi vastama 31.05.2024, kuid kostja pole vastanud.
68.Aja arvestusest nähtub, et hageja esindaja tunnitasu määr on 180 eurot käibemaksuta, mis on vandeadvokaadi puhul esinev põhjendatud tasu määr. Kohus hindab esindaja töö vajalikkust ja põhjendatust. Asja peeti 1 istung, kostja esitas vastuse, kuid ei esitanud tõendeid. Kohus on teinud asjas mitu menetlustoimingut, pidades vajalikuks küsida pooltelt täpsustusi, mis eeldas ka hageja esindaja vastavat tööd, nagu dokumentidega tutvumist, vastamist. Hageja esindaja ei ole esitanud asjakohatud taotlusi, avaldusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et esindaja töö hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et töö eeldab ajaoludega, tõenditega tutvumist, läbimõtlemist, kliendiga arutamist, dokumentide koostamist, esitamist kohtule. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et esindaja töö 24 tunni eest (10 h ja 45 min + 13 h ja 15 min) vastab 3-le tööpäevale 8-tunnise tööaja arvestuse juures on olnud vajalik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks esindaja tasu TsMS §-i § 175 järgi kokku 4320 eurot (käibemaksuta).
69.Hageja pole tõendanud, et ta oleks tekkinud päringute kulu 15 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu 4320 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 840 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.