(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-6325
Kohtuasi
R.W hagiavaldus kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu sundtäitmise täiteasjas nr 014/2007/1189 lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
R.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): R.W (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): Tallinna Laanemets (e-post:XXX)
Menetluse liik
kohtutäitur
Marek
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.05.2024 määrus jätta muutmata.
2.R.W määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel R.W nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-24-6325 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.W (hageja) esitas 21.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Marek Laanemetsa (kostja) vastu täitemenetluse nr 014/2007/1189 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi tagamise taotlusega, milles palus täitemenetluse peatada.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt algatas kostja 06.11.2007 Riigi Kinnisvara AS-i 06.11.2007 avalduse alusel täitemenetluse nr 014/2007/1189, milles oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, millega mõisteti võlgnikult välja 19 752,58 eurot. Kostja mõistis 06.11.2007 otsusega hagejalt välja täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud summas 2200,74 eurot. Kostja seadis 25.05.2011 täiteasjas nr 014/2007/1189 hagejale kuuluvatele mõttelistele osadele kinnistutest kinnisturegistri nr 60734; 60834; 2917334; 3516834; 3516934 Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks käsutuskeelumärked. Kostja arestis 13.03.2014 täiteasjas nr 014/2007/1189 võlgnikule kuuluvad mõttelised osad kinnistutest kinnisturegistri nr 60734; 60834; 2917334; 3516834; 3516934 Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks. Kostja seadis 21.03.2014 täiteasjas nr 014/2007/1189 hagejale kuuluvale Goldenbrand OÜ (likvideerimisel) osale nimiväärtusega 2556 eurot käsutuskeelu. Kostja arestis 21.10.2022 täiteasjas nr 014/2007/1189 hagejale Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetusetoetuse summas 21 953,32 eurot Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks 20% ulatuses igakuisest maksest. Hageja esitas 04.08.2023 kostjale avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega. Kostja otsustas 15.08.2023 täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada Riigi Kinnisvara AS-i nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude summas 18,53 eurot. Hageja tasus 07.01.2023 kostjale täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud summas 18,53 eurot. Seega on alates 07.01.2023 täiteasja nr 014/2007/1189 nõudeks kohtutäituri põhitasu summas 810 eurot. Kostja teavitas 11.04.2024 hagejat 11.04.2024 väljakuulutatud hageja hoonestatud kinnistu, mis on võlgniku püsielukohaks, enampakkumisest algusega 02.05.2024.
3.Sundtäitmise kuulub lubamatuks tunnistamisele järgmistel põhjustel: kostja 15.08.2023 otsuse alusel hagejalt väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot on arvestades hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena; kohtutäituri tasu summas 810 eurot tasumine on võimalik 36 kuu jooksul igakuise võrdse maksena, mis ei sea hagejat järjekordselt lootusetusse olukorda ning võimaldab hagejale inimväärse ja iseseisva toimetuleku; kostja nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg 1 alusel, kuna nõue on ajatatud; hageja taotluse rahuldamisel tuleb lugeda kostja 15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõue summas 810 eurot ajatatuks ning tunnistada kostja 15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõude sundtäitmine summas 810 eurot lubamatuks (dtl 3). Hageja esitab TMS § 221 lg 1 alusel hagi täiteasja nr 014/2007/1189 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa 15.08.2023 otsuse alusel võlgnikult väljamõistetud kohtutäituri tasu nõudes 810 eurot ja palub
2-24-6325 lugeda Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa 15.08.2023 otsuse alusel võlgnikult väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot täidetuks kui võlgnik tasub nõude 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetega summas 22,50 eurot.
4.Harju Maakohus andis kostjale hagi tagamise avalduse ja hagi menetlusse võtmise kohta arvamuse andmiseks tähtaja kuni 03.05.2024.
5.Kostja esitas Harju Maakohtule 03.04.2024 seisukoha, milles leidis, et hageja esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma hagimenetluse kaudu õiguskaitset. Tasu suuruse ja õiguspärasuse üle on võlgnik esitanud Harju Maakohtule kaebuse. Kohus jättis 12.10.2023 määrusega nr 2-23-12680 kaebuse rahuldamata (määrus jõustus 30.10.2023). Võlgnik on valinud ebaõige õiguskaitsevahendi täitemenetluses nõude ajatamiseks. Võlgnikul tuleb esitada kohtule taotlus täitemenetluse ajatamiseks tulenevalt TMS §-st 45. Nõude ajatamist ei saa taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, vaid nõude peab olema enne hagi esitamist ajatatud. Hagi tuleb jätta tagamata.
