S K hagi Tallinn, Xxx tn 13 // 15, Xxx tn 2 // 4 // 6 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 1050 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1050 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S K (isikukood xxx), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: D Š, A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ; e-post: xxx Kostja: Tallinn, Xxx tn 13 // 15, Xxx tn 2 // 4 // 6 korteriühistu (täiendav nimi xxx) (registrikood xxx), asukoht Xxx tn 6, 13625 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: E N, Aron Õigusteenused OÜ, epost: xxx
Kohtuistungi aeg
14.05.2024 kohtuistungil osalesid hageja S K, hageja lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin, kostja lepinguline esindaja Erik Niinemaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Tallinn, Xxx tn 13 // 15, Xxx tn 2 // 4 // 6 korteriühistult hageja S K kasuks välja kahjuhüvitis 420 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.07.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.S K esitas hagi Tallinn, Xxx tn 13 // 15, Xxx tn 2 // 4 // 6 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) vastu kahjuhüvitise 1050 euro nõudes (dtl 1-83). Hagiavalduse kohaselt esitab korteriühistu hagejale S Kle, kes on korteriomandi xxx omanik ja korteriühistu liige, arveid, milles nõutakse „auto“ fondi tasumist. Makse „auto“ fond moodustab 3,0000 eur/kuu. Alates 2020 veebruarist kuni 2022 maini on korteriühistu arvestanud selliseid makseid 87 euro ulatuses. Soovides saada selgust korteriühistu üüriarvetes esitatava „auto” kuluartikli nõudmise aluste olemasolu kohta, on avaldaja korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse poole palvega selgitada, mis õiguslikul alusel nõutakse „auto“ kuluartikli maksmist. Hageja esitas korteriühistule teabenõude 16.02.2022 (lisa 3), millele vastust ei saanud. Hageja esitas korteriühistule teabenõude -meeldetuletuse 16.03.2022 (lisa 4), millele vastust ei saanud. Hageja esitas korteriühistule avalduse 12.04.2022 (lisa 5), millele vastust ei saanud. Hageja on proovinud maksma panna oma õigust teabele (KrtS § 45) kohtu teel ja esitas kohtule avalduse. Kohus tegi selle kohta puuduste kõrvaldamise määrus (lisa 6). Hagejal tekkis vajadus tellida õigusabi. Kuivõrd korteriühistu juhatus ignoreeris hageja pöördumisi oli hageja sunnitud tellima kujunenud olukorrale õigusliku hinnangu. Tellitud õigusabi raames toimus konsulteerimine ja oli teostatud korteriühistu tegevusega seotud dokumentide analüüs: tutvuti korteriühistu üldkoosolekute protokollidega (24.05.2017; 23.04.2018; 27.05.2019; 17.12.2020; 12.10.2021; 17.11.2016; 24.05.2016; 06.06.2016; 21.11.2016) ja analüüsiti nende sisu; tutvuti korteriühistu põhikirjaga; analüüsiti lepingud xxx IT ettevõttega; tehti kokkuvõte ja kogutud info põhjal koostati ametlik ja õigesti sõnastatud kohtueelne järelepärimine korteriühistu juhatusele; hageja esitas korteriühistule järelepärimise 26.07.2022 (lisa 7). Kuna järelepärimisele juhatus ei vastanud oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Korteriühistu suhtes algatati tsiviilasja nr 2-22-12328 „S K avaldus Tallinn, Xxx tn 13 // 15, Xxx tn 2 // 4 // 6 korteriühistu vastu teabe andmiseks kohustamiseks“ (lisa 8). Korteriühistu juhatus täitis avaldaja nõude alles kohtumenetluses, mis näitab, et hageja tellitud õigusabi oli põhjendatud. Seoses nõude täitmisega tsiviilasjas nr 2-22-12328 loobus avaldaja oma avaldusest ning palus jätta kõik asjas kantud menetluskulud, sh tõendite kogumisega seotud kulud puudutatud isiku korteriühistu kanda.
