Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Priit Pööbo
J
K
vastu
võlgnevuse
Kostja: J K (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses: XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 14.07.2024 avalikult [teadaanne number xx) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt OÜ GS Core hagi J K vastu.
Välja mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS ja kostja vahel 21.10.2020 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi lepingust nr xxx ja võrguteenuse osutamise lepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 261,07 eurot (millest 228,09 eurot põhivõlgnevus ja 32,98 eurot põhivõlalt perioodi 30.06.2020 kuni 22.02.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi J K vastu sissenõudmiskulude 20,00 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.228,09 eurot) alates 24.02.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 01.08.2024 k.a summas 38,75 eurot.
Välja mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 228,09 eurot) alates 02.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,25% aastas).
Menetluskulud jätta 92,88% ulatuses J K kanda ja 7,12% ulatuses OÜ GS Core kanda.
Määrata OÜ GS Core põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 220 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 euro, 100
Tsiviilasi nr 2-22-147793 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 204,35 eurot mõista J K’lt OÜ GS Core kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on J K kohustatud tasuma OÜ-le GS Core viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale J K’le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-147793
1.OÜ GS Core esitas 12.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 308,67 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.01.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ GS Core (hageja) esitas 23.02.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J K (kostja) vastu põhivõlgnevuse 228,09 euro, sissenõudekulude 20,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 51,71 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 24.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning õigusabikulud 120,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS (esialgne võlausaldaja) ja J K (kostja) vahel on 21.10.2020 (lõpptähtaeg 31.01.2023) aastal sõlmitud elektrienergia ostumüügi nr xxx (elektrienergia müüa Eesti Energia AS) ja võrguteenuse osutamise (võrguettevõtja OÜ Elektrilevi OÜ) leping nr xxx, mille alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxx. Leping xxx oli sõlmitud tähtajatult. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 10.10.2020. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 30.08.2021. Kostja on jätnud tasumata 5 arve eest kokku summas 228,09 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 32,99 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, kostja on nõuet kohtuväliselt menetlenud ja kostjale on saadetud 8 meeldetuletuskirja. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata sh kostjale menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel ning tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
3.Kohtu nõudel hageja 07.11.2023 selgitas, et hageja hinnangul on sissenõudekulude sissenõudmine kostjalt põhjendatud ja tõendatud. Kostjale on saadetud kokku kaheksa meeldetuletuskirja ning mis ei ületa kokku sissenõudekulusid 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 eeldused on täidetud. Samuti on varasemas kohtupraktika käigus sissenõudmiskulude nõudeid rahuldatud. Hageja on kostjale edastanud meeldetuletuskirjad, mis loetakse kättetoimetatuks. 13.11.2023 hageja täpsustas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ja märkis, et see on 32,98 eurot.
4.Pärnu Maakohus võttis 20.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number xxx). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 28.06.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 14.07.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 29.07.2024 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-147793 on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud elektrienergia ostu-müügi lepingust nr xxx ja võrguteenuse osutamise lepingust nr xxx tulenevaid rahalisi kohustusi ning on jätnud tasumata väljastatud arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, mistõttu on teenuse pakkuja lepingud üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektrienergia müüki reguleerib elektrituruseadus (ELTS), mille § 751 sätestab tarbijale esitatava arve tingimused ja § 87 lepingutingimused, sh tasumiseviisid. Kostjale on arved tasumiseks väljastatud ning kostja ei ole osutatud teenuse eest tasunud. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 228,09 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 20 eurot, märkides nõude alusena VÕS § 1132 lg 2 p 1. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja on märkinud, et tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks, samas jättes välja toomata kahju ulatuse. Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud ning hageja ei ole kahju tekkimist 20 euro ulatuses selgitada ega tõendada. Hagiavalduses asjaolude väljatoomine ning tõendite esitamine on hageja ülesanne. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
9.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-147793 seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivise seaduses sätestatud määras, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 32,98 eurot.
9.1.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusejärgses viivise määras tähtaegselt tasumata summast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 24.02.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 38,75 eurot (228,09€ x 10,5% / 365kp x 127kp perioodi eest 24.02.2023-30.06.2023 + 228,09€ x 12% / 365kp x 184kp perioodi eest 01.07.2023-31.12.2023 + 228,09€ x 12,5% / 366kp x 182kp perioodi eest 01.01.2024-30.06.2024 + 228,09€ x 12,25% / 366kp x 32kp perioodi eest 01.07.202401.08.2024).
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.1.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) kokku 1 töötund. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi kulu ja tasu mõistlik ning põhjendatud ning seetõttu mõistab kostjalt hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
10.2.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-147793 Kohus rahuldas hagi osaliselt 92,88% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 204,35 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.