6.Harju Maakohus jättis 06.05.2024 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata ning andis hagejale hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 13.05.2024. Kohus selgitas mh, et võlgnik ei saa taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist TMS § 221 lg 1 või lg 11 järgi esitatud hagis. Kohus luges hageja kohtule esitatud hagiavalduse TMS §-s 45 nimetatud avalduseks täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ning määras, et hagejal tuleb kohtule teatada, kas hageja soovib 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse menetlemist hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena ning sellisel juhul avaldust täpsustada.
7.Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ning 13.05.2024 taotluse lahendada vastuväide kohtu tegevusele viivituseta peatades koheselt täitemenetlus nr 014/2007/1189. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus tegi 14.05.2024 määruse, millega keeldus hageja 21.04.2024 esitatud hagiavaldust kostja vastu menetlusse võtmast (resolutsiooni punkt 1) ja jättis rahuldamata hageja 07.05.2024 Harju Maakohtule esitatud vastuväide kohtu tegevusele ning täitemenetluse täiteasjas nr 014/2007/1189 peatamata (resolutsiooni punkt 2). Määrus oli edasikaevatav osas, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.
9.Määruse põhjenduste kohaselt sätstab TMS § 221 lg 1, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19 1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
10.Hageja põhjendas hagiavaldust väidetega, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus kostja 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsuse täiteasjas nr 014/2007/1189 sundtäitmiseks. Kohus leidis, et hageja esitatud väite õigsust eeldades on hageja TMS § 221 lg 1 mõistes võlgnikuks ning kohtutäitur kostjaks.
2-24-6325
11.Hageja põhjendas hagiavaldust väidetega, et kohtutäituri tasu 810 eurot on arvestades hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena ning tasu on võimalik tasuda 36 igakuise maksega. Hageja leidis, et nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg 1 alusel, kuna nõue on ajatatud.
12.TMS § 221 lg 1 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõue on ajatatud. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr 014/2007/1189 on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega. Samuti ei ole hageja põhjendanud hagiavaldust väitega, et nõude täitmine on ajatatud hageja ja kostja kokkuleppel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et täitemenetlust on pikendatud või ajatatud TMS § 45 alusel. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõude on ajatatud või täitemenetlus pikendatud või ajatatud. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
13.TMS § 221 lg 1 ja 11 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõuet ei ole olemas või nõue ei kehti. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusest täiteasjas nr 014/2007/1189 tuleneva nõude puudumise või kehtetusega. Nõude suurus ja võlgniku suutmatus seda ühe maksega rahuldada ei ole Eestis kehtiva õiguse kohaselt asjaoludeks, mis tooksid kaasa sundtäitmisele esitatud nõude puudumise või kehtetuse. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud, puudub või on kehtetu. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
14.Hageja on 07.05.2024 vastuväites leidnud, et ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kui võlgnik ei saa taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist TMS § 221 lg 1 või lg 11 järgi esitatud hagis. Kohus leidis, et kostja seisukoht ei põhine kehtival õigusel ega kohtupraktikal. TMS § 221 lg-d 1 ja 1 1 ei sätesta võlgniku õigust taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nõude ajatamist või osamaksetega tasumist. Seega ei ole TMS § 221 lg-ga 1 kaitstud võlgniku õigus taotleda sundtäitmisele esitatud nõude ajatamist või osamaksetega tasumist. Sellisele seisukohale ei ole asunud ka Riigikohus hageja osundatud lahendites (vt RKTKo 28.09.20211 3-2-1-60-11, p 15; RKTKo 28.04.2010 3-2-1-31-10, p 20). Hageja on esitanud hagiavalduse nõudes, millele TMS § 221 lg-d 1 ja 1 1 ei anna õiguskaitset.
15.TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi ei ole kujundushagi, st selle hagi alusel ei kujundata ümber olemasolevat õigussuhet. TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastatakse täitedokumendist tulenevate poolte õiguste ja kohustuste sisu, sh kohustuste täitmise kord. TsMS § 368 lg 2 kaitseb võlasuhte poole õigust taotleda kohtult, et kohus tuvastaks, millisel konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks (vt ka RKTKo 28.04.2010 3-2-1-31-10, p 20). Koos TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagiga on võlgnikul võimalik esitada TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, et kõrvaldada täitedokumendi täidetavus muul viisil kui kohtu tuvastatud viis. TsMS § 368 lg 2 ja TMS §
2-24-6325 221 lg-d 1 ja 11 koosmõjus ei sätesta eraldi alust sundtäitmisele esitatud nõude ajatamise või osamaksetega tasumise taotlemiseks. Kui täitedokument ise nõude osamaksetega tasumist ette ei näe, ei saa kohus TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastada, et võlgnikul on õigus täita nõue osamaksetega.
