Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A V Kostja: R H (isikukood xxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenev põhivõlg 727,62 eurot, viivis perioodi 11.01.2025-16.01.2026 eest 36,91 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud põhiosamaksed: 10.02.2026 47,83 eurot 10.03.2026 47,83 eurot 10.04.2026 47,83 eurot 10.05.2026 47,83 eurot 10.06.2026 47,83 eurot 10.07.2026 47,83 eurot 10.08.2026 47,83 eurot 10.09.2026 47,83 eurot 10.10.2026 47,83 eurot 10.11.2026 47,83 eurot
Jätta rahuldamata põhivõla nõue 342,10 euro ulatuses, intressinõue 141,25 euro ulatuses, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 eurot ning 14.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 98,46 euro ulatuses.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande Teadaannetes.
avaldamisega
Ametlikes
Edasikaebamise kord Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, annab kohus menetlusosalistele loa käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas kostja vastu 14.05.2025 hagi ja 17.11.2025 ning 05.12.2025 alternatiivsed nõuded. Menetluses on järgmised nõuded:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 25.04.2024 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1471,45 eurot, intress 175,73 eurot, viivis 119,97 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1471,45 eurot) alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.3.Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 25.04.2024 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 593,37 eurot ja intressimaksed 14,62 eurot, vastavalt 17.11.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
1.4.Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 25.04.2024 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 573,96 eurot ja intressimaksed 1,69 eurot, vastavalt 05.12.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, edaspidi krediidiandaja) sõlmisid 20.03.2024 lepingu xxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1294,70 eurot (väljamakse 1210 eurot), mis tuli teabelehe punkti 2 kohaselt tagastada 20 kuu jooksul igakuise maksegraafikust tuleneva osamaksega 93,57 eurot.
2
Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga www.raha24.ee kliendikeskkonnas sisse ja esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi kostja esitama kõik laenuandja poolt nõutavad andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto 20.03.2024, tuvastades enda isikusamasuse ning esitades enda andmed. Lepingu üldtingimuste p 3.2. sätestab, et enne laenu taotlemist kohustub laenusaaja tutvuma Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, personaalsete tingimuste ja üldtingimustega. Kostja andis laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingu. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnitused üldtingimuste p 5.1. alusel. Laenutaotluse esitamine ja olemasolu on kliendipoolne tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, millega kostja kinnitas, et „nõustub positiivse laenuotsuse korral laenulepingu sõlmimisega ülaltoodud tingimustel ega vaja seejuures täiendavaid selgitusi“. Ilma tingimusteta nõustumata pole kliendil võimalik laenutaotlust esitada. Klõpsates nuppu „Esitan taotluse“ on klient väljendanud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Kostja esitas laenutaotlused 20.03.2024 kell 14:09:58 ja 25.04.2024 kell 11:39:26. Peale laenutaotluse esitamise kinnitust sai lugeda kostja lepingu tingimustega nõustunuks. Seega loeti laenuleping sõlmituks üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest. Positiivne laenuotsus on krediidiandaja poolt tehtud 20.03.2024 kell 14:25:59 ja 25.04.2024 kell 11:41:06. VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu personaalsetes tingimustes, üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile xxx (vt. lisa 4, 20.03.2024 kell 14:27:16 ja 25.04.2024 kell 11:42:19 lk 74 ja 79 „Kirja manused“), mis on kostjale ka tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral ka alla laetavad. Krediidi kulukuse määr on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 1294,70 eurot (sh lepingutasu 84,70 eurot), intressimäär 45,58% aastas, laenutähtpäev 10.12.2025 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Antud lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole.
2.2.Lisalaenu taotlemisel tuli laenusaajal sõlmida uus leping, kuna Raha24 ülesehitatud süsteemi kohaselt ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik, et isikul oleks mitu kehtivat lepingut. Seega tõsteti eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud jäägid järgmisesse lepingusse ning eelmine leping suleti. Eeltoodust tulenevalt sõlmisid kostja ja krediidiandaja 25.04.2024 lisalaenu lepingu xxx. Lisalaen 225 eurot on kostja arvelduskontole nr. xxx kantud 25.04.2024. Lepingu personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 1610,88 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1294,70 eurot + lisalaenu väljamaksest 225,00 eurot + lisalaenu lepingu lepingutasust 91,18 eurot), intressimääras 37,29% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 52% aastas, maksete kogusummaga 2534,61 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laen kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 2 (Krediiditoote kirjeldus) tulenevalt kuulub igakuiselt tasumisele vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest, muudest kuludest ja intressist koosnev igakuine osamakse 84,49 eurot ülekandega krediidiandaja kontole. Kokku 30 järjestikust osamakset.