2.Kohus võttis 08.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 22-22-12328 avaldaja loobumise vastu ja jättis kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda (lisa 9). Samas kohtumääruses kohu selgitas: „Kohus selgitab avaldajale, et kohus ei saa kindlaks määrata ja puudutatud isikult välja mõista menetluskulusid, mis on tehtud enne kohtusse avalduse esitamist seoses puudutatud isikule päringute esitamisega. Sellised kulud saab välja mõista eraldiseisva hagimenetluse raames kahju hüvitamise nõudena“ (määruse lk 3, p 12).
3.Tuginedes eeltoodule esitab hageja korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõude, mis tekkis kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude eest. Hageja nõude varaline suurus moodustab perioodil 30.06.2022 kuni 26.07.2022 ostutatud õigusabi teenuse eest kokku 6.75 tundi kogusummas 810 eurot.
4.Tulenevalt KrtS § 45 lõikest 1 on hagejal olnud õigus saada palutud teavet, kuid korteriühistu juhatus seda teavet ei esitanud. Hageja pöördus korteriühistu poole teabe saamiseks 16.02.2022, 16.03.2022, 12.04.2022 ja 26.07.2022, kuid korteriühistu hageja päringutele ei vastanud.
5.Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 kohaselt.
6.Hagejal on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist ka deliktiõiguse alusel tulenevalt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7. Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras
käibekohustus, mida ta on rikkunud (vt Riigikohtu 10.06.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-4815, p 24).
7.Hageja esitas 03.02.2023 korteriühistule kahju hüvitamise nõudekirja, milles palus hüvitada kahju kohtuväliselt (lisa 12). Koos sellega palus hageja hüvitada samal õiguslikul alusel temale tekitatud täiendavat kahju 240 eurot seoses nõudekirja koostamisega (lisa 13 – arved; lisa 14 – väljavõte arvete tasumise kohta). Hageja teatas korteriühistule oma nõudest 03.02.2023 (lisa 12) ja palus hüvitada temale tekitatud kahju kogusummas 1050 eurot (810+240) ning palus esitada vastus hiljemalt 20.02.2023. Seega avaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks. Korteriühistu keeldus hüvitama hagejale tekkinud kahju (lisa 15) (dtl 1-83).
8.Kostja hinnang, et hageja oleks saanud ise hakkama oma õiguste maksmapanekuga, on ekslik. Hagejal puudus igasugune kogemus kohtule avalduste esitamise osas. Sel põhjusel hageja ei osanud hinnata kas tema teabenõue on sõnastatud korrektselt ja kas tema järgis kõiki tähtaegu, mida KrtS § 45 avaldajale ette näeb. Uus KrtS ei ole väga lihtne ja teatud õigusnormid nõuavad formaalsuste ranget järgimist (dtl 180-195).
9.Korteriühistu juhatus ei tutvustanud hagejale dokumentide tutvumise korda KORTO kaudu, ega selgitanud, et selline süsteem oleks kasutusele võetud dokumentidega tutvumiseks. Praegusel hetkel hageja on kursis, et süsteemi kasutatakse ainult arvete edastamiseks ja näitude esitamiseks. Iga kuu hageja saab koos arvega teavet – “Arvet saate vaadata ka aadressilt www.korto.ee. Samast saate sisestada ka oma korteri näitusid” (lisa 3). KORTO süsteemi polnud mitte kunagi märgitud süsteemina, kus oleks saanud tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga.
