4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil SEMETRON tasuda MDSC Systems OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 33 970 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus
1.Kohtule 27.03.2024. a esitatud hagiavalduse ja selle 05.04.2024. a täpsustuse kohaselt sõlmisid MM Hospital OÜ ning MDSC Systems OÜ 05.09.2022. a töövõtulepingu. MM Hospital OÜ õigusjärglane on aktsiaselts SEMETRON. Töövõtulepingu p-de 2.1.1 ja 2.1.1.1 ning töövõtulepingu lisa 2 kohaselt oli kostjal kohustus teostada välihaigla konteinerlahendus ROLE 2, mis koosnes ORM, ERM, IMM, WDM, ICM, REM, STM ja MSR moodulitest. Töövõtulepingu p 2.1.1.4 ja p 3.5 kohaselt oli kostjal kohustus korraldada töö valmimine selliselt, et hagejal oleks võimalik töö lõppkliendile üle hiljemalt 28.02.2023. Töövõtulepingu p 3.5 kohaselt on töö üle antud, kui lõppklient ja hageja on allkirjastanud dokumendid töö üleandmise kohta. Töövõtulepingu alusel tehtava töö lõppkliendiks osutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
2.Töövõtulepingu p 6.2 kohaselt kohustus kostja tasuma töö valmimisega, üleandmisega või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel hagejale leppetrahvi 0,5% päevas kostjale töövõtulepingu alusel makstavast tasust iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% töövõtulepingu hinnast (s.o 2 039 243,74 eurot; töövõtulepingu p 4.1). Töövõtulepingu alusel tellitud töö tegelik lõplik puuduste kõrvaldamine ja töö üleandmine RKIK-ile toimus alles 26.10.2023, millega ühtlasi kinnitati hagejale töö vastavust mh töövõtulepingu esemele.
3.09.01.2024 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumiseks arve ning määras leppetrahvi tasumise tähtpäevaks 16.01.2024. Kostja keeldus leppetrahvi tasumisest. 07.02.2024 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude. Kostja leppetrahvi tasumisega ei nõustunud.
4.Kostja ei teostanud töövõtulepingu alusel tööd selliselt, et töö üleandmine RKIK-ile oleks olnud võimalik 28.02.2023. Kostja poolt töö teostamisega hilinemine annab hagejale õiguse nõuda kostjalt töövõtulepingu p 6.2 alusel leppetrahvi tasumist. Hageja vähendab vastavalt töövõtulepingu p-le 6.2 leppetrahvi summat ning nõuab kostjalt töövõtulepingu p 6.2 alusel leppetrahvi tasumist summas 203 924,37 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist leppetrahvi tasumisega viivitamiselt alates 17.01.2024 kuni käesoleva hagi esitamiseni summas 4944,89 eurot ning edasi TsMS § 367 korras. Kostja vastus
5.Kohtule 20.06.2024. a esitatud vastuses ei nõustu kostja hagis esitatud nõuete ja pretensioonidega. Hageja on esitanud leppetrahvi kohta arve ca 8-9 kuud ja leppetrahvi nõude ca 9-10 kuud pärast väidetava rikkumise lõppemist ehk välihaigla moodulite temale üleandmist. Hageja on VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse. Kostja ei ole 05.09.2022 lepingut rikkunud ja seetõttu ei ole hagejal õigust 05.09.2022 lepingu p-i 6.2. alusel leppetrahvi nõuda. Hagis esitatud väited, et kostja andis välihaigla moodulid üle hilinemisega ja on rikkunud lepingut, on ebaõiged.