3
Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: laenujäägilt arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt koos laenu põhiosa tagasimaksega ja lepingutasu makstakse väljastatava laenu arvelt (sisaldub laenusummas ja tagastatkse laenu põhiosa tagasimaksete koosseisus).
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Lepingu xxx puhul märkis kostja krediidiküsitlust täites enda netosissetulekuks 1750 eurot. Krediidiandaja kontrollis kostja esitatud sissetuleku õigsust Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (november 2023 – veebruar 2024) keskmiseks netosissetulekuks 1382,62 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti Maksu-ja Tolliameti päringust saadud keskmisest netosissetulekust. Kostja märkis krediidiküsitlust täites enda finantskohustusteks 340 eurot. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja poolt märgitud finantskohustustest summas 340 eurot. Kostja ei märkinud enda majapidamiskulusid, mistõttu võeti krediidiandaja poolt majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek 1382,62 * 0,204 + 157,32 eurot. Seega arvestati krediidiotsuse tegemisel majapidamiskuludega summas 439 eurot. Kostjal puudusid rahvastikuregistri päringust tulenevalt ülalpeetavad, mistõttu ülalpeetava kuluga ei arvestatud. Kuigi kostjale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mistõttu tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud, arvestas krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga summas 69 eurot muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Arvutamisel ei arvestata kuludega, millest on võimalik loobuda. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 534 eurot. Lisalaenu lepingu xxx puhul avaldas kostja enda netosissetuleku ja finantskohustused samas suuruses, nagu algse lepingu puhul. Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete saadi kostja nelja kuu (detsember 2023 – märts 2024) keskmiseks netosissetulekuks 1515,36 eurot (sellest lähtuti krediidiotsuse tegemisel). Finantskohustustena arvestati kostja avaldatud 340 eurot. Majapidamiskulusid kostja ei avaldanud, seega arvestati 466 euroga, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek 1515,36 * 0,204 + 157,32 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 75 eurot muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks ning kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 634 eurot.
2.4.Lepingu xxx katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku 343,67 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud maksegraafikujärgne põhiosa makse 139,43 eurot, intressi katteks 193,89 eurot, viivise katteks 0,71 eurot, refinantseeritava laenu intresside katteks 4,64 eurot ja meeldetuletuskirjade tasude katteks 5 eurot.
2.5.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.10.2024, 10.11.2024, 10.12.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 24.12.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 24.12.2024 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütleski krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.12.2024 seisuga.
4
Laenutoote spetsiifikast tulenevalt kasutab krediidiandja õiguslikke tagajärgi toovate teadete edastamiseks lepingu sõlmimisel kostja poolt kinnitatud e-posti aadressi, kuniks kostja ei ole teatanud oma kontaktandmete muutumisest kirjalikult või kirjalikku taaskasutamist võimaldavas vormis (lepingu üldtingimuste punkt 23.2). Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teatise 24.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx.
2.6.Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 10.01.2025 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.
2.7.Hageja nõuab põhivõlga 1471,45 eurot (laenusumma 1610,88 eurot – tagasimaksed põhiosamaksete katteks kokku 139,43 eurot), intressi 37,29% aastas perioodi 10.09.202409.01.2025 eest kokku 175,73 eurot ja viivist perioodi 11.01.2025-14.05.2025 eest 24% aastas kokku 119,97 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja seadusjärgses määras.
2.8.Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) peale lepingu lõppu tekkinud võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Kostja e-posti aadressile xxx on saadetud tasulised nõudekirjad: 28.01.2025 (250 eurot), 10.02.2025 (5 eurot) ja 20.02.2025 (5 eurot).
3.Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest nõudest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on menetlusse võtmise määrused Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis üksikasjalikult selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 11.11.2025 ja 27.11.2025 kirjadega. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas laenuleping kehtis ja kas laen on välja makstud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu 5
sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.