16.Hageja on põhjendanud hagiavaldust nõude suurusega, suutmatusega nõue tasuda ühe maksena ning võimalusega tasuda nõue 36 kuu jooksul võrdsete osamaksetega. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr 014/2007/1189 on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega. Hagist ei nähtu TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagi esitamine. Samuti ei nähtu hagis märgitud asjaoludest, et sundtäitmisele esitatud nõue tuleb täitedokumendist tulenevalt tasuda 36 võrdse osamaksega. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
17.TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
18.Hagist nähtuvalt on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude tasumine 36 võrdse osamaksega. Kohus oli seisukohal, et võlgniku õigus taotleda täitemenetluse pikendamist või ajatamist on kaitstud TMS §-ga 45. Kohus andis hagejale 06.05.2024 määrusega tähtaja kuni 13.05.2024, et kohtule teatada, kas hageja soovib 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse menetlemist hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena (dtl-d 93-94). Hageja ei avaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul tahet, et kohus menetleks 21.04.2024 kohtule esitatud avaldust TMS §-s 45 nimetatud avaldusena. Seega ei saa kohus hageja 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse alusel hagita menetlust algatada.
19.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis eelnevalt, et hageja on esitanud hagiavalduse eesmärgil, millele seadus ei anna õiguskaitset. Samuti tuvastas kohus, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada, see tähendab täitedokumendi täidetavust kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt esinevad hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
20.Hageja esitas 14.05.2024 määruskaebuse, mida täpsustas 17.06.2024 ja milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning ja saata asi tagasi maakohtule R.W hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitaja seisukohal, et käesoleval juhtumil puuduvad sundtäitmise lubamatuks hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks alused.
22.Maakohus ei ole määruses oma kõrgendatud põhjendamiskohustust täitnud. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et käesoleva tsiviilasja esemeks olev sundtäitmise lubamatuks hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil. Määruskaebuse esitaja on korduvalt rõhutanud oma
2-24-6325 menetlusdokumentides (vt nt 07.05.2024 menetlusdokumendi 4 lõik alt), et hagi eesmärgiks on täiteasja nr 014/2007/1189 täitedokumendi s.o. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa 15.08.2023 otsuse täidetavuse kõrvaldamine. Seega puudus kohtul alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
23.Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et hagist nähtuvalt on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude ajatamine. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks muuhulgas põhjusel, et hagejal on materiaalõiguslikud vastuväited sundtäitmisel oleva täitedokumendi osas. Muuhulgas on hagis viidatud asjaoludele, et täitedokumendist tulenevad nõuded on (osaliselt) täidetud ning täitedokumendis fikseeritud nõude suurus ei ole põhjendatud. Hageja on küll esitanud nõuet täitedokumendist tuleneva nõude ajatamiseks, kuid üksnes täiendava põhjendusena, miks sundtäitmist tuleb tunnistada lubamatuks.
24.Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud, puudub või on kehtetu. Hagiavalduses on toodud välja, et 15.08.2023 otsustas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada Riigi Kinnisvara AS nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude summas 18,53 eurot (vt lk 2 lõik 1) ning 07.01.2023 tasus võlgnik Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsale täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud summas 18,53 eurot (vt lk 2 lõik 2). Seega tugineb hageja asjaolule, et täidedokumendist tulenev nõue on täidetud summas 18,53 eurot, ehk nõue summas 18,53 eurot puudub (või lõppenud). Eeldades hagis esitatud väidete õigust võib kohus hagi TMS § 221 lg 1 ja 1 1 alusel rahuldada, tunnistades täiteasja nr 014/2007/1189 lubamatuks 18,53 euro ulatuses.
25.Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et täitedokumendis fikseeritud nõude suurus ei ole põhjendatud. Seega täiteasjas nr 014/2007/1189 sundtäitmisel oleva täitedokumendi näol on tegemist kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 alusel tehtud kohtutäituri otsusega. Kuna täiteasjas nr 014/2007/1189 sundtäitmisel oleva täitedokumendi näol ei ole tegemist kohtuotsusega, siis saab võlgnik TMS § 221 lg 1 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Vaidlustades täitedokumendis fikseeritud nõude suurust esitaski määruskaebuse esitaja vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeldades hagi esitatud väidete õigust võib kohus hagi TMS § 221 lg 1 1 alusel rahuldada, tunnistades täiteasja nr 014/2007/1189 sundtäitmise kas täielikult või osaliselt lubamatuks. Hageja leiab, et kui võlgnik KTS § 41 2 alusel tehtud kohtutäituri otsust vaidlustab (sh TMS § 221 lg 11 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga), peaks kohus kontrollima nii kohtutäituri diskretsiooni piiride järgimist kui ka diskretsiooni alusel tehtud otsuse motiveeritust ja põhjendatust. Täiteasja nr 014/2007/1189 sundtäitmisel olev 15.08.2023 otsus on täiesti motiveerimata ja põhjendamata, st otsuses puuduvad elementaarselt andmed, mis võimaldavad kontrollida kohtutäituri tasu suuruse vastavust seaduses sätestatule (mh andmed täiteasjas nr 014/2007/1189 sissenõudmata jäänud summast), rääkimata andmetest, mis võimaldavad kontrollida kohtutäituri poolt diskretsiooni teostamist ja põhjendatust.
26.Kohtumäärus on vastuoluline. Nimelt toob maakohus määruses välja, et hagist nähtuvalt on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude tasumine 36 võrdse osamaksega. Kohus on seisukohal, et võlgniku õigus taotleda täitemenetluse pikendamist või ajatamist on kaitstud TMS §-ga 45. Asudes seisukohale, et hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude ajatamine, oleks kohus pidanud algatada hagi alusel TMS §-ga 45 ettenähtud menetlus, mitte
2-24-6325 hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS §-ga 45 ettenähtud avalduse menetlemine on võimalik TMS § 221 lg 1 ja 11 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga samas menetluses.
27.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et hageja esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma hagimenetluse kaudu õiguskaitset. Kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamine on sätestatud TMS §-s 217. Kohtutäitur koostas tasu otsuse 15.08.2023 ning haegja kasutas oma õigust otsust kohtus vaidlustada. Harju Maakohtu 12.10.2023 määruses nr 2-23-12680 (jõustus 30.10.2023) ei nõustunud kohus avaldaja seisukohaga, et kohtutäituri tasu 810 eurot on põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja vastuolus heade kommetega põhjusel, et avaldajal puuduvad piisavad sissetulekud ja sellises suuruses tasu seaks avaldaja lootusetusse olukorda. Menetluse edasine käik
28.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.05.2024 ka menetlusabi andmise ja riigi õigusabi saamise taotlused. Harju Maakohus rahuldas riigi õigusabi saamise taotluse 03.06.2024 määrusega ning menetlusabi saamise taotluse osaliselt 03.06.2024 määrusega. Hageja esitas 25.06.2024 Harju Maakohtule määruskaebuse tagamise taotluse, mille kohus 26.06.2024 määrusega rahuldamata jättis.
29.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Esmalt osundab ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses ning TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, on praegusel juhul võimalik maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida üksnes osas, milles see oli edasikaevatav, so resolutsiooni punkt 1 osas, milles maakohus keeldus hageja esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast. Ülejäänud osas ei olnud määrus edasikaevatav ning on seega jõustunud.
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja §-le 667 leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna Harju Maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Ringkonnakohus ei nõustu ühegi määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtu tegevusele. Vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
33.TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse
2-24-6325 menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 2 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning et hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-p 13).
34.Praegusel juhul ei nähtu maakohtule esitatud hagiavaldusest, et tegemist oleks keeruka õigusliku küsimusega. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
35.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
36.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat (vt RKTK0 17.03.2021, 2-19-6362, p 17.1). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 15).
37.Maakohtule 21.04.2024 esitatud hagiavalduses tõi hageja mh esile, et 15.08.2023 otsustas kostja täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada Riigi Kinnisvara AS nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude summas 18,53 eurot ning kuna hageja on täitekulude summa tasunud, on täiteasja nr 014/2007/1189 nõudeks ainult kohtutäituri põhitasu summas 810 eurot. Hageja hinnangul on selles summas sundtäitmine lubamatu, kuna kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot on arvestades võlgniku igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena, kohtutäituri tasu summas 810 eurot tasumine on võimalik 36 kuu jooksul igakuise võrdse maksena, mis ei sea võlgnikku järjekordselt lootusetusse olukorda ning võimaldab võlgnikule inimväärse ja iseseisva toimetuleku ning kohtutäituri tasu nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks, millisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg 1 alusel, kuna nõue on ajatatud.