10.Hageja rõhutab, et eeltoodud asjaolust hagejat ei teavitatud, hagejat on ignoreeritud, mistõttu hageja oli sunnitud uurima kõikvõimalikke korteriühistu dokumente, mida on võimalik iseseisvalt kätte saada ja millistest võib tuleneda kohustus tasuda nn „Auto“ makset. Selline tasumise kohustus võis tuleneda kas: korteriühistu põhikirjast – seda tuli analüüsida; xxx IT lepingust (nt liikmetele vahendatav teenus), ka seda tuli analüüsida; Korteriühistu üldkoosolekute otsustest – tuli analüüsida kõiki olemasolevaid protokolle ja lisasid (nt 24.05.2017; 23.04.2018; 27.05.2019; 17.12.2020; 12.10.2021; 17.11.2016; 24.05.2016; 06.06.2016; 21.11.2016). Analüüsitud dokumentide põhjal tuli teha kokkuvõtte, kas ja mis sõnastuses tuleks esitada esialgu kohtuväline teabenõue ja seejärel avaldus kohtule. Seega hageja leiab, et õigusabi tellimine oli põhjendatud ja vajalik.
11.Hageja püüdis ise leida mingit infot „AUTO“ tasu kohta e-äriregistrist 08.04.2022, kuid see ei õnnestunud. Alles seejärel pöördus hageja kohtu poole, kuid avaldus jäeti käiguta ja menetlusse võtmata. Alles siis avaldaja otsustas tellida õigusabi (dtl 1-83, 173-178).
KOSTJA VASTUS
12.Kostja hagi ei tunnista, paludes jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda (dtl 109-137). Juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja kohtueelne õigusabi oli mõistlikus mõttes vajalik, palub kostja alternatiivselt kohtul hinnata, kas hageja kantud kulud olid mõistliku suurusega ning määrata vastavalt sellele kahjuhüvitis oma õiglasel äranägemisel (dtl 109-137).
13.Hagejal oli võimalik oma nõue maksma panna kohtus, enne õigusabi tellimist ja osutamist ning väidetav kahju ära hoida. Hageja on lisanud tõenditeks kirjad, mis on adresseeritud korteriühistule teenust pakkuvale raamatupidajale xxx OÜ-st ning mis on koopiatena saadetud kostja juhatusele 16.02.2022, 16.03.2022 (hagi lisad 3, 4) ja korteriühistu juhatusele adresseeritud kirja 12.04.2022 (hagi lisa 5). Kuivõrd hageja ei saanud eeltoodud kirjadele vastust küsimusele, miks hageja majandamiskulude hulgas on kuluartikkel „auto“, pöördus hageja kohtu poole hagita menetluses tsiviilasjas nr 2-22-9175. Kohus jättis avalduse 29.06.2022 käiguta, sedastades kohtumääruse punktis 9, et kohus saab läbi vaadata üksnes nõude, et korteriühistu võimaldaks avaldajal tutvuda dokumendiga, mille
alusel on kehtestatud korteriomanikelt nõutav makse kirjeldusega „AUTO“. Seega oli hageja teadlik võimalusest oma nõue teabe saamiseks kohtu kaudu maksma panna ning ta esitas selleks vastava avalduse kohtule. Kohus palus hagejal: a) tasuda riigilõivu 50 eurot; b) teatada, millal ta küsis korteriühistu juhatuselt dokumentidega tutvumise võimaldamist ja millal korteriühistu temale vastas; c) missugusel viisil ta soovib dokumentidega tutvuda, kas korteriühistu peaks dokumendi esitama nt elektrooniliselt e-postiga või võimaldama avaldajal korteriühistu raamatupidaja juures dokumenti näha ning missuguse aja jooksul peaks dokumentidega tutvumine olema võimaldatud.
14.Hagita menetluses eeldatakse, et isik on võimeline ennast ise esindama. Kohtu poolt puuduste kõrvaldamise määruses tsiviilasjas nr 2-22-9175 esitatud küsimused ja toimingud ei nõudnud õigusalaseid eriteadmisi. Need puudutasid faktilisi hagejale teadaolevaid asjaolusid ning olid hagejale jõukohased, et neile vastata ning riigilõiv tasuda. Hagejal oli võimalik oma nõue maksma panna hagita menetluses kohtumenetluse välist õigusteenust kasutamata ning hilisemat hageja poolset kohtuvälise õigusteenuse kasutamist, ei saa pidada kostja poolse teabe mitte andmise tagajärjeks.