5.2.Hageja on kohtule tõendina esitatud pdf formaadis laenulepingud nr xxx (dtl 134) ja nr xxx (dtl 146), millele ei ole kostja ega krediidiandja allkirju. Lepingud sisaldavad kostja nime, kontaktandmeid ning vastavalt kuupäevi 20.03.2024 ja 25.04.2024. Hageja on esitanud tõendi „isikusamasuse tuvastamine“ (dtl 47), millel on kostja digiallkiri ja kuupäev 20.03.2024. Selles sisaldub kostja kinnitus, et ta loob kliendisuhte BB Finance OÜga ning on nõustunud BB Finance OU kliendikeskkonna kasutajatingimustega. Hageja on esitanud ka tõendi „Kostja esitatud andmed“ (dtl 49), milles on kostja isiku- ja kontaktandmed ning rida „Max. Laenusumma 2000“. Hageja esitatud tõendis „Laenutaotlused“ (dtl 51) on kirjed kuupäevade, kellaaegade, laenulepingute numbrite, summadega ning kostja isikukood. Kirjetel 20.03.2024 14:09 leping nr xxx, summa 1294,70, ning 25.04.2024 11:39 leping nr xxx, summa 1610,88, on staatus „LoanFinished“, ülejäänud kolmel kirjel on staatus „RejectedBySystem“. Hageja esitatud failis „Edastatud teated“ on ka 20.03.2024 14:06 xxx e-postiaadressile saadetud e-kiri sisuga, et Raha24 kasutajakonto on kinnitatud, 20.03.2024 14:25 e-kiri sisuga, et laenutaotlus sai positiivse vastuse, 20.03.2024 14:27 e-kiri, et taotletud summa on kantud arvelduskontole, 20.03.2024 14:27 e-kiri, mille manusteks on Leping nr xxx, tarbijakrediidi teabeleht, laenulepingu üldtingimused, laenulepingu personaalsed tingimused. Hageja esitatud krediiditoimiku failist (dtl 183) nähtub kirje, et taotlus on esitatud 20.03.2024 14:09:58. Kuivõrd see sisaldab selgelt ka andmeid, mida ei saanud kostja ise esitada, siis ei ole selge, milliseid selles failis olevatest andmetest on käsitletavad kostja tahteavalduse sisuna. Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 138), millest nähtub, et 1210 eurot on kostjale üle kantud 20.03.2024 14:27. Eeltoodust nähtub, et kostja tegi 20.03.2024 14:09 tahteavalduse laenu saamiseks, tahteavalduse sisu on tõendamata. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks otseselt väljendatud tahteavaldusega kinnitanud talle pakutud laenutingimustega nõustumist. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks pidanud raha väljamaksmiseks eraldi tahteavalduse tegema, siis ei saa ka raha kostjale välja maksmisest järeldada tahteavaldust. Kostja tahteavaldust lepingutingimustega nõustumiseks saab järeldada vaid sellest, kui kostja asus laenu tagasi maksma. VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Hageja väitel kostja selle lepingu katteks tagasimakseid ei teinud. Küll aga on hageja esile toonud, et kostja taotles lisalaenu. Lisaks eeltoodule nähtub hageja esitatud failist „Edastatud teated“, et 25.04.2024 11:41 on kostjale saadetud e-kiri sisuga, et laenutaotlus sai positiivse vastuse, 25.04.2024 11:42 e-kiri, et taotletud laenusumma on kantud arvelduskontole ning 25.04.2024 11:42 on saadetud lepingudokumendid: leping nr xxx, tarbijakrediidi teabeleht, laenulepingu üldtingimused, laenulepingu personaalsed tingimused. Hageja esitatud failis „Krediidiküsitlused“ ei sisaldu 25.04.2025 kuupäevaga ühtegi kirjet. Selles on kirjed: 20.03.2024 14:07, 17:04.2024 (millise kohta hageja esitatud teadete failis on e-kirjad, et taotlus on aegunud) ja 24.04.2024 23:59. Hageja esitatud krediiditoimiku failis (dtl 189) on kirje „taotlus esitatud 25.04.2024 11:39:26“. Hageja on esitanud maksekorralduse (dtl 138), millest nähtub, et 1210 eurot on kostjale üle kantud 20.03.2024 14:27.
