04.juuli 2024, Tallinna kohtumaja e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu
Tsiviilasja number
2-23-115
Tsiviilasi
N. G. hagi Implanttihoito Hambaravi OÜ vastu kahju hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
7 558 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. G. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve, Amantese Õigusbüroo, e-post [email protected]; Kostja: Implanttihoito Hambaravi OÜ (registrikood 10042778), asukoht Kotkapoja tn 2a-1, Tallinn, e-post [email protected]; Kostja lepinguline esindaja: Kaili-Helina Kolts, Aachen Õigusabi OÜ, e-post [email protected].
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt Implanttihoito Hambaravi OÜ-lt hageja N. G. kasuks välja 7 378 eurot raviteenuse osutamise lepingu rikkumise eest. Mõista kostjalt Implanttihoito Hambaravi OÜ-lt hageja N. G. kasuks välja kahju hüvitamiseks 180 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.03.01.2023 esitas N. G. (hageja) Harju Maakohtule hagi Implanttihoito Hambaravi OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis 12.01.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama.
2.Kostja esitas 15.02.2023 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 15.02.2023 seisukoha kostja vastuse osas ning esitas taotluse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus andis pooltele võimaluse esitata kohtu vahendusel eksperdile küsimusi (hageja küsimused sisaldusid ekspertiisitaotluses) ning määras selleks tähtaja. Lisaks suunas kohus pooli kompromissiläbirääkimistele, et vaidlus lahendada kokkuleppel.
3.Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks eksperdile küsimusi ei esitanud. Samuti ei esitanud kumbki pool kompromissiettepanekut. 14.08.2023 esitas hageja oma seisukoha, et on nõus kompromissi sõlmima vaid selliselt, et kostja võtab hagi sisuliselt õigeks ning hüvitab kõik, mis hagis nõutud.
4.04.10.2023 esitas hageja taotluse, et kohus määraks ekspertiisi.
5.Kohus selgitas hagejale, et kostjale ei olnud võimalik kohtu korraldusi eksperdile küsimuste esitamise osas kätte toimetada. Kohus määras hagejale tähtaja võimaliku eksperdi isiku andmete ja nõusoleku esitamiseks ning eeldatavat ekspertiisi maksumuse määramiseks.
6.Kostja esitas 31.12.2023 kompromissiettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale kompromissisumma 4 900 eurot kolme võrdse osamaksena 90 kalendripäeva jooksul ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja esitas 02.01.2024 seisukoha kompromissipakkumise osas. Hageja ei võtnud kostja pakutud kompromissi vastu. Hageja tõi esile, et nõuab kostjalt kahjuhüvitisena tagasi raha, mille hageja laenas krediidiasutuselt, kuid ei nõua kostjalt intressi, mida hageja igakuiselt tasuma peab, siis leiab hageja, et on kostjale piisavalt vastu tulnud.
7.Kohus määras pooltele täiendava tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, kuivõrd kohtu hinnangul on vaidluse asjaolusid arvesse võttes mõistlik vaidlus lahendada kokkuleppel.
8.15.01.2024 esitas hageja avalduse, millega loobus ekspertiisitaotlusest ning tõi esile, et kostja ei ole kompromissiläbirääkimiste osas hagejaga ühendust võtnud ning hageja ei usu, et vaidlust oleks võimalik kompromissiga lahendada.
9.02.02.2024 esitas kostja täiendava kompromissiettepaneku, mille kohaselt tagab kostja hagejale 90 kalendripäeva jooksul asendusravi vastavalt poolte vahel sõlmitud raviteenuse lepingule Eesti Vabariigis litsentseeritud ja Harju Maakonnas asuvas stomatoloogia kliinikus, lisaks tasub kostja kompromissi hüvitisena hagejale muude kulude katteks 1 000 eurot, menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.05.02.2024 vastas hageja kostja ettepaneku osas, et kostja on oma pakkumisega hiljaks jäänud, hageja on hankinud rahalised vahendid ja saab juba hambaraviteenust, mis kostja juures pooleli jäi.
