lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-144124/44

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-144124/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Revensen OÜ16625699(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-144124

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi J Ai vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

893,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Revensen OÜ lepinguline esindaja A K

(registrikood

16625699),

Kostja J A (isikukood xxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus J Aile kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad

1.Revensen OÜ (hageja) nõuab J Ailt (kostja) põhivõla summas 595,04 eurot, intressi 45,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 26,91 eurot, hooldustasu 8,25 eurot ja sissenõudmiskulude summas 40 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

kostja ja xxx OÜ sõlmisid 19.11.2021 laenulepingu nr xxx, mille alusel võimaldati kostjale laenu 1000 eurot. Laen kanti kostjale üle samal päeval;

-

kostja kohustus tasuma alates 19.12.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 19. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 44,95 eurot. Laen tuli tagastada hiljemalt 19.11.2024;

-

kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud krediidiandjale 830,71 eurot. Hageja loeb osaliselt tasutuks põhivõla 1.-19. osamaksed summas 400,93 eurot ning lisaks enamtasutud summa 4,03 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 595,04 eurot;

-

lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 30%. Kostjal on intressi võlgnevus summas 45,26 eurot alates kahekümnendast tasumata osamaksest (19.07.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni 27.09.2023;

-

04.09.2023 edastas krediidiandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (14 päeva). Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning ta oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, st juuni, juuli ja augusti osamaksed, ütles krediidiandja lepingu üles 27.09.2023 ning loovutas nõude hagejale;

-

hageja arvestab viivist tasumata osamaksete puhul makse päevale järgnevast päevast (19.07.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni (2,48 eurot) ning ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni (25,43 eurot) intressimääraga (30%) võrdses määras kokku summas 26,91 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist, so alates hagi esitamisest;

-

laenulepingu igakuine hooldustasu on 0,25% laenusummast, so lepingu järgi on selleks 2,50 eurot. Hageja arvestab kostja tasutud summast tasutuks hooldustasu 1.-19. osamaksete eest. Hageja nõuab kostjalt hooldustasu osamaksete 20-22 (19.07.2023 – 19.09.2023) eest ning 9 päeva eest peale 22. osamakset (19.09.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni summas 8,25 eurot;

-

krediidiandja on saatnud kostjale võlateatised 19.06.2023, 19.07.2023 ja 19.08.2023 osamaksete tasumiseks, ülesütlemise hoiatuse, ülesütlemise teatise ja loovutamise teatise. Seetõttu soovib hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 40 eurot ulatuses;

-

krediidi kulukuse määr (KKM) on 43,88% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud laenusummat, intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et laenusumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus;

-

laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja selgitas välja, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kostja keskmine kuu sissetulek oli kogumispensioni registri kohaselt 1567,33 eurot. Kostja märkis enda majapidamiskuludeks 0 eurot, aga laenuandja arvestas selleks 150 eurot. Kostja kohta

kontrolliti ka Ametlikke Teadaandeid (teadaanded puudusid), kinnistusraamatut (vara pole). Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kui tema sissetulekud. Kostja laenu kuumakse oli 44,95 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 985 eurot (riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 720 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht

2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 595,04 eurot, intressi 45,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 26,91 eurot, hooldustasu 8,25 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja ja xxx OÜ sõlmisid 19.11.2021 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja laenu summas 1000 eurot (dtl 44-45). Esile toodud asjaoludel andis xxx OÜ oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on Xxx OÜ ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
5.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale laenu väljamakse 19.11.2021 summas 970 eurot (dtl 201). Lepingu kohaselt on laenulepingu sõlmimise tasu 30 eurot, mis peetakse väljamakstavast laenust kinni (lepingu põhitingimuste p 1.7, dtl 44; teabelehe p 3, dtl 46). Vastavalt lepingule tuli kostjal laen tagastada igakuiselt 19ndal kuupäeval annuiteetgraafiku alusel 36 kuu jooksul tasudes põhiosa, intressi ning hooldustasu (lepingu põhitingimuste p 1, dtl 44; teabelehe p 2, dtl 46). Maksegraafiku kohaselt on igakuine makse 44,95 eurot (dtl 44-45).
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 18,68%1. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu KKM oli 43,88% aastas (dtl 44), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17).

Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: päringud Pensionikeskusesse, maksehäireregistrisse, väljaandesse Ametlikud Teadaanded ja kinnistusraamatusse (dtl 91-92, 189-190). Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisus kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud punktis 2 nimetatud teave). Nii on krediidiandja lähtunud finantskohustuste arvestamisel laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse. Kohus selgitab, et üksnes laenutaotluses märgitud kohustuste suuruse pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Samuti arvestas krediidiandja kostja majapidamiskuludeks 150 eurot, kuid esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud välja selgitamata selliste kulude tegeliku suuruse. Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada laenutaotleja kõik varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ning maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodut ei väära hageja poolt osundatu, et laenu igakuise tagasimakse suurus oli väike, so 44,95 eurot. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.3 Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud.
8.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel laenu 1000 eurot (otsuse p 5). Krediidiandja on andnud kostjale 04.09.2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust 14 päeva jooksul ei tasuta, siis ütleb krediidiandja laenuleping üles pärast täiendava tähtaja möödumist (dtl 196-197). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 27.09.2023 (dtl 197-199). Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu ülesütlemine siiski kehtivalt, sest kostja polnud selleks hetkeks viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Nimelt tuli lepingu järgi kostjal laen tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel iga kuu 19ndaks kuupäevaks (dtl 44-45). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku summas 830,71 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb kõik tehtud maksed summas 830,71 arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras) tagasimakseks. Samal alusel tuleb arvata tagasimakseks ka 30 euro suurune laenulepingu sõlmimise tasu, mis arvati laenu väljamaksest maha. Võttes arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtet tulnuks kostjal annuiteetgraafiku järgi tagasimakseid teostada perioodil 19.12.2021 – 19.12.2022 kuumaksega 27,77 eurot (0% intress), 19.01.2023 – 19.06.2023 kuumaksega 28,8 eurot (2,50% intress) ja 19.07.2023 – 19.09.2023 kuumaksega 29,43 eurot (4% intress), kokku 594,33 eurot. Kuivõrd kostjal oli selleks hetkeks tasutud kokku 860,71 eurot polnud 27.09.2023 seisuga kostja seega viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelikult polnud 27.09.2023 täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1). Seega jääb lepingu ülesütlemisest tulenev nõue ühes kõrvalnõuetega rahuldamata. Kuivõrd leping pole üles öeldud kehtivalt puudub alus nõuda ka VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

jääb hagi ka selles osas rahuldamata. Hageja pole kohtule laenulepingu täitmise nõuet4 esitanud ega esitanud sellekohast alternatiivset nõude arvestust.

9.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
11.Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks xxx. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 103). E-posti aadressile xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbrile xxx, kuid kõne ei võetud vastu ning numbrile xxx, kuid number ei ole kasutusel (dtl 105). Kostja ema väitel elab kostja xxx, kuid tema aadressi ta ei tea (dtl 156). Kohus tegi 04.03.2024 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 107). Täiendavaid andmeid kostja kohta kohtule ei esitatud. Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Riigikohus on 14.06.2016 otsuses asjas nr 3-2-1-51-16 märkinud, et laenulepingu täitmisnõue tuleb esitada hagejal ühes arvestusega selle kohta, milliste osamaksete ning millises ulatuses tasumist ta nõuab (punkt 16).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja