lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-6325/5

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-6325/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6325

Tsiviilasi

A. S. hagiavaldus kohtutäitur M. L. vastu sundtäitmise täiteasjas nr xxxx lubamatuks tunnistamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kohtu tegevusele esitatud vastuväite lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

A. S. (isikukood xxxx)

Kostja

Tallinna kohtutäitur M. L. (isikukood xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Mitte võtta menetlusse A. S. (isikukood xxxx) Harju Maakohtule 21.04.2024.a esitatud hagiavaldust Tallinna kohtutäituri M. L. (L., isikukood xxxx) vastu. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid hagejale tagastada
2.Jätta rahuldamata A. S. (isikukood xxxx) 07.05.2024.a Harju Maakohtule esitatud vastuväide kohtu tegevusele ning jätta peatamata täitemenetlus täiteasjas nr xxxx. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolude kirjeldus

1 (5)

1.A. S. (hageja) esitas 21.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur M. L. (kostja) vastu täitemenetluse nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi tagamise taotlusega. Kohus andis kostjale hagi tagamise avalduse ja hagi menetlusse võtmise kohta arvamuse andmiseks tähtaja kuni 03.05.2024. Kostja esitas 03.04.2024 arvamuse. Kohus jättis 06.05.2024 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 13.05.2024. Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja esitas 13.05.2024 taotluse lahendada vastuväide kohtu tegevusele viivituseta ning peatada koheselt täitemenetlus nr xxxx.
2.Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõude tunnistada täiteasja nr xxxx kostja 15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri tasu nõude summas 810 eurot sundtäitmine lubamatuks kui kostja 15.08.2023 otsusega hagejalt väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot tasutakse 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena summas 22 eurot ja 50 senti. Hageja on palunud tagada kohtumääruse täitmine järgmisel viisil: (a) arestida 36 kuuks hagejale Eesti Töötukassa poolt igakuiselt makstavast töövõimetoetusest summa suurusega 22 eurot ja 50 senti kostja põhitasu nõude tasumise tagamiseks; (b) tühistada viivitamatult kostja poolt täiteasjas nr xxxx: hagejale kuuluvad 1⁄2 mõttelistele osadele Tartu Maakohtu kinnistusregistri osadele nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 25.05.2011 seatud käsutuskeeld; hagejale kuuluvad 1⁄2 mõttelistele osadele Tartu Maakohtu kinnistusregistri osadele nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 13.04.2014 seatud arest; hagejale kuuluvale G OÜ osale nimiväärtusega 2556 eurot Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 21.03.2014 seatud käsutuskeeld ja arest; hagejale Eesti Töötukassa poolt igakuiselt makstavale töövõimetoetusele Riigi Kinnisvara AS-i ja kostja nõude ja täitekulude tagamiseks 21.10.2022 seatud arest 20 % ulatuses igakuisest maksest (dtl-d 5-6). Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Kostja algatas 06.11.2007 Riigi Kinnisvara AS-i 06.11.2007 avalduse alusel täitemenetluse nr xxxx, milles oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, millega oli võlgnikult väljamõistetud 19 752,58 eurot. Kostja mõistis 06.11.2007 otsusega hagejalt välja täiteasja nr xxxx täitekulud summas 2200,74 eurot. Kostja seadis 25.05.2011 täiteasjas nr xxxx hagejale kuuluvatele mõttelistele osadele kinnistutest kinnisturegistri nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks käsutuskeelumärked. Kostja arestis 13.03.2014 täiteasjas nr xxxx võlgnikule kuuluvad mõttelised osad kinnistutest kinnisturegistri nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks. Kostja seadis 21.03.2014 täiteasjas nr xxxx hagejale kuuluvale G OÜ (likvideerimisel) osale nimiväärtusega 2556 eurot käsutuskeelu. Kostja arestis 21.10.2022 täiteasjas nr xxxx hagejale Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetusetoetuse summas 21 953,32 eurot Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks 20% ulatuses igakuisest maksest. Hageja esitas 04.08.2023 kostjale avalduse täitemenetluse täiteasjas nr xxxx lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega. Kostja otsustas 15.08.2023 täiteasjas nr xxxx lõpetada Riigi Kinnisvara AS-i nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude summas 18,53 eurot. Hageja tasus 07.01.2023 kostjale täiteasja nr xxxx täitekulud summas 18,53 eurot. Seega on alates 07.01.2023 täiteasja nr xxxx nõudeks kohtutäituri põhitasu summas 810 eurot. Kostja teavitas 11.04.2024 hagejat 11.04.2024 väljakuulutatud hageja hoonestatud kinnistu, mis on võlgniku püsielukohaks, enampakkumisest algusega 02.05.2024. Sundtäitmise kuulub lubamatuks tunnistamisele järgmistel põhjustel: kostja 15.08.2023 otsuse alusel hagejalt väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot on arvestades hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena; kohtutäituri tasu summas 810 eurot tasumine on võimalik 36 kuu jooksul igakuise võrdse maksena, mis ei sea hagejat järjekordselt lootusetusse olukorda ning võimaldab hagejale inimväärse ja iseseisva toimetuleku; kostja nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lõike 1 alusel, kuna nõue on ajatatud; hageja taotluse rahuldamisel tuleb lugeda kostja 2 (5)