11.Kostja esitas omapoolsed selgitused 13.02.2024. Hageja esitas oma lõplikud seisukohad ja seisukoha kostja selgituse osas 14.02.2024 ning täiendavad tõendid. 01.03.2024 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
12.15.04.2024 saatis kohus pooltele järgneva sisuga e-kirja: „Tsiviilasja materjalide alusel ja kuna poolte vahel sisuline vaidlus puudub, teeb kohus õiglase tulemuse huvides pooltele veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks: Kostja on 13.02.2024 avaldanud, et nõustub sõlmima kompromissi summas, mis katab hageja katkenud raviteenuse lõpuleviimise kulud; Hageja on 14.02.2024 avaldanud, et tegelikult pole ta ravi jätkanud. Hinnapakkumise on ta saanud 7 378 eurole. Seega saaks kokkuleppe sõlmida selliselt, et kostja maksab hagejale 7 378 eurot. Mõlemad pooled on sellega nõustunud. Seega palub kohus selgitust, kas sellistel tingimustel saab kokkuleppe sõlmida ja mis takistab kokkuleppe niisugusel viisil sõlmimist.“
13.17.04.2024 avaldas hageja, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus.
14.18.04.2024 teatas kostja, et ta ei ole sellisel kujul kompromissiga nõus. Kostja tõi esile, et tema pakub hagejale soodsamat kompromissi: „/.../ kostja võtab omale kohustuse hageja ravi jätkamise kuni ravi lõpuni hagejale sobival ajal. Kostja on valmis kompromissi korras ise (hageja valib kostja töötajate hulgast omale arsti) parandama ravilepingu puudused ja jätkama hageja ravi alates 01.06.2024. Kostja on soetanud uue ja kaasaegse hambaravikliiniku sisseseade ning alustab hambaraviteenuse osutamist koheselt peale Terviseameti poolt tegevusloa väljastamist, mis eeldatavasti toimub mai kuu jooksul.“
15.19.04.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et ta ei ole kostja pakutuga nõus. Hageja märkis, et : „kostja pakkumine on hüpoteetiline, sest miski ei garanteeri, et ta oma lubadused ka ellu viib. Kostja ei ole raviga alustada saanud vaid sellel põhjusel, et tal ei ole piisavat raha selleks. Loodetavasti suudab kostja aru saada, mis põhjusel hageja tema kliinikut enam usaldada ei saa, seega hageja loobub kostja pakkumise vastuvõtmisest.“
16.Seega kohtul ei õnnestunud pooli lepitada. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
17.03.01.2023 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamiseks 7 558 eurot, mis koosneb ravi lõpuleviimiseks vajalikust 7 378 eurost ning kohtueelsest õigusabiteenusest 180 eurot.
18.Hageja toob esile järgmised asjaolud: -
Pooled sõlmisid 17.08.2022 hageja hambaraviks tervishoiuteenuse osutamise lepingu.
-
Lepinguga võttis kostja endale kohustuse teostada vajalikud ravitoimingud ja paigaldada hagejale üla- ja alalõualuule kokku 7 implantaati, maksumusega kokku 14
000 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale ettemaksuna 9 000 eurot, lisaks sõlmis kostja Xxxx Eesti filiaaliga tarbijakrediidilepingu hambaravi saamiseks summas 5 000 eurot, mis laekus kostja kontole. Kokku tasus hageja kostjale tervishoiuteenuse eest ette 14 000 eurot. -
Hagi esitamise seisuga on poolte vaheline leping kostja poolt täitmata. Kostja paigaldas hagejale implantaadid ülalõualuule, kuid alumisel lõualuul jättis tööd lõpuni tegemata. Kostja poolt hagejale antud info kohaselt lõpetati kokkulepitud teenuse osutamine seoses arsti lahkumise ning kvalifitseeritud personali puudumisega. Patsiendi nõudmisele suunata ta tööde lõpuni tegemiseks mõne oma koostööpartneri juurde või siis tagastada vähemalt ettemaks osas, milles tööd tegemata jäeti, vastas kostja omapoolse pakkumisega tagastada 1 000 eurot, mida oli liiga vähe ning mis hagejat ei rahuldanud.
-
Hageja pöördus iseseisvalt Pirita Hambaravi OÜ poole, kus palus koostada raviplaan ja hinnakalkulatsioon kostja poolt pooleli jäetud raviteenuse lõpuleviimiseks. Pirita Hambaravi OÜ koostatud raviplaani kohaselt kulub kostja poolt lõpetamata raviteenuse lõpule viimiseks kokku 7 378 eurot.