15.Hageja kohtueelne õigusabi polnud vajalik ega põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, miks oli vajalik korteriühistult teabe saamiseks tellida õigusabi korteriühistu üldkoosolekute protokollidega 24.05.2017; 23.04.2018; 27.05.2019; 17.12.2020; 12.10.2021; 17.11.2016; 24.05.2016; 06.06.2016; 21.11.2016 ja korteriühistu põhikirjaga tutvumiseks. Hagejal korteriühistu liikmena oli ja on võimalik oma ühistu dokumentidega tutvuda iseseisvalt korteriühistu infosüsteemis KORTO, mis on loodud korteriühistu liimetele korteriühistu dokumentidega tutvumiseks (sh arved), kuhu hagejal oli võimalik oma kasutajakonto all sisse logida ja eeltoodud dokumentidega tutvuda. Selleks puudus vajadus kaasata professionaalset õigusabi. Samuti puuduvad tõendid, miks oli vajalik korteriühistult teabe saamiseks tellida õigusabi xxx IT ettevõttega sõlmitud lepingute analüüsimiseks.
16.Samuti puuduvad tõendid, et hageja varasemad (16.02.2022, 16.03.2022, 12.04.2022) kostja poole pöördumised oleks olnud õiguslikult ebapädevad, mistõttu oli vajalik „koostada ametlik ja õigesti sõnastatud kohtueelne järelepärimine“ nagu hageja hagiavalduses väidab (hagi lk 2, eelviimane lõik). Vastupidi, hageja ise tugineb hageja eelnevate avalduste pädevusele, esitades need tõendina hageja järjepidevatest teabenõuetest kostjale (hagi lisad 3-5).
17.Hageja leiab hagivalduses, et asjaolu, et korteriühistu juhatus täitis avaldaja nõude alles kohtumenetluses, näitab, et avaldaja tellitud õigusabi oli põhjendatud. Kostja täitis küll avaldaja nõude kohtumenetluses, kuid hageja hinnang, et see näitas avaldaja tellitud õigusabi vajalikkust, on ebaõige. Kui avaldaja nõude täitmine oleks olnud korteriühistul võimalik, oleks ta selle täitnud peale esimese päringu saamist avaldajalt. Kuivõrd korteriühistu juhatus sai vajalikud dokumendid alles tsiviilkohtumenetluse nr 2-22-12328 käigus, oli tal võimalik need esitada alles siis ning see polnud seotud avaldaja poolt tellitud õigusabiga.
18.Hageja on hagivalduse lehekülg 3 ja 4 toonud välja tabeli õigusabikulude mahust ja varalisest suurusest. Esitatud õigusabi teenuse kirjeldus, ei võimalda hinnata teenuse mahtu ega põhjendatust.
19.Ebaõiged on hageja väited, et kostja ei teinud midagi, et küsimust lahendada. Kostjal puudus varem võimalus hageja poolt soovitud dokumendi - korteriühistu 29.06.2015 üldkoosoleku protokolli, kus nähtub punktis 4, miks on hageja majandamiskulude hulgas kuluartikkel „Auto“ üle andmiseks, kuna 2017 vahetus korteriühistu juhatus (protokoll vastuse lisas 2). Kahjuks kõiki korteriühistu dokumente ametist lahkuv juhatus vaatamata korduvatele nõudmistele uuele juhatusele üle ei andnud. Nimetatud protokoll oli vaid paberkandjal eelmise juhatuse esimehe xxx valduses, kes lisaks haigestus pikaajaliselt 2022 aasta teises pooles. Nõutud dokumendi üleandmine viibis ja lõpuks õnnestus kostjal nõutud dokument enda valdusse saada alles oktoobris 2022, so tsiviilasja nr 2-22-12328 menetluse ajal. Kostja esitas koheselt hagejale ja kohtule nõutud dokumendi, peale mida
hageja loobus nõudest tsiviilasjas. Kuivõrd nimetatud üldkoosoleku protokoll oli vaid paberkandjal, korteriühistu endine juhatuse esimees Rein Ilves ja praegune juhatuse liige xxx suhtlesid protokolli üleandmiseks vaid telefoni teel ning paberkandjal protokoll anti üle xxx poolt xxx käest kätte, siis annab selle kohta tunnistusi praegune korteriühistu juhatus liige xxx.
20.Kuivõrd kostja on seisukohal, et kogu hageja kohtuväline õigusabi teenus summas 810 eurot ei olnud mõistlikult vajalik ega põhjendatud, siis polnud mõistlikult vajalik ega põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja poolt nimetatud õigusabi hüvitamiseks 03.02.2023 koostatud ja kostjale esitatud nõudekiri koostamise tasuga summas 240 eurot (hagiavalduse lisa 12).
21.Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et ehkki kostja ei vastanud ning viivitas teabe andmise esitamisega, polnud hageja kohtuvälised õigusabikulud mõistlikult võttes vajalikud. Hageja oleks saanud ilma selleta oma õigusi tõhusalt kaitsta. Faktilistest asjaoludest nähtub, et hagejal oli teadmine, et sellises olukorras, kus ta pole saanud kostjalt pikema ajaperioodi jooksul vastust, tuleb pöörduda kohtu poole ning seda ta ka tegi esitades avalduse isiklikult õigusabi teenust tellimata hagita kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-229175. Kohtu poolt 29.06.2022 antud suunised avalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks olid selgelt arusaadavad ning nende teostamine professionaalseid õigusteadmisi mitte vajavad. Ehkki avaldajale oli jõukohane kohtule vastata, hageja kohtu nõuet ei täitnud ja oma õigusi maksma ei pannud ning mis tingis hilisema õigusabiteenuse tellimise.
22.Hageja sai väidetavalt esimese õigusabi konsultatsiooni 30.06.2022 ehk ajal, mil oli võimalik ka kohtunõue tsiviilasjas nr 2-22-9175 täita ja mina edasi menetlusega. Hageja õigusnõustajal oleks olnud vajadusel võimalik hagejat toetada ning hilisemaid kohtuväliseid õigusabi kulusid ära hoida. Kindlasti oleks kohtule vastamise näol olnud tegu toiminguga, mis oleks hoidnud ära hilisemad võimalikud kohtuvälised kulud õigusabiteenusele ning seda oleks võinud hagejalt mõistlikult oodata (VÕS § 139 lg 2). Kuivõrd kahju hilisema õigusabiteenuse näol tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, tuleb kahjuhüvitist vähendada kogu hageja poolt hiljem tellitud kohtuvälise õigusteenuse ulatuses (VÕS § 139 lg 1).
23.Õigusteenuse tellimine korteriühistu põhikirjaga, üldkoosoleku protokolliga ja majanduskavadega tutvumiseks polnud mõistlikult võttes vajalik. Esiteks olid ja on hageja poolt õigusabikuludes nimetatud korteriühistu dokumendid hagejale saadaval korteriühistu infosüsteemis KORTO, kuhu hagejal on võimalik oma kasutajakonto all sisse logida ning nende materjalidega tutvuda. Samuti on nende dokumentidega võimalik tutvuda äriregistris. Nimetatud dokumentidega tutvumiseks ja nendest arusaamiseks pole vaja professionaalseid õigusteadmisi. Hageja esitas varem ja oleks saanud ka edaspidi esitada korteriühistule uue nõude teabe väljastamiseks KrtS § 45 lg 1 alusel ilma õigusabiteenuse käigus korteriühistu dokumentatsiooni läbi töötamata. Vastuse mitte saamisel oli hagejal võimalik pöörduda kohtu poole, mida ta tegi kahel korral. On oluline, et viimases tsiviilasjas nr 2-22-12328, mille käigus kostja hageja nõude teabe saamiseks rahuldas, ei nähtu, et üksi eelnevas kohtuvälises õigusabis osutatud teenus või tegevus oleks põhjendatud ja kaasa aidanud soovitud eesmärgi saavutamisel, s.o nõutud teabe saamiseks korteriühistu poolt (kohtulahend hagiavalduse lisa 9). Antud tõik kinnitab, et kohtueelne õigusabi polnud sellisel kujul vajalik (dtl 109-137).