15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõue summas 810 eurot ajatatuks ning tunnistada kostja 15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõude sundtäitmine summas 810 eurot lubamatuks (dtl 3). II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
3.1.Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus kostja 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsuse täiteasjas nr xxxx sundtäitmiseks. Kohus leiab, et hageja esitatud väite õigsust eeldades on hageja TMS § 221 lg 1 mõistes võlgnikuks ning kohtutäitur kostjaks. Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, et kohtutäituri tasu 810 eurot on arvestades hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena ning tasu on võimalik tasuda 36 igakuise maksega. Hageja leiab, et nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lõike 1 alusel, kuna nõue on ajatatud. TMS § 221 lg 1 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõue on ajatatud. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr xxxx on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega. Samuti ei ole hageja põhjendanud hagiavaldust väitega, et nõude täitmine on ajatatud hageja ja kostja kokkuleppel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et täitemenetlust on pikendatud või ajatatud TMS § 45 alusel. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõude on ajatatud või täitemenetlus pikendatud või ajatatud. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. TMS § 221 lg 1 ja 11 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõuet ei ole olemas või nõue ei kehti. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusest täiteasjas nr xxxx tuleneva nõude puudumise või kehtetusega. Nõude suurus ja võlgniku suutmatus seda ühe maksega rahuldada ei ole Eestis kehtiva õiguse kohaselt asjaoludeks, mis tooksid kaasa sundtäitmisele esitatud nõude puudumise või kehtetuse. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud, puudub või on kehtetu. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
3.2.Hageja on 07.05.2024 vastuväites leidnud, et ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kui võlgnik ei saa taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist TMS § 221 lg 1 või lg 11 järgi esitatud hagis. Kohus leiab, et kostja seisukoht ei põhine kehtival õigusel ega kohtupraktikal. TMS § 221 lg-d 1 ja 11 ei sätesta võlgniku õigust taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nõude ajatamist või osamaksetega tasumist. Seega ei ole TMS § 221 lg-ga 1 kaitstud võlgniku õigus taotleda sundtäitmisele esitatud nõude ajatamist või osamaksetega tasumist. Sellisele seisukohale ei ole asunud ka Riigikohus hageja osundatud lahendites (vt RKTKo 28.09.20211 3-2-1-60-11, p 15; 3 (5)

RKTKo 28.04.2010 3-2-1-31-10, p 20). Hageja on esitanud hagiavalduse nõudes, millele TMS § 221 lg-d 1 ja 11 ei anna õiguskaitset.