-
Hageja tellimusel teostas Amantese Õigusbüroo OÜ 28.11.2022 situatsiooni analüüsi ja edastas kostjale nõudekirja, mille eest tasus esindajale kokku kahe töötunni eest 180 eurot. Nõudekirjas tehti kostjale ettepanek tasuda hageja kontole 7 378 eurot 5 tööpäeva jooksul, so hiljemalt 05.12.2022. Kostja jättis nõudekirjale reageerimata.
-
Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut ning jättis lõpuni teostamata hambaraviteenuse, mille eest oli hageja teenuse kogumaksumuse ette ära tasunud.
-
Hageja kinnitab, et kostja ei ole talle kordagi kirjalikult taasesitatavas vormis ühtegi teadet lepingu täitmise või täitmata jätmisega seoses saatnud. Kogu poolte suhtlus toimus kas telefoni teel või vahetult kohtudes. Kui algselt kostja vähemalt lubaski mingi lahenduse katkenud raviteenuse jätkamiseks leida või poolelijäänud teenuse eest midagigi hüvitada, siis lõpupoole ta asus hagejat lihtsalt ignoreerima ja väitma, et teenus on osutatud.
-
Kuivõrd peamine vaidlusalune asjaolu on mittejuriidilist laadi ja kuulub tervishoiuteenuse osutamise valdkonda, siis on hageja seisukohal, et käesolevas menetluses tuleks läbi viia kohtuarstlik ekspertiis. Hageja loobus ekspertiisitaotlusest.
-
Kostja paigaldas hagejale implantaatide asemel tüüblile ajutised hambakroonid, mis olid mõeldud suus kandmiseks vaid lühikeseks ajaks, kuni paigaldatakse jäävad hambakroonid, et säilitada normaalne hambumus ning toitumine. Nüüd on hageja pidanud nende ajutiste hambakroonidega läbi ajama juba ca 2 aastat ning need hakkavad juba lagunema
-
Hageja teatas, et antud ajal teostab talle proteeshammaste paigaldust sama raviarst, kes tegeles tema hambaproteeside paigaldamisega ka kostja ettevõttes, kuid kellega kostja lõpetas töösuhte enne kui arst jõudis hagejaga alustatud ravi lõpule viia. Hageja otsustas sama arstiga tema teises töökohas jätkata, kuivõrd tal ei olnud arsti töö kohta mingeid pretensioone. Nüüd töötab sama arst teises ettevõttes ja hetkel tegeleb hagejal ravi lõpuleviimisega. Hiljem tõi hageja esile, et ei ole veel Pirita Hambaravi OÜ-st vajalikku ravi saanud. Hageja on Pirita Hambaravi OÜ-s käinud suu ülevaatusel ja raviplaani koostamisel, st kõik on valmis ravi alustamiseks, kui ta saab selleks vajaliku raha. Hageja siiski ei saanud ühestki krediidiasutusest vajalikkus summas laenu, et Pirita Hambaravi OÜ raviga jätkata, sest ta on juba ühe korra laenu kostja juures hammaste raviks võtnud ning täiendavas summas laenu saamist ta sissetulek enam ei võimalda.
-
Hageja ei soovi kostja juures raviga jätkata, sest ta on pikka aega pidanud pooliku ravi tõttu kannatama ja kaotanud kostja suhtes usalduse.
19.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist. Kostja vastuväited
20.Kostja vastas hagiavaldusele 15.02.2023, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista.
21.Kostja on menetluse kestel toonud esile järgmist: -
Hageja poolt tellitud teenused olid osutatud täies ulatuses.
-
Kuivõrd hageja jätkab ravi sama raviarsti juures, kes ravi varasemalt teostas, ei saa poolte vahel olla vaidlust kostja poolt osutatud hambaravi teenuse kvaliteedi osas.
-
Hageja ravi kostja juures lõppes kostja suhtes toime pandud äri vaenuliku ülevõtmise tõttu, mistõttu ei olnud kostjal füüsiliselt raviteenuse osutamist võimalik jätkata. Kostja sisseseade raviteenuse osutamiseks varastati ja juurdepääs kostja raviteenuse osutamiseks kasutatavatele ruumidele tõkestati. Käesolevaks hetkeks on kostja tellinud uue tehnika ning avamas uues kohas hambaraviteenuste osutamiseks kliinikut.