MENETLUSE KÄIK
24.Tsiviilasjas toimus kohtuistung 14.05.2024 (dtl 212-218).
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et S K hagi tuleb rahuldada osaliselt ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
26.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja on aadressil xxx asuva korteriomandi omanik ning on Tallinn, Xxx tn 13 // 15, Xxx tn 2 // 4 // 6 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) liige (dtl 9). • Korteriühistu on hagejale esitanud perioodil 2020 jaanuar kuni 2022 maini (so 29 kuud) arveid, milles kajastub makse „Auto“, summaga 3 eurot kuus (dtl 11-40). • Hageja esitas kostjale alates 16.01.2022 kuni 22.04.2022 e-kirja teel (neljal korral) päringuid makse „Auto“ kohta (dtl 41-47; 194). • Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-22-9175 hageja avalduses korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, milles kohus koostas 29.06.2022 puuduste kõrvaldamise määruse (dtl 51-53), mida hageja ei kõrvaldanud. • Harju Maakohus keeldus 04.07.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9175 hageja avalduse menetlusse võtmisest (dtl 180-182). • 14.10.2022 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-22-12328 menetlusse hageja avalduse korteriühistu vastu teabe andmise kohustamiseks (dtl 59-61). • Hageja esitas 27.10.2022 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-12328 avaldusest loobumise taotluse, mille alusel kohus lõpetas 08.12.2022 tsiviilasja nr 2-22-12328 menetluse (dtl 63-66). • Hageja esitas 03.02.2023 kostjale kohtumenetluse eelselt nõudekirja varalise kahju hüvitamiseks summas 1050 eurot (dtl 70-72), mida kostja keeldus täitmast (dtl 76).
27.Hageja on esitanud kostja vastu kahjuhüvitise nõude summas 1050 eurot, kuna oli sunnitud kasutama õigusabiteenust, sest kostja ei täitnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 ettenähtud teabe andmise kohustust ning ei vastanud, miks on hageja majandamiskulude hulgas kuluartikkel „Auto“. Hageja nõue tekkis kohtumenetluseeelsete õigusabikuludega seoses perioodil 30.06.2022 kuni 26.07.2022 õigusabi teenuse kasutamise eest kokku 6,75 tundi ja kogusummas 810 eurot. Lisaks vajas hageja õigusabi teenust seose kostjale 03.02.2023 esitatud nõudekirjaga, mil hageja kasutas õigusabiteenust 25.01.2023 ja 06.02.2023 kokku 2 tundi ja kogusummas 240 eurot (dtl 183, 75).
28.KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
29.Hageja on saatnud kostjale 16.01.2022 e-kirja, milles palub kostjalt teavet, viidates seejuures KrtS § 45 lg 1 tulenevale korteriomaniku õigusele (dtl 194). Hageja on esitanud 2022 juunis avalduse kohtusse korteriühistu dokumentidega tutvumiseks. Harju Maakohus tegi 29.06.2022 hageja avalduse käiguta jätmise määruse tsiviilasjas nr 2-22-9175, milles
selgitas hagejale (avaldajale), milliseid olulised asjaolud tuleb hagejal kohtu ette tuua (dtl 51-53). Kohtuinfosüsteemi kohaselt sai hageja 29.06.2022 kohtumääruse kätte 30.06.2022. Seega oli hageja juba 2022 jaanuaris (kuid hiljemalt 30.06.2022) täielikult teadlik enda kui korteriomaniku õigusest saada korteriühistult teavet ja tutvuda korteriühistu dokumentidega KrtS § 45 lg 1 alusel. Samuti oli hagejale teada KrtS § 45 lg 3, mille kohaselt võib kohtule avalduse esitada kahe nädala jooksul korteriühistu juhatuse keelduvast vastusest või juhul, kui korteriühistu ei vastanud, siis nelja nädala jooksul korteriühistule avalduse esitamisest, kuna kohus selgitas seda hagejale 29.06.2022 määruses (dtl 51-53).
