Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4058,53 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste (e-post: xxx) Kostja: A. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx; epost: xxx Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega A. M.i suhtes.
2.Välja mõista A. M.ilt PlusPlus Capital AS kasuks Esto AS ja kostja vahel 25.08.2021 sõlmitud krediidilepingust nr 1130820544 tulenev viivisenõue 11,68 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja põhivõlg 1609 eurot, millest
2.1.kohtuotsuse tegemise kuupäevaks on sissenõutavaks muutunud 447,75 eurot;
tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1161,25 eurot tuleb A. M.il tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes: Nr
Maksekuupäev Summa
15.08.2024
46,45
15.09.2024
46,45
15.10.2024
46,45
15.11.2024
46,45
15.12.2024
46,45
15.01.2025
46,45
15.02.2025
46,45
15.03.2025
46,45
15.04.2025
46,45
15.05.2025
46,45
15.06.2025
46,45
15.07.2025
46,45
15.08.2025
46,45
15.09.2025
46,45
15.10.2025
46,45
15.11.2025
46,45
15.12.2025
46,45
15.01.2026
46,45
15.02.2026
46,45
15.03.2026
46,45
15.04.2026
46,45
15.05.2026
46,45
15.06.2026
46,45
15.07.2026
46,45
15.08.2026
46,45
3.Välja mõista A. M.ilt viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (447,75 eurot) alates 16.07.2024 (hagi esitamisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast), kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt A. M.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 750 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).
5.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (750 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2965,59 euro saamiseks. Kohus tegi 10.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Pärnu Maakohus otsustas 03.10.2023 lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda AS PlusPlus Capital nõue A. M.i vastu 2965,59 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas Harju Maakohtule 13.10.2023 hagiavalduse, milles palus mõista välja kostjalt hageja kasuks põhinõe 1999,07 eurot, intress 276,64 eurot, viivis 998,17 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks sellele palus hageja mõista välja veel käesolevaks hetkeks mitte sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 37,50% aastas.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja võlausaldajaga Esto AS 25.08.2021 Krediidikonto lepingu nr. 1130820544 võimaldades kostjale krediidilimiiti 2000 eurot kasutada tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt võetud krediidisummat. Kostja rikkus lepingutingimusi mitte teostades alates 01.02.2022 tagasimakseid intressi ja
kasutusel olnud krediidi osas. Võlausaldaja teavitas 01.06.2022 võlgnikku lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. 15.07.2022 loovutas võlausaldaja kostja nõude hagejale.
5.Hagiavalduses tõi hageja välja, et algne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid tehes päringuid Creditinfo Eesti AS-ile ja taust.ee-sse, mille kohaselt puudusid võlgnikul maksehäired. Ametlike teadaannete ja karistusregistri andmete põhjal puudusid samuti võlgnikul märked. Krediidiandja tuvastas, et võlgniku sissetulek oli 1906,02 eurot netos ja tööandja Krimelte OÜ. Finantskohustuste suuruseks määras võlausaldaja 500 eurot. Pensionikeskuse päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemise eelneval kuuel kuul 973 eurot.
6.Kohus esitas hagejale 03.05.2024 kohtunõude, milles palus esitada täiendavat informatsiooni, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
7.Hageja esitas kohtule hagiavalduse täienduse 10.05.2024. Hageja toetus suuresti varem esitatud seisukohtadele ning esitas alternatiivnõude olukorras, kus kohus peaks leidma, et algne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Esto AS ja A. M.i vahel 25.08.2021 sõlmitud krediidilepingust nr. 1130820544 tulenev põhinõue 1609 €, viivised 11,68 €, sissenõudekulud 35 €. Lisaks sellele käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras ning menetluskulud.
8.Kohtudokumendid toimetati kostjale kätte 15.12.2023 teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.03.2024. Kostja vastamise tähtajaks oli 07.01.2024. Kostja tähtaegselt ega peale seda hagiavaldusele vastust ei esitanud. Kohtuotsuse selgitused
9.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
10.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd krediidiandja ei ole andnud hagejale andmeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, järeldab hageja, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena kõik kostja maksed põhivõla tagastamiseks ja nõudes kostjalt ainult tasumata põhivõla jääki (kuivõrd seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning viivist seadusjärgses määras.
11.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
12.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
13.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
14.Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 407 lg 1 viimane lause).
15.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud
kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034 lg 7, TsMS § 367; § 369.
16.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Esto AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis Esto AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, võttes arvesse, et esitatud andmetes esinevad olulised erinevused ning esialgne võlausaldaja lähtus ainult kostja enda esile toodust. Krediidivõimelisuse hindajal lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on kättesaadavad talle ka muudest allikatest. Dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta tuleb krediidiandjal säilitada (KAVS § 48 lg 5 p 8). Tänapäevaste automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamise protsesside valguses tähendab see seda, et krediidiandja peab suutma säilitada ja vajadusel kontrolliks esitada inimloetavad andmed päringute kohta, mis teostatakse välistesse andmebaasidesse (nähtav peab olema nii päringu teostamise aeg ehk nn time stamp kui ka päringu tulemus). Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga,
nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Hageja on toonud 10.05.2024 hagiavalduse täienduses välja, et võlausaldaja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet ning tuvastas analüüsi tulemusel, et kostja sissetulek eelneval kuuel kuul on 1906,02 eurot. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Kostja töötasu suurus hageja poolt esitatud andmete kohaselt on olnud 972,92 – 1906,02 (viimane on koos puhkusetasuga). Lisaks sellele on arvestatud kliendi finantskohustusega summas 500 eurot ning võetud arvesse minimaalset majapidamiskulude määra, milleks on 250 eurot. Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt peaks nähtuma tarbija enda poolt deklareeritud majapidamiskulude suurus. Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Krediidiandja peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks tehtavad kulutused. Juhul, kui tarbija tehtavad kulutused majapidamisele on suuremad, kui krediidiandja poolt kasutatav üldkohaldatav määr, tuleks arvestada krediidivõimelisuse hindamisel tarbija poolt esitatud suurema summaga. Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks, kas tarbija igakuised sissetulekud võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi, katta igapäevaseid majapidamiskulusid ja tagasi maksta taotletavat krediiti. Krediidiandja on kohustatud koguma tarbijalt olulisi ja asjakohaseid andmeid tema krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks. Mida rohkem ülalpeetavaid, seda suuremad on proportsionaalselt rahasummad, mis kuluvad majapidamisele (vaata ka TlnRnKo 08.11.2021, 220-106661, p 54, TrtRnKo 19.05.2023, 2-21-142816, p 8 ja TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p 14). Ülalpeetavate arv on oluline näitaja, millega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, kuna kulud ülalpeetavatele võivad moodustada tarbija regulaarsest sissetulekust märkimisväärse osa. (Vaata ka TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p 14). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta, võttes arvesse, et tema töötasu suurused erinesid olulisel määral. Esialgne võlausaldaja ei ole kohtu hinnangul piisavalt selgitanud, milliseid kohustusi kostja omas teiste krediidiandjate ees, kas tal oli ülalpeetavaid ning millised on kostja reaalsed kulutused majapidamisele. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostjale oleks antud võimalus majapidamiskulude osas seisukohta võtta, kuivõrd Esto AS on arvestanud üksnes nende poolt kohaldatava määraga.
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
18.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
19.Hageja on esitanud hagiavalduse täienduses ümberarvestuse ja kohtu hinnangul kuulub see rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
20.Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud (maksetähtajad möödunud) nõue 447,75 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 1161,25 eurot.
21.Vastavalt TsMS § 369 võib esitada tulevase nõude täitmise hagi. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
22.TsMS § 369 näeb tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohutust õigel ajal ei täida.
23.Hagejal tuleb seega tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.
24.Hageja on toonud hagiavalduses välja, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole sooritanud tagasimakseid ning ei ole näidanud üles vähematki huvi võla tasumiseks, seega on alust eeldada, et ta ei kavatse seda teha ka tulevikus. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud.
25.Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.
26.Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud nõude 447,75 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 1161,25 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja nõudele ja poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule.
27.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
28.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
29.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ning maksekäsu kiirmenetluse kulu ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus (490 eurot) tuleneb riigilõivuseadusest. Seega hageja riigilõivu hüvitamise taotlus on õigustatud 490 euro ulatuses.
30.Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud suuruseks 240 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
32.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
33.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.