3.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi ei ole kujundushagi, st selle hagi alusel ei kujundata ümber olemasolevat õigussuhet. TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastatakse täitedokumendist tulenevate poolte õiguste ja kohustuste sisu, sh kohustuste täitmise kord. TsMS § 368 lg 2 kaitseb võlasuhte poole õigust taotleda kohtult, et kohus tuvastaks, millisel konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks (vt ka RKTKo 28.04.2010 3-2-1-31-10, p 20). Koos TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagiga on võlgnikul võimalik esitada TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, et kõrvaldada täitedokumendi täidetavus muul viisil kui kohtu tuvastatud viis. TsMS § 368 lg 2 ja TMS § 221 lg-d 1 ja 1 1 koosmõjus ei sätesta eraldi alust sundtäitmisele esitatud nõude ajatamise või osamaksetega tasumise taotlemiseks. Kui täitedokument ise nõude osamaksetega tasumist ette ei näe, ei saa kohus TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastada, et võlgnikul on õigus täita nõue osamaksetega. Hageja on põhjendanud hagiavaldust nõude suurusega, suutmatusega nõue tasuda ühe maksena ning võimalusega tasuda nõue 36 kuu jooksul võrdsete osamaksetega. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr xxxx on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega. Hagist ei nähtu TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagi esitamine. Samuti ei nähtu hagis märgitud asjaoludest, et sundtäitmisele esitatud nõue tuleb täitedokumendist tulenevalt tasuda 36 võrdse osamaksega. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
3.4.TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Hagist nähtuvalt on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude tasumine 36 võrdse osamaksega. Kohus on seisukohal, et võlgniku õigus taotleda täitemenetluse pikendamist või ajatamist on kaitstud TMS §-ga 45. Kohus andis hagejale 06.05.2024 määrusega tähtaja kuni 13.05.2024, et kohtule teatada, kas hageja soovib 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse menetlemist hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena (dtl-d 93-94). Hageja ei avaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul tahet, et kohus menetleks 21.04.2024 kohtule esitatud avaldust TMS §-s 45 nimetatud avaldusena. Seega ei saa kohus hageja 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse alusel hagita menetlust algatada.
4.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis eelnevalt, et hageja on esitanud hagiavalduse eesmärgil, millele seadus ei anna õiguskaitset. Samuti tuvastas kohus, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada, see tähendab täitedokumendi täidetavust kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt esinevad hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. 4 (5)
5.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ning taotles 06.05.2024 kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist, millega kohus jättis rahuldamata hageja 21.04.2024 kohtule esitatud hagi tagamise avalduse. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 22.05.2019 2-18-13663/94, p 13; RKTKm 13.06.2018 2-17-16889/38, p 12; RKTKm 03.02.2017 3-2-1-83-16, p 16). Puudustega hagiavalduse korral ei pea kohus hagi tagamise menetluses määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 ega ka TsMS § 384 lg 2 alusel tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (vt RKTKm 24.11.2021 2-20-15376/34, p 16; RKTKm 08.02.2017 3-2-1-147-16, p 12; RKTKm 12.04.2023 2-22-2527, p 15.1). Kohus leidis 21.04.2024 hagi tagamise avaldust lahendades, et hageja ei ole põhjendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet asjaoludega, millest nähtub sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamine, ajatamine või tasaarvestamine. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust asjaoludega, millest nähtub sundtäitmisele esitatud nõude puudumine või kehtetus. Seega ei ole hageja hagiavaldust põhjendanud selliste asjaoludega, mille esinemisel tuleks sundtäitmine TMS § 221 lg 1 või lg 11 alusel lubamatuks tunnistada (dtl 94). Seega leidis kohus, et hagi ei olnud põhjendatud asjaoludega, mille õigsust eeldades saab pidada nõuet õiguslikult perspektiivikaks. Seetõttu ei pidanud kohus määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 ega ka TsMS § 384 lg 2 alusel tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta pidi jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata, mis on kooskõlas kehtiva menetlusõigusega. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (vt p 4). Hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel leidis kohus, et hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud asjaoludega, mille esinemisel tuleks sundtäitmine TMS § 221 lg 1 või lg 1 1 alusel lubamatuks tunnistada (vt p 3). Kohus leidis seejuures, et TMS § 221 ei anna võlgnikule õigust taotleda sundtäitmisele esitatud nõude ajatamist või osamaksetena tasumist (vt p-d 3.2-3.3). Seega jõudis kohus hagi menetlusse võtmise otsustamise küsimuse lahendamisel samale tulemusele, millele hagi tagamise avalduse lahendamisel. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus ei rikkunud hagi tagamise avalduse lahendamisel menetlusõigust. Kohus jätab seetõttu 07.05.2024 kohtu tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata ja täitemenetluse täiteasjas nr xxxx peatamata.
6.TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja