aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. I.’i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
484.44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn); hageja lepinguline esindaja M. Š. (PlusPlus Legal osaühing, e-post: XXX); kostja A. I. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht Tallinn, Harju maakond; e-post: XXX; võimalik elukoht XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. I.’ilt (isikukood XXX) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 tulenev põhivõlg 24.96 eurot, viivis 5.44 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Mõista kostjalt A. I.’ilt (isikukood XXX) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni Tele2 sideteenuste põhinõude 24.96 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 25.11.2023.
Mõista kostjalt A. I.’ilt (isikukood XXX) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 tulenev võlgnevus seadmete järelmaksu eest summas 259.64 eurot ja viivised 24.77 eurot.
2-23-135790
5.Mõista kostjalt A. I.’ilt (isikukood XXX) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis seadmete järelmaksu eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni seadmete järelmaksu põhinõude 259.67 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates 25.11.2023.
6.Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi A. I.’i (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 71.69 eurot, intressi 16.76 eurot ja viivise 11.86 eurot osas.
7.Jätta menetluskulud 23 % ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kanda ja 77 % ulatuses A. I.’i (isikukood XXX) kanda.
8.Mõista kostjalt A. I.’ilt (isikukood XXX) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja menetluskulud 77% ulatuses, s.o summas 400.40 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A. I.’il (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 12.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.11.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 15.11.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 24.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse A. I.’i vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks Tele2 Eesti AS ja A. I.’i vahel 13.08.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 ja 14.09.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 tulenev võlgnevus Tele2 sideteenuste võlgnevus 24.96 eurot, viivised 5.44 eurot;
2-23-135790 Tele2 Eesti AS ja A. I. vahel 14.09.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 tulenev võlgnevus seadmete järelmaksu eest 331.33 eurot, intressid 16.76 eurot, viivised 36.63 eurot, sissenõudekulud 25 eurot; viivis kuni Tele2 sideteenuste põhinõude 24.96 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 25.11.2023; viivis seadmete järelmaksu eest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni seadmete järelmaksu põhinõude 331.33 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates 25.11.2023; riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Tele2 vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping ja järelmaksuleping nr. 852502141. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena ütles Tele2 lepingu 09.11.2022 üles. Tele2 loovutas 27.02.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et Tele2 hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel ja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka Tele2-le kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Tele2 võttis täiendavalt arvesse, et kostja oli Tele2 klient ja tasus sideteenuste eest tähtaegselt. Kostja soetas lepingu alusel nutiseadme, mida saab tänapäeval pidada esmatarbekaubaks ja igakuine osamakse moodustas 43.93 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis Tele2 järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 43.93 eurot. Harju Maakohus võttis 02.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 19.06.2024 andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. 27.06.2024 täpsustas hageja oma nõuet juhuks, kui kohtu hinnangul on kostjale järelmaksu võimaldamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Põhivõlgnevus tasumata seadme järelmaksu eest on (kauba maksumus 698.94 eurot - kostja poolt tasutud osamaksed 439.30 eurot) 259.64 eurot. Maksegraafiku järgi viimase osamakse tähtaeg oli märtsis 2023. Seega kõik tasumata osamaksed graafiku järgi on muutunud sissenõutavaks. 02.04.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 lg 1 alusel 23.05.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
2-23-135790 VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
2-23-135790 − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja sideteenuse lepingust tulenev nõue on põhjendatud, kuid järelmaksulepingust tulenev nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja järelmaksulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Tele2 hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel ja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka Tele2-le kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Tele2 võttis täiendavalt arvesse, et kostja oli Tele2 klient ja tasus sideteenuste eest tähtaegselt. Kostja soetas lepingu alusel nutiseadme, mida saab tänapäeval pidada esmatarbekaubaks ja igakuine osamakse moodustas 43.93 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis Tele2 järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 43.93 eurot. Krediidiandja lähtus sissetulekute ning kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et kauba maksumus oli 698.94 eurot ning kostja on tasunud kokku 439.30 eurot, seega on kostjal seadme eest tasumata 259.64 eurot. Maksegraafiku järgi viimase osamakse tähtaeg oli märtsis 2023. Seega kõik tasumata osamaksed graafiku järgi on muutunud sissenõutavaks. Intressi hageja ei nõua.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 tulenev põhivõlg 24.96 eurot, viivis 5.44 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni Tele2 sideteenuste põhinõude
2-23-135790 24.96 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 25.11.2023 ning Tele2 liitumislepingust nr. 852502141 tulenev võlgnevus seadmete järelmaksu eest summas 259.64 eurot, viivised 24.77 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis seadmete järelmaksu eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni seadmete järelmaksu põhinõude 259.67 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates 25.11.2023. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 71.69 eurot, intressi 16.76 eurot ja viivise 11.86 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Hageja nõude suurus kokku oli 440.12 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja sideteenuse eest põhivõla 24.96 eurot, viivise 5.44 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning järelmaksulepingu eest põhivõla 259.64 eurot ja viivise 24.77 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 77%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 23% ulatuses hageja kanda ning 77% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 75 eurot, ehk kokku 140 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
2-23-135790 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (3 x 120) 360 eurot käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 520 eurot, millest kostja kanda jääb 77% ehk 400.40 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.