30.Hagi kohaselt moodustab hageja varalise kahju suurus perioodil 30.06.2022 kuni 26.07.2022 ostutatud õigusabi teenuse eest kokku 6,75 tundi, kogusummas 810 eurot järgmiselt (dtl 1-8; 67-75): • 30.06.2022 konsultatsioon ja asjaolude üldine arutamine: 1 tund; 120 eurot; • Lauka korteriühistu (Korteriühistu Xxx 2; 4; 6; 13; 15 ) 2015-2021 dokumentidega tutvumine ja analüüs: koosolekute protokollid, põhikiri, majanduskavad jms: 1,5 tundi; 180 eurot; • Õigusliku hinnangu ja selgituste andmine. Juhised päringu tegemiseks ja päringu teksti koostamine 13.06.2022 protokolli saamiseks: 0,75 tundi; 90 eurot; • Tutvumine KÜ Xxx 2,4,6,13,15 13.06.2022 üldkoosoleku protokolliga ja analüüs: 0,5 tundi; 60 eurot; • 25.07.2022 analüüsitud dokumentidest ja andmetest kokkuvõte tegemine põhiküsimuse (auto kuluartikli) kohta, lahenduse väljavaated: 1 tund; 120 eurot; • Korteriühistule 26.07.2022 ametliku järelepärimise koostamine dokumentidega tutvumise ja teabe saamise võimaldamiseks. Kaaskiri, juhised: 2 tundi; 240 eurot (dtl 67-75).
31.Hagi kohaselt ning vaidlustamata asjaoludel esitas hageja korteriühistule teabenõuded dokumentide väljastamiseks e-kirja teel 16.02.2022, 16.03.2022 ja 12.04.2022 (dtl 41-47). Seejuures esindas hageja ennast ise ja ei vajanud professionaalset õigusabiteenust korteriühistule teabenõuete esitamisel. Hiljemalt 30.06.2022 sai hageja teadlikuks KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaegadest, mille kohaselt võib kohtule avalduse esitada kahe nädala jooksul korteriühistu juhatuse keelduvast vastusest või juhul, kui korteriühistu ei vastanud, siis nelja nädala jooksul korteriühistule avalduse esitamisest (dtl 51-53). Hageja enda selgituse kohaselt oli nimetatud tähtaegade mittejärgmine põhjus, miks ta ei kõrvaldanud tsiviilasjas nr 2-22-9175 kohtu 29.06.2022 määruses osundatud puudusi (dtl 173-178). Tsiviilasjas nr 2-22-9175 ei olnud hagejal lepingulist esindajat, vaid ta esindas ennast ise.
32.Seega sai hageja hiljemalt 30.06.2022 teada asjaolust, et KrtS § 45 sätestatud korteriomaniku õiguste maksmapanekuks tulnuks tal esitada korteriühistule uus avaldus teabe saamiseks ning negatiivse tulemuse korral oleks saanud hageja pöörduda vastavatest tähtaegades kinni pidades avalduse esitamisega kohtusse KrtS § 45 lg 3 alusel.
33.Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline, et mõlemas tsiviilasjas nr 2-229175 ja nr 2-22-12328 nõudis hageja korteriühistult teabe andmise kohustamist ja dokumentidega tutvumist (dtl 51-53; 63-66), mitte aga näiteks alusetust rikastumisest tulenevat nõuet seoses sellega, et korteriühistu on ilma õigusliku aluseta nõudnud hagejalt kulu nimetusega „Auto“ maksete tegemist. Hiljemalt 30.06.2022 oli hagejale selge, milliseid toiminguid ja mis aja jooksul ta enda KrtS § 45 sätestatud õiguste maksmapanekuks tegema peab. Korteriühistule teabe saamise ja dokumentidega tutvumise
avalduse esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hageja oli seda teinud iseseisvalt korduvalt ka varem, ilma professionaalse õigusabiteenuse kasutamiseta.
34.Hagejal tulnuks peale 30.06.2022 esitada korteriühistule uus avaldus teabe andmise kohustamiseks ja/või dokumentidega tutvumiseks. Vaatamata olukorrale, et hageja oli ise kostjale varasemalt saatnud korduvaid päringuid ning esitanud kohtule ka avalduse, siis möönab kohus, et hageja võis vajada tekkinud olukorra hindamiseks ja edasiste toimingute tegemiseks professionaalset õigusabiteenust.
35.Hageja kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. Kohtupraktikas on leitud (nt Riigikohtu 05.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktikas on samuti leitud, et õigusteenuse osutaja kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1138-10).
36.Kohus ei pea põhjendatuks kõiki neid õigusabi teenuseid, mida hagejale osutati vastavalt hagis märgitule (dtl 1-8). Kohus peab perioodil 30.06.2022 kuni 26.07.2022 põhjendatuks teenuseks vaid alates 30.06.2022 (so peale tsiviilasja nr 2-22-9175 kohtumääruse kättesaamist) konsultatsiooni, asjaolude arutamist ja uue teabenõude koostamist korteriühistule, milleks kulunuks maksimaalselt 1,5 tundi, kogusummas 180 eurot (tunnihinnaga 120 eurot, so 1,5 x 120). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka küsimuse lahendamisega, vaid takistuseks oli saanud asjaolu, et kostja ei väljastanud hagejale teabenõuete alusel vajalikku infot (dokumente). Kõik ülejäänud hageja poolt nimetatud õigusabi teenuse osutamise käigus nimetatud tegevused ja toimingud ei olnud vajalikud KrtS §-s 45 sätestatud korteriomaniku õiguste tagamiseks. Korteriomanik ei pea ise otsima erinevatest dokumentidest ja andmebaasidest korteriühistuga seotud infot, vaid tal on õigus saada teavet ja dokumente otse korteriühistu juhatuselt. Hageja oli sellest õigusest teadlik vähemalt juba 16.01.2022 (vt hageja e-kirja kostja seaduslikule esindajale, dtl 194).
37.Samuti peab kohus põhjendatuks hageja õigusabi teenust seose kostjale 03.02.2023 esitatud nõudekirjaga, mil hageja kasutas õigusabiteenust 25.01.2023 ja 06.02.2023 kokku 2 tundi ja kogusummas 240 eurot (dtl 1-83, 75). Hageja püüdlused lahendada käesolevat vaidlust kohtuväliselt enne hagiavalduse esitamist kohtusse on olnud mõistlikud ja seda isegi olukorras, kui kohus ei pea kõiki õigusabiteenuse osutamise käigus osutatud toiminguid põhjendatuks.
38.Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul põhjendatud hageja poolt kasutatud õigusabi teenus alates 30.06.2022 kokku 1,5 tunni eest ja summas 180 eurot (1,5 x 120) ning 03.02.2023 nõudekirjaga seoses 2 tunni eest, summas 240 eurot (2 x 120), so on kokku 3,5 tunni eest kogusummas 420 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtumenetluse-eelsed õigusabi kulud ehk kahjuhüvitise summas 420 eurot (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot).
39.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Menetluskulud
40.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotuse aluseks on TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna pooled kannavad ise oma menetluskulud, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata ning kohus ei analüüsi hageja (dtl 206-210, 227-229) ja kostaja lepinguliste esindajate menetluskulude (dtl 219-226) vajalikkust ja põhjendatust ning vastaspoolte vastuväiteid teise poole menetluskuludele (dtl 230-233, 234-238).