2
6.Hageja esitas leppetrahvi kohta arve 09.01.2024 ja leppetrahvi nõude 07.03.2024, leppetrahvi nõude esitas hageja ca üks kuu hiljem, s.o 07.02.2024. Hageja enda poolt esitatud andmete kohaselt sai hageja välihaigla moodulite üleandmise hilinemisest (ehk kostja väidetavast lepingurikkumisest) teada alates 28.02.2023 ja kostja lepingurikkumine lõppemisest ning kostja üleandmise viivituse väidetavast pikkusest sai hageja teada 13 kuni 61 päeva pärast lepingu p-s 2.1.1.4. nimetatud üleandmise kuupäeva. Hageja teadis seega juba 13.03.2023, et kostja on (väidetavalt) rikkunud välihaigla kahe mooduli üleandmise kohustust 13 päeva (MSR ja STM). ORM, ERM ja ICM moodulite väidetavast hilinemisega üleandmisest sai hageja teada 29.03.2023. IMM ja WDM mooduli üleandmisega hilinemise pikkusest sai hageja teada 28.04.2023 ja kõige viimase mooduli (REM) väidetavast hilinemisega üleandmisest 30.04.2023. Kostja selgitab, et tegelikult andis ta välihaigla IMM, WDM ja REM moodulid hagejale üle varem, kui hagi p-s 7 välja toodud. Tegelik üleandmine oli 30.03.2024. Hageja esitas leppetrahvi kohta arve 8 kuud ja 10 päeva kuni 9 kuud ja 27 päeva pärast väidetava rikkumise lõppemisest teadasaamist.
7.Hageja ei ole hagis (ega 07.02.2024 esitatud leppetrahvi nõudes) toonud välja mitte ühtegi takistust, mis oleks andnud aluse venitada leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult pika tähtaja jooksul. Kostja väljastas hagejale üle antud välihaigla kõigi moodulite eest arved märtsis ja aprillis 2023. Hageja on kõik kostja esitatud arved ette nähtud summas tasunud. Enamus makseid tegi hageja arve tasumise kuupäeval. Kostja selgitab, et märtsis ja aprillis 2023.a hagejale välihaigla moodulite eest esitatud arved moodustasid nö teise osa moodulite kogumaksumusest, sest esimese osa moodulite hinnast tasus hageja 04.01.2023 ettemaksuna. Kostja selgitab, et esitas arvele nr 230036 samal kuupäeval (s.o 29.03.2023) kreeditarve (arve nr 230044), millega võttis hagejaga kokkuleppel arvelt nr 230036 maha IMM, REM ja WDM moodulid ja nende eest tasumisele kuuluvad summad (kreeditarve esitati summas -673 912,38 eurot (koos km)). Moodulite IMM ja WDM kohta esitas hageja arve nr 230045 ca üks kuu hiljem, s.o 28.04.2023. REM mooduli kohta esitas hageja arve 30.04.2023 summas 128 490,00 eurot ja see on hageja poolt tasutud.
8.Hageja poolt arvete tähtaegne tasumine (välja arvatud üks erand – arve nr 230055) ja arvel toodud summade maksmine tõendab, et hageja oli kevadel 2023. a selgel seisukohal, et tal puudub igasugune alus (ja seetõttu ka soov) leppetrahvi nõudmiseks. Kui hageja oleks kevadel 2023. a olnud seisukohal, et tal on õiguspärane alus kostjalt nõuda leppetrahvi tasumist, siis oleks hageja juba arvete tasumisel leppetrahvi teate kostjale esitanud ja kostja tasunõude hageja (väidetava) leppetrahvi nõudega tasaarvestanud. Eluliselt ei ole usutav, et hageja pidas kevadel 2023. a vajalikuks tasuda kostjale välihaigla moodulite eest kokkulepitud tasu, et asuda seejärel ca 8 kuud hiljem uuesti osaliselt sama raha leppetrahvi nõudega tagasi nõudma.
9.Hageja käitumisest kuni leppetrahvi kohta arve saatmiseni (09.01.2024) on kostjal olnud võimalik järeldada üksnes seda, et hagejal ei ole välihaigla moodulite väidetava hilinemisega üleandmise tõttu kostjale etteheiteid ja mingit leppetrahvi lepingu p-i 6.2 alusel hageja nõuda ei saa ega kavatse. 05.09.2022 lepingu p 3.6. kohaselt oli kostja tarnetingimuseks EXW1 – kostja kohustuseks oli panna valmistatud välihaigla moodulid enda tehases äraviimiseks valmis. Pealelaadimise ja äraviimise kohustus oli hagejal. Kostja oli 28.02.2023, kui 05.09.2022 sõlmitud lepingu p-di 2.1.1.4 kohaselt pidi kostja moodulid hagejale üle andma. Hageja ise ei olnud valmis mooduleid ära viima. Hageja viis kaks moodulit (STM ja MSR) kostja tehasest ära 06.03.2023 ja ülejäänud kuus moodulit viis
3
hageja ära alles 30.03.2023. Seejuures teostasid hageja palgatud alltöövõtjad kostja tehases asunud REM moodulis pärast 28.02.2023 veel veesüsteemi töid. Ilmselt oli see üks põhjus, miks hageja ei olnud valmis õigeaegselt, s.o 28.02.2023 mooduleid ära viima. Selline asjaolu jääb hageja riisikosse VÕS § 101 lg 3 järgi.