-
Kostja ei vaidle vastu hagejal teenuse osutamise ulatusele ning võtab omaks asjaolu, et kostjast sõltumata põhjustel raviteenuse osutamine katkes ning kannatanuks osutus hageja. Seega on kostja nõus sõlmima kompromissi summas, mis katab hageja katkenud raviteenuse lõpule viimise kulud.
22.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
23.KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, püüdes pooli lepitada ja läbirääkimistele suunata (ebaõnnestunult) ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab nende rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist.
25.Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse (eelnevalt ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
26.Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: mõista kostjalt välja tervishoiuteenuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 7 378 eurot ja kahju sissenõudmiseks tehtud kulutuste 180 euro hüvitamiseks.
27.Poolte esile toodud asjaolude ja kostja nõustumise alusel (mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks) käsitleb kohus järgnevaid faktilisi asjaolusid: -
17.08.2020 sõlmisid pooled hambaraviteenuse osutamise lepingu (dtl 7-13 ja tõlge dtl 27 jj, edaspidi Leping), mille alusel pidi kostja läbi viima hageja ülemise ja alumise lõualuu implanteerimise (2x All-on-6, implantaadiga NeoBioTech Active 3) ja paigaldama implantaatide peale dioksiid-tsirkoon kroonid. (dtl 33)
-
Lepingu p 2.2 kohaselt pidi teenust osutama stomatoloog M. C., kuid kostjal säilis õigus teenuse käigus stomatoloogi ka vahetada.
-
Ravi maksumuseks lepiti kokku 14 000 eurot (dtl 13 ja 33). Lepingu sõlmimise päeval esitati hagejale ka ettemaksu arve (dtl 14) summas 9 000 eurot.
-
Hageja maksis hambaraviteenuse eest osaliselt järelmaksuga, milleks sõlmis 17.08.2020 järelmaksulepingu Xxxx Eesti filiaaliga summale 5 000 eurot perioodiga 12 kuud ja intressi ning viivisemääraga 19,9% aastas (dtl 14).
-
Kostja pole vaidlustanud seda, et hageja tasus talle hambaravi eest 14 000 eurot.
-
23.09.2023 saatis kostja lepinguline esindaja hagejale (kui kostja kliendile) järgmise sisuga teate:
„/.../Implanttihoito Hambaravi OÜ kliinik osutas teenuseid aadressil Kotkapoja tn 2 /.../ Tallinn, Osaühingule Danmed kuuluvates ruumides. 01.07.2023 toimus Implanttihoito Hambaravi OÜ tegevuse vastu Danmed OÜ poolt ebaseaduslik rünne, mille käigus varastas rendileandja kogu Implanttihoito Hambaravi OÜ- le kuuluva sisseseade, tehnika ka materjali varu. /.../Implanttihoito Hambaravi OÜ peab kahetsusega teatama, et toimunud kuritegeliku ründe tõttu Implanttihoito Hambaravi OÜ majandustegevuse vastu ei ole Implanttihoito Hambaravi OÜ poolt hetkel teenuste osutamine võimalik. Selleks, et Implanttihoito Hambaravi OÜ-l oleks võimalik tagada Teile tasutud rahaliste vahendite tagastamine või pooleli jäänud stomatoloogilise ravi kompenseerimine, palume esitada allakirjutanud esindaja meiliaadressile nõudeavaldus, millele on lisatud algdokumendid (leping, arve, tasumise dokumendid).“ Dtl 62-65. Hageja on kostjale esitanud nõudekirja juba 28.11.2022 (dtl 22). -
13.02.2024 seletuses kohtule, märgib kostja järgmist:
„/.../Hageja ravi kostja juures lõppes kostja suhtes toime pandud äri vaenuliku ülevõtmise tõttu, mistõttu ei olnud kostjal füüsiliselt raviteenuse osutamist võimalik jätkata. Kostja sisseseade raviteenuse osutamiseks varastati ja juurdepääs kostja raviteenuse osutamiseks kasutatavatele ruumidele tõkestati. Käesolevaks hetkeks on kostja tellinud uue tehnika ning avamas uues kohas hambaraviteenuste osutamiseks kliinikut. Kostja ei vaidle vastu hagejal teenuse osutamise ulatusele ning võtab omaks asjaolu, et kostjast sõltumata põhjustel raviteenuse osutamine katkes ning kannatanuks osutus hageja./.../“ Dtl 147.