3.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta kõik menetluskulud kostja J. R. kanda.
6.Mõista kostjalt J. R. hageja Primero Finance OÜ kasuks välja menetluskulu summas 910 eurot.
7.Mõista kostjalt J. R. hageja Primero Finance OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Primero Finance OÜ hagi J. R. (R.) vastu võla nõudes.
2-24-5331
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.04.2023 laenulepingu nr xxxx, millega pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 6300 eurot ja laenusaaja kohustub tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid 208,93 eurot (v.a esimene makse, mille suurus on 293,90 eurot) 72 kuuks (kuni 10.05.2029) intressimääraga 34,68% aastas ehk 0,09% päevas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 300 eurot, mis arvestati maha laenusaajale väljamakstavast laenusummast, st laenuandja tegi laenusaajale väljamakse summas 6000 eurot. Krediidi kulukuse määr on 45,14% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 6300 eurot, intressimäär on 34,68% aastas, lepingu kestus on 72 kuus ja lepingutasu 300 eurot. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest
3.Kostja sai laenu kätte ja tegi hagejale kolm makset. Kostja tasus esmase laenusumma katteks kokku 82,93 eurot. Seejärel soovis kosta lepingut muuta täiendava laenusumma lisamisega. Hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2023 laenulepingu lisa xxxx, millega suurendati laenu summat 3000 euro võrra ja sellega oli kogu laenu summa tagastamata osa 9217,06 eurot. Laenu summa suurendamisega pikenes tagasimaksete aeg kuni 10.08.2029, igakuine makse suurenes 305,67 eurole (v.a esimene makse, mille suurus oli 271,30 eurot), intressimäär jäi samaks 34,68% aastas, krediidi kulukuse määr vähenes 40,51% aastas ja sellega oli krediidi kogukulu 21 973,87 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr 40,51% aastas on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 9217,06 eurot, intressimäär on 34,68% aastas, lepingu kestus on 72 kuud. Lepingu eritingimustes on pooled kokku leppinud viivise määraks lepingujärgse intressimäära, mis on 34,68% aastas ehk 0,09% päevas.
4.Peale lepingu lisa sõlmimist tasus kostja laenusumma katteks kokku veel 79,96 eurot ehk kahe kuu tagasimaksed täies ulatuses ja osaliselt kolmanda kuu tagasimakse. Sellega on tagastamata põhiosa 9137,11 eurot (9217,06 - 79,96 = 9137,11). Kostjal tekkis võlgnevus alates kolmandast osamaksest, s.o 10.11.2023, kuivõrd kostjal jäi osaliselt tasumata põhiosa makse summas 41,57 ja täielikult intressi osamakse summas 264,07 eurot. Järgmised osamaksed jäid kostja poolt täies ulatuses tasumata. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu saatis hageja kostjale 10.01.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja nimetatud võlgnevust hageja poolt lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 25.01.2024 üles. Hageja saatis lepingu üles ütlemise teate kostja sellele e-posti aadressile, mille kostja ise lepingut ja lepingu lisa sõlmides hagejale andis.
5.Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 9137,11 eurot. Tasumata intress on 927,41 eurot. Lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis on 5,09 eurot ja
2-24-5331 pärast lepingu ülesütlemist 559,19 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot ning edasiulatuva viivise 0,09% päevas 9137,11 eurolt alates 04.04.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
6.Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 27.04.2023 lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 6300 eurot ja 14.08.2023 lepingu lisa xxxx alusel sai kostja täiendava laenu summas 3000 eurot ehk kokku 9300 eurot. Kostja on teinud kokku kuus tagasimakset kogusummas 1312,90 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 1312,90 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 7987,10 eurot (laenusumma 9300 – tagasimaksed 1312,90 = 7987,10). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega võlas. Hageja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 10.10.2023, siis ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud ja on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Kohtu seisukoht
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 06.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
8.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
9.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.04.2023 lepingu ja 14.08.2023 lepingu lisa, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Kostja on saanud laenu kokku summas 9300 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
10.Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline leping ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7
2-24-5331 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
12.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
2-24-5331 tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.
13.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
14.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
15.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 1312,90 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 1312,90 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 7987,10 eurot (laenusumma 9300 – tagasimaksed 1312,90 = 7987,10).
16.Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena 10.08.2029, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. Hageja palus välja mõista tulevikus alates 10.08.2025 kuni 10.08.2029 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule, kogusummas 7987,10 eurot.
17.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
18.Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse enne 10.11.2023. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud ligikaudu aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
2-24-5331
19.Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed 21.05.2024 menetlusdokumendis esitatud graafiku kohaselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 910 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 385 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.