10.Kostja on seisukohal, et kui hagejal üldse on õigus leppetrahvi nõuda, siis tuleb moodulite üleandmise kuupäevaks ja seega kostja (väidetava) rikkumise lõppemise tähtpäevaks lugeda 05.09.2022 lepingu p-di 2.1.1.4. ja 3.6. kohaselt seda päeva, kui kostja enda tehases moodulid hagejal üle andis ja hageja moodulid kostja tehasest ära viis. Kostja sai seega olla STM ja MSR moodulite üleandmisega viivituses kõige enam 6 päeva (mitte 13 päeva, nagu väidab hageja). Kuna ORM, ERM, ICM, IMM, REM, WDM moodulid viis hageja kostja tehasest ära 30.03.2023, ei saanud kostja olla viivituses nende moodulite puhul mitte enam kui 30 päeva. Järelikult hakkas mõistlik tähtaeg STM ja MSR moodulite kohta leppetrahvi nõude esitamiseks kulgema alates 06.03.2023. Ülejäänud moodulite – ORM, ERM, ICM, IMM, REM, WDM – puhul hakkas mõistlik tähtaeg kulgema mitte hiljem kui 30.03.2024. Seega on hageja tegelikult esitanud leppetrahvi kohta arve 9 kuud ja 10 päeva pärast seda, kui kostja oli talle moodulid enda tehases üle andnud.
11.Kostja ei nõustu hagis esitatud väidetega, et kostja täitis 05.09.2022 lepingu p-s 2.1.1.4. kokku lepitud väihaiglate üleandmise kohustuse hilinemisega. Hageja ise ei soovinud 28.02.2023 kostja tehases olnud ja valminud välihaigla mooduleid vastavalt lepingu p-le 3.6 kostja tehasest ära viima (05.09.2022 lepingu p 3.6.: Tööde üleandmise tarnetingimus on EXW2 ). Seisuga 28.08.2023 olid välihaigla moodulid kostja tehases valmis ulatuses, mis vastas lepingu täitmise käigus hageja poolt antud juhistele ja tehtud muudatustele. Kostja tegi 28.02.2023 moodulite ülevaatuse. Selle asemel, et 28.02.2023 kostja tehasest välihaigla moodulid ära transportida, palus hageja, et kostja annaks talle ülevaate moodulite valmidusastmest. Kostja esindaja pani 28.02.2023 kokku kirjelduse moodulite seisukorrast ja edastas selle hageja esindajale. Hageja esindaja koostas selle põhjal vaheakti. 28.02.2023 läbi viidud ülevaatus näitas, et moodulid olid valmis ning hageja oleks saanud moodulid ära viia. Moodulitel esinesid üksnes pisipuudused, mis ei takistanud moodulite üleandmist hagejale ega andnud hagejale õigust jätta moodulid vastu võtmata.
12.Kui kohus asub siiski seisukohale, et hageja esitatud leppetrahvi nõude eeldused on täidetud (kostja on lepingut rikkunud ja hageja on nõudes teatanud mõistliku aja jooksul – kummagi väitega kostja ei nõustu), siis palub kostja VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni. Hageja poolt nõutud leppetrahv summas 203 924,37 on käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ja eluliselt selgelt õigustamatu. Hagejale ei ole moodulite üleandmisega viibimisest tekkinud mis tahes kahju. Kostja rõhutab, et 28.02.2023 seisuga olid moodulid oma funktsionaalsuse saavutanud, moodulitel esinesid üksnes pisipuudused ning hagejal oli kohustus moodulid vastu võtta. Seega puudus leppetrahvi arvestamiseks alus juba 28.02.2023. Samuti tuleb arvestada, et kostja on teinud kõigi välihaigla konteinerlahenduste (moodulid) üleandmise võimalikuks vastavalt 05.09.2022 lepingus kokkulepitule ja hageja poolt soovitud muudatustele ja juhistele. Hageja on seega saanud kostjalt lepingus kokku lepitud soorituse täies ulatuses, tänu millele on hageja saanud RKIK-lt (vt hagi p 3) hankelepingu alusel tasu kogu ulatuses. RKIK ei ole hagejaga hankelepingus kokku lepitud tasu vähendanud. Selliseid asjaolusid arvestades on hageja leppetrahvi nõue summas 203 924,37 eurot, mis moodustab 10% hageja poolt kostjale lepingu p-di 4.1. alusel kokku lepitud tasust, selgelt ebamõistlikult suur.
4
Kohtu põhjendused
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
14.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: • MM Hospital OÜ ja MDSC SYSTEMS OÜ sõlmisid 05.09.2022. a töövõtulepingu välihaigla konteinerlahenduse (moodulid STM, MSR, ORM, ERM, ICM, IMM, REM, WDM) teostamiseks tähtajaga 28.02.2023. a, tarnetingimusega EXW (dtl 712). • Lepingupooled teostasid 28.02.2023. a tööde ülevaatuse (dtl 261). • Lepingupooled koostasid 03.03.2023. a puuduste nimekirja ja vaheakti (dtl 262284). • MM Hospital OÜ viis moodulid STM ja MSR kostja tehasest ära 06.03.2023. a (dtl 260). • Kostja esitas MM Hospital OÜ-le 13.03.2023. a teostatud tööde (STM, MSR) eest arve nr 230038 summas 232 845,10 eurot (sh käibemaks) (dtl 255). Arve tasuti 27.03.2023. a. • Kostja esitas MM Hospital OÜ-le 29.03.2023. a teostatud tööde (ORM, ERM, ICM) eest arve nr 230036 summas 1 121 160,64 eurot (sh käibemaks) (dtl 256). Arve tasuti 20.04.2023. a. • MM Hospital OÜ viis moodulid ORM, ERM, ICM, IMM, REM, WDM kostja tehasest ära 30.03.2023. a (dtl 259). • Kostja esitas MM Hospital OÜ-le 28.04.2023. a teostatud tööde eest (IMM, WDM) arve arve nr 230045 summas 490 820,40 eurot (sh käibemaks). Arve tasuti 12.05.2023. a. • Kostja esitas MM Hospital OÜ-le 30.04.2023. a teostatud tööde eest (REM) arve nr 230055 summas 128 490 (sh käibemaks). Arve tasuti 19.06.2023. a. • MM Hospital OÜ ühines 18.09.2023. a aktsiaseltsiga SEMETRON, MM Hospital OÜ kustutati äriregistrist (dtl 203). • Hageja esitas 09.01.2024. a e-arvete süsteemi kaudu kostjale arve nr 12033481 summas 203 924,37 eurot leppetrahvi tasumiseks (dtl 205-206). • Kostja tagastas e-arvete süsteemi kaudu 10.01.2024. a arve hagejale (dtl 206). • Hageja esitas 07.02.2024. a kostjale lepingu punkt 6.2. alusel leppetrahvi tasumise nõude summas 203 924,37 eurot tähtajaga 21.02.2024. a (dtl 208-209). • Kostja vaidles 26.02.2024. a lepptrahvi nõudele vastu (dtl 211-212).
15.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud kostja vastu leppetrahvi nõue lepingu p 6.2. alusel, kuna kostja ei teostanud töövõtulepingu alusel tööd selliselt, et töö üleandmine RKIK-ile oleks olnud võimalik 28.02.2023. a. Kostja poolt töö teostamisega hilinemine annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi summas 386 664 eurot. Hageja vähendab nõuet ja nõuab kostjalt 203 924,37 euro tasumist, millele lisandub viivis (dtl 3).
5
16.VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Lepingu p
6.2.kohaselt töö valmimise, üleandmise või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,5% päevas lepingu punktis 4.1. toodud lepinguhinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töövõtja poolsest viivituses teada sai (dtl 11).
17.Kostja vastuväite kohaselt on hageja leppetrahvi nõude kaotanud VÕS § 159 lg 2 sätestatust tulenevalt. Hageja esitas leppetrahvi arve 09.01.2024. a ja leppetrahvi nõude 07.02.2024. a. Hagi p 7 kohaselt MSR ja STM moodulid sai hageja 13 päeva pärast lepingus kokkulepitud päeva, ORM, ERM ja ICM moodulid sai hageja 29 päeva hiljem, IMM ja WDM moodulid sai hageja 59 päeva hiljem ja REM mooduli 61 päeva hiljem. Kostja hinnangul oli hageja seega üleandmise viivitusest teadlik alates 28.02.2023. a ja viivituse pikkusest hiljemalt 30.03.2023. a, mil kostja andis üle viimased, so IMM, WDM ja REM moodulid. Hageja esitas leppetrahvi arve 8 kuud ja 10 päeva kuni 9 kuud 27 päeva pärast väidetava rikkumise teadasaamist, seaduse nõuetele vastava leppetrahvi nõude esitas hageja 10 kuud pärast väidetava rikkumise lõppemist.
18.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11): poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100), võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160), võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
19.Leppetrahvi nõude aluseks olevaid asjaolusid pidi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama käesoleval juhul hageja. Hageja 07.02.2024 leppetrahvi nõudest nähtub, et hageja on saanud kostjalt moodulid ajavahemikus 13.03.2023. a kuni 30.04.2023. a. Hageja põhjendab leppetrahvi hilisemat esitamist sellega, et töö üleandmine hageja kliendile toimus 26.10.2023. a (dtl 208). Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on tsiviilasjas 2-217989 12.10.2023. a tehtud otsuses selgitanud, et leppetrahv VÕS § 158 lg 1 mõttes on olemuslikult seotud lepingu rikkumisega, millele vastab kohustust rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingus määratud rahasumma. Ainult sellisele rikkumisega seotud kokkuleppele kohaldatakse leppetrahvi regulatsiooni, sh leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2).
20.Kostjal oli võimalik käesoleval juhul rikkuda seda lepingut, mille ta oli sõlminud hageja õiguseellasega. Kohtu hinnangul tuleb seega ka VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlikku aega sisustada pooltevahelise töövõtulepingu kontekstis. Hageja on kostjale esitanud nii leppetrahvi arve kui leppetrahvi nõude. Kohus on seisukohal, et e-arvelduste süsteemi kaudu 09.01.2024. a edastatud arve ei vasta leppetrahvi nõudele ega ole ka teade leppetrahvi nõudmise kohta VÕS § 159 lg 2 tähenduses.
21.TsÜS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi
6
teadma. Sama lõike teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Vaidlusaluse lepingu p. 6.2. kohaselt oli tellijal võimalik nõuda leppetrahvi töö valmimise, üleandmise või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel. Kohus on seisukohal, et 09.01.2024. a arvelt ei ole mõistliku isiku positsioonilt võimalik aru saada, milles seisneb rikkumine, mille eest vastutaks töövõtja. Leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada (RKTKo 09.05.2018, 2-1618005/54, p 12; RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 14). Kohtu hinnangul 09.01.2024. a earvelduste süsteemi kaudu arvet saades ei olnud kostjal võimalik võlausaldaja käitumist mõista, kuivõrd hageja oli lepingulised tööd 9 kuud tagasi kostja tehasest vastavalt EXW tarnetingimusele ära viinud ning kõik kostja poolt esitatud arved olid pretensioone esitamata tasutud.
22.Kohus on seisukohal, et nii leppetrahvi arve kui ka leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo 09.05.2018, 2-16-18005/54, p 13; RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16).
23.Puudub vaidlus, et käesoleval juhul on töövõtulepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud. Hageja poolt kostjale 07.02.2024. a esitatud leppetrahvi nõudest nähtub, et kostja on moodulite üleandmisega olnud hageja hinnangul viivituses 1361 päeva (dtl 208). Kohtule on käesolevas menetluses esitatud tõendid selle kohta, et viimaseid mooduleid ei viidud kostja tehasest ära mitte 30.04.2023. a nagu märgib hageja, vaid 30.03.2023. a (dtl 259). Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidi seega kohtu hinnangul hiljemalt 30.03.2023. a avastama, et lepingut ei ole täidetud tähtaegselt, s.t mooduleid ei ole üle antud lepingus märgitud kuupäeval 28.02.2023. a. Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja on juba 24.10.2022. a selgitanud, et generaatorite tarneraskuste tõttu ei ole võimalik kõiki konteinereid komplekseks saada veebruari lõpuks (dtl 296). Seega oli hageja juba lepingu kehtivuse ajal teadlik, et lepingus märgitud tähtaega tõenäoliselt ei saavutata. Käesoleval juhul esitas hageja leppetrahvi nõude 10 kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kohus on seisukohal, et nii 9 kuud leppetrahvi arve esitamiseks kui 10 kuud leppetrahvi nõude esitamiseks, on ebamõistlikult pikk aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses ning hageja on eeltoodust tulenevalt kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse.
24.14.08.2024. a menetlusdokumendis selgitab hageja, et leppetrahvi nõude esitamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja teostatud töös esinesid puudused (dtl 307-308). Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud e-kirjavahetuse (dtl 318-323, 326-329, 333-335, 434-588, 593) ja vaegtööde ning puuduste nimekirjad (dtl 324-325, 330-332, 336-346, 382432), akteerimise tabelid (dtl 353, 592).
7
25.Riigikohus on 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14). VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
26.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda hagejal leppetrahvi nõudeõiguse olemasolu. Kohtule on esitatud 28.02.2023. a ülevaatuse tulemusel 03.03.2023. a koostatud vaheakt (dtl 262-283), kus mõlemad pooled on fikseerinud pisipuudused ja vaegtööd. Vaheaktist nähtub, et valmisolek moodulite transpordiks on 2023. a märtsis. Vaidlusaluse lepingu p 5.4.5. kohaselt tellijal oli õigus jätta töö vastu võtmata, kui töös esineb puudusi, välja arvatud pisipuudused, mis ei takista töö tulemuse kasutamist (dtl 10). Kohus on seisukohal, et hiljemalt 2023. a märtsikuus ei olnud moodulitel selliseid puuduseid, mis oleksid takistuseks nende äraviimisel kostja tehasest. Sama nähtub ka poolte e-kirjavahetusest 2023. a märtsi alguses (dtl 260-261, 287). Kuivõrd hageja need moodulid 06.03.2023. a ja 30.03.2023. a tehasest ära viis, siis ei saanud kostja töös tekkida hiljem suuremaid puuduseid kui need, mis fikseeriti 28.02.2023. a ülevaatusel, ehk pisipuudused. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul põhjendamatult teinud kostjale etteheiteid seoses viivitustega, mille algne põhjus on olnud hageja enda soovide ja vajaduste muutumine või eksimused materjalide ja tarvikute koguses. Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja ootab loodimisjalgu (dtl 515) ja hageja koostatud tunnelite kogused on valed (dtl 516-541).
27.Vaidlusaluse lepingu p 6.2. sätestas ühe võimaliku leppetrahvi nõudmise alusena töövõtja viivituse töös esineva puuduse kõrvaldamisel (dtl 11). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks viivitanud töös esinevate puuduste kõrvaldamisega. Asjaolu, et kostja töös 3.3.2023. a vaheakti kohaselt puudused esinesid, ei ole aluseks leppetrahvi nõude esitamiseks. Poolte lepingu punktis 6.2. väljendatud tahe on siduda leppetrahvi nõudeõiguse tekkimine mh viivitusega, mis tekib töös esineva puuduse kõrvaldamisel. Sellised asjaolud käesolevas menetluses tõendatud ei ole.
28.Eeltoodust tulenevalt ei ole leppetrahvi nõue õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
8
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 33 970 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust 158 töötundi, mis kulus mh hagiavaldusele vastuse koostamiseks, hageja seisukohtadele vastuste esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks (dtl 694).
32.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on osutatud teenust 125,5 tundi (1 tund 190-295 eurot) ja õigusabikulud moodustavad 27 217 eurot. Hageja hinnangul on kostja teinud toiminguid, mis ei olnud õiguslikult vajalikud. Samuti on kostja taotlused jäänud rahuldamata, mistõttu peaksid selles osas jääma kostja kanda ka menetluskulud. Keskmine tunnitasu 215 eurot korrutatuna ajakuluga (158 tundi) võib olla ebaõige ja olla suurem kulu kui tegelik kulu (dtl 698).
33.Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostja menetluskulude vähendamiseks. Arvestades asjaoluga, et hagiavaldus jääb maakohtus rahuldamata, ei saa asuda seisukohale, et kostja on teinud õiguslikult mittevajalikke toiminguid. Kohus juhib tähelepanu, et hageja esindajate keskmine tunnihind on 242,5 eurot, mis on suurem kui kostja lepingulise esindaja tunnihind.
34.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 215 eurot. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 215 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
35.Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hagejalt väljamõistmisele kostja õigusabikulud summas 33 970 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele
9
kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.