6
Eeltoodu põhjal peab kohus usutavaks, et kostja tegi 25.04.2024 11:39 mingisuguse tahteavalduse, kuid selle sisu on tõendamata. Hageja väitel on selle lepingu katteks kostja teinud ka tagasimakseid. Tagasimaksete tegemist saab kohtu hinnangul arvestada nõustumuseks, sest kostjale oli saadetud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, milles oli välja toodud, et kostjal on võimalik lepingust taganeda; kostja lepingust ei taganenud. Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on tõendanud, et krediidiandja maksis kostjale laenu välja. Samuti on tõendatud, et krediidiandja saatis kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal (e-kirja manustena). Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra ning tuvastas, et krediidi kulukuse määr ei ületanud 2024. a I poolaastal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 52,08%).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 7
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis
2.3.toodud väited. Hageja väidetest ilmneb, et krediidiandja ei kogunud enne laenude andmist kostja kontode väljavõtteid. Laenud anti seejuures 2024. a märtsis ja aprillis, ehk peale seda, kui Riigikohus tegi 2023.a novembris lahendi (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098), milles selgitas, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja väitel lähtus ta kostja finantskohustuste puhul kostja enda väidetest ning kontrollis neid Krediidiinfost, Krediidiregistrist ja Ametlikest teadaandetest. Ükski neist registritest ei sisalda andmeid tarbijate finantskohustuste kohta, mille osas tarbija pole võlgnevusse sattunud. Seega ei sobi need registrid tarbija finantskohustuste väljaselgitamiseks. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja professionaalse laenuandjana lähtuda sellest, et tarbijad esitavad alati tõeseid andmeid; see ilmselgelt eiraks tegelikkust. Ka antud juhul tuvastas krediidiandja lahknevuse kostja väidetud sissetuleku ja tegelike laekumiste vahel. Lisaks võimaldas krediidiandja kostjal jätta esitamata andmed oma igakuiste majapidamiskulude kohta ega uurinud ka seda mõjutavaid asjaolusid, nt kas kostja elab endale kuuluvas korteris või peab tasuma üüri, mis Tallinnas elava tarbija puhul on reeglina märkimisväärne kulu. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kostja finantskohustused ja majapidamiskulud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust.
7.Hageja nõuded
7.1.Kohus tegi hagejale tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt, ning arvestades, et laenu tagastamise lõpptähtaeg (mis lepingu järgi oli 10.11.2026) ei ole saabunud, siis määrata ka tagasimaksed uuesti. Kohus selgitas hagejale, et ei saa seadusjärgses määras intressi välja mõista edasiulatuvalt aja eest, mille kohta intressimäära ei ole teada. Hageja määras tagasimaksed uuesti mõlema lepingu järgi. Lepingu nr xxx alusel määras hageja uuesti 20 makset perioodile 10.05.2024-10.12.2025, lepingu nr xxx alusel määras 30 makset perioodile 10.06.2024-10.11.2026, arvestades ka intressi laenude andmise ajal kehtinud seadusjärgse määra 4,5% alusel läbivalt kogu maksegraafiku ulatuses, st kuni 10.11.2026. Kohus möönis, et on varasemalt tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul andnud juhise, et tagasimaksete uuesti määramisel tuleb lähtuda lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgsest intressimäärast, seda põhjusel, et leping oli fikseeritud intressimääraga. Kuid hilisemates aruteludes ringkonna- ning riigikohtunikega ei leidnud selline käsitlus toetust; leiti, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär muutuva seadusjärgse intressimääraga. See tingib olukorra, kus tagasimaksed tuleb iga kuue kuu järel uuesti määrata (v.a kui seadusjärgse intressi määr ei muutu). Kuivõrd aga kohus ei saa lähtuda eeldusest, et seadusjärgse intressi määr ei muutu, ei saa kohus ka välja mõista intressi aja eest, mille kohta tegelik tulevane seadusjärgse intressi määr pole teada. Nii võiks juhtuda, et kohus mõistab 8
võlgnikult välja rohkem, kui seadus ette näeb. Kohus selgitas seda hagejale ning palus hagejal tagasimaksed uuesti määrata muutuva seadusjärgse intressimäära alusel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja esimese alternatiivse nõude, milles hageja nõudis intressi väljamõistmist kuni 10.11.2026.
7.2.Hageja määras 05.12.2025 tagasimaksed teistkordselt uuesti, vastavalt kohtu poolt antud juhistele. Lepingu nr xxx alusel määras hageja uuesti 20 makset perioodile 10.05.2024-10.12.2025, lepingu nr xxx alusel määras 30 makset perioodile 10.06.2024-10.11.2026, arvestades ka intressi laenude andmise ajal kehtinud seadusjärgse määra alusel kuni 2025. a lõpuni. Lepingu nr xxx alusel tagasimaksete uuesti määramisel on hageja arvestanud laenusummaks lepingu nr xxx alusel 20.03.2024 kostja kasutusse antud 1210 eurot ja 25.04.2024 antud lisalaenu 225 eurot, kokku 1435 eurot. Kohus saab aru, et hageja on seega intressi 1210 eurolt arvestanud lepingu nr xxx alusel perioodi eest kuni lisalaenu andmiseni, st 20.03.2024 – 24.04.2024 eest kokku 5,37 eurot. Lepingu nr xxx katteks kostja hageja väitel midagi tasunud ei ole. Lepingu xxx katteks on kostja hageja väitel tagasimakseid teinud kokku 343,67 eurot. Arvestades selle summa lepingu nr xxx alusel arvestatud intressi 5,37 eurot ja lepingu nr xxx tagasimaksete katteks, oleks kostjal täielikult tasutud 6 uuesti määratud makset, kuni 10.11.2024 (kokku 315,64 eurot) ning osaliselt, 22,66 euro ulatuses ka 10.12.2024 makse. Tasumata oleks osaliselt, 29,18 euro ulatuses 10.12.2024 makse ning edasised maksed. Hageja tugineb hagis sellele, et leping on erakorraliselt üles öeldud 25.12.2024 seisuga. Eeltoodu alusel ei oleks kostja nõude ümberarvestuse kohaselt 25.12.2024 olnud viivitusest vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, üles ütlemise eeldused on seega täitmata ning üles ütlemine toimetu. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 10.12.2024 makse 29,18 euro ulatuses ning 10.01.2025 kuni 10.01.2026 maksed, kokku 727,62 eurot. Kohus mõistab selle summa VÕS § 396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel kostjalt välja. Hageja esitas sellest tulenevalt ka edasiulatuva nõude, mille kohus menetlusse võttis. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus arvata, et kostja ei maksa uuesti määratud tagasimakseid ka tulevikus, mistõttu kohus rahuldab hageja teise alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed alates 10.02.2026 kuni 10.11.2026, 47,83 eurot kuus.
7.3.Algses hagis nõuab hageja viivist põhivõlalt perioodi 11.01.2025 – 14.05.2025 eest 24% aastas ja alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest viivisemäärast. Lepingujärgne viivisemäär oli kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast. Seega mõistab kohus VÕS 113 lg 1 kohaselt välja viivise seadusjärgse viivisemäära alusel sissenõutavaks muutunud põhiosamaksetelt järgmiselt: Põhiosamakse tasumise tähtaeg 10.12.2024 10.01.2025
Kokku 36,91 eurot. Alates 17.01.2026 mõistab kohus välja viivise põhivõlalt, s.o 727,62 eurolt, kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras. Edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt viivise väljamõistmise nõuet hageja esitanud ei ole. Kohus jätab rahuldamata hagis 14.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõude summas 98,46 eurot (119,97-21,51).
7.4.Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja väitel tekkisid kulud seetõttu, et kostjale saadeti tasulised nõudekirjad 28.01.2025 (250 eurot), 10.02.2025 (5 eurot) ja 20.02.2025 (5 eurot). Kohus tuvastas, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda, mistõttu leping ei olnud lõppenud, kui eeltoodud kirjad saadeti ning seega ei ole ka nõude eeldused täidetud. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine
8.1.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis välja toonud, et tema menetluskulud olid 315 eurot riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
10
Hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja nõudnud intressi 210,52 eurot, olles märkinud intressimääraks 24,33%. Hagis nõuab hageja intressi 175,73 eurot 37,29% aastas perioodi 10.09.2024- 09.01.2025 eest, selgitades, et Lepingu xxx katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 343,67 eurot (lisa 16), millest põhiosa katteks on arvestatud maksegraafikujärgne põhiosa makse 139,43 eurot, intressi katteks 193,89 eurot, viivise katteks 0,71 eurot, refinantseeritava laenu intresside katteks 4,64 eurot ja meeldetuletuskirjade tasude katteks 5,00 eurot (lisa 17 vt. tulp „Makstud“ ja rida „Kokku“). Lepingu nr xxx maksegraafiku järgi ning nagu hageja hagis on arvestanud, oleks kostjal olnud täielikult tasutud 4 esimest põhiosa- ja intressimakset, so 10.06.2024 kuni 10.09.2024. Lepingu maksegraafiku järgi olid edasised intressimaksed järgmised: 10.10.2024 45,72 eurot, 10.11.2024 44,55 eurot, 10.12.2024 43,35 eurot, 10.01.2025 42,11 eurot, so kokku 175,73 eurot. Hageja väitel öeldi leping üles alates 25.12.2024. Hagis on hageja aga intressi arvestanud, nagu märgitud, kuni 09.01.2025, sh perioodi 10.12.2024-09.01.2025 eest 42,11 eurot, st samas summas, mis oli maksegraafikus. Seega, esiteks nõuab hageja hagis intressi aja eest, mil leping oli hageja enda väitel lõppenud ning teiseks nõudis hageja maksekäsu kiirmenetluses intressi täiesti arusaamatus summas, mida hageja enda poolt esile toodud asjaolud kuidagi ei õigusta. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud ka varasemalt ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid arvestades, et hageja on nii maksekäsu kiirmenetluses kui ha hagis proovinud kostjalt nõuda alusetult rohkem intressi, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
8.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
11
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.