38.Hagiavalduses toodust saab ringkonnakohus analoogselt maakohtuga aru nõnda, et hageja iseenesest ei vaidle kostjaks oleva kohtutäituri tasu nõudele summas 810 eurot vastu, kuid peab selle tasumist võimalikuks ajatamise teel. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et hagi eesmärgiks ei ole mitte TMS § 221 alusel mitte täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, vaid kostja tasunõude ajatamine TMS § 45 alusel 36 võrdse osamakse teel.
39.Määruskaebuse esitaja väitega, et ta on hagiavalduses selle eesmärgina rõhutanud täiteasja nr 014/2007/1189 täitedokumendi s.o. kostja 15.08.2023 otsuse täidetavuse kõrvaldamist ja
2-24-6325 hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks muuhulgas põhjusel, et hagejal on materiaalõiguslikud vastuväited sundtäitmisel oleva täitedokumendi osas, ei ole võimalik nõustuda. Kuigi on õige see määruskaebuse osundus, et hagis on viidatud täitedokumendist tulenevate nõuete osaliselt täitmisele (täitekulusid puudutavas osas), ei nähtu sellest asjaolu, et hageja vaidleks täitedokumendis fikseeritud tasunõude summas 810 eurot põhjendatusele vastu. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt soovinud üksnes kostja tasunõude edasist ajatamist kohtulikus korras.
40.Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et hageja ei ole hagiavalduses tuginenud väitele, et kostja nõue summas 810 eurot oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud või ei oleks see muul põhjusel kehtiv, on maakohus õigesti järeldanud, et esitatud hagi on esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisets tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
41.Kuna TMS § 221 lg-d 1 ja 1 1 ei sätesta võlgniku õigust taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nõude ajatamist või osamaksetega tasumist, on maakohus iseenesest õigesti hagejale selgitanud ka seda, et tema avaldust saab käsitleda TMS § 45 alusel täitemenetluse ajatamise avaldusena. Määruskaebuse esitaja etteheide maakohtule, et kohus oleks pidanud hagi alusel algatama TMS § 45 alusel ettenähtud menetluse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus 06.05.2024 määruses hagejale, et kuna hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tahe suunatud täitemenetluse peatamisele, täitmise pikendamisele või ajatamisele TMS § 45 mõistes, loeb kohus hageja kohtule esitatud hagiavalduse TMS §-s 45 nimetatud avalduseks täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ning annab tähtaja kohtule teatada, kas hageja soovib avalduse menetlemist hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena. Hageja ei ole sellist tahet üheski menetlusdokumendis, sh määruskaebuses, väljendanud. Seega ei saanud maakohus hageja 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse alusel hagita menetlust algatada. Vaidlustatud kohtumääruse vastuolulisus ei ole ringkonnakohtu hinnangul tuvastatav.
42.Maakohtule ei ole ette heidetav ka põhjendamiskohustuse rikkumine. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus piisavalt põhjendanud, mille tõttu kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb käesoleval juhul keelduda. Maakohus saigi hagi õiguslikku perspektiivi hinnates lähtuda ainult hageja enda poolt hagiavalduses esitatud nõudest ja nõude alusena esile toodud asjaoludest. Hagi õiguslikku perspektiivikust tuleb hinnata hagiavalduses esitatud asjaolude, mitte hagile lisatud tõendites sisalduva info järgi (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 10). Maakohus ei pidanud ka kontrollima täitedokumendiks oleva kohtutäituri tasuotsuse diskretsiooni piiride järgimist ja diskretsiooni alusel tehtud otsuse motiveeritust ning põhjendatust, kuivõrd kostja menetlusdokumentidest nähtuvalt on täitedokumendiks olevas kohtutäituri otsuses toodud tasu suurust ja õiguspärasust kohtute poolt kontrollitud tsiviilasja nr 2-23-12680 raames.
43.Võttes arvesse eeltoodut ning seda, et kohtupraktika kohaselt ei anna TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 11), jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
44.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.
2-24-6325
45.Harju Maakohtu 03.06.2024 määrusega vabastati hageja määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2024 vabastati hageja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Võttes arvesse hageja majanduslikku seisu ja tema osalist töövõimet, vabastab ringkonnakohus hageja määruskaebuse ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu summas 140 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
46.Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule 01.07.2024 esitatud määruskaebuse tagamise taotluses esitanud ka taotluse avalikustada lahend asendades määruskaebuse esitaja nime initsiaalide või tähemärkidega jättes avalikustama määruskaebuse esitaja isikukoodi ja vara andmed. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse hageja nime asendamiseks tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi (TsMS § 462 lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2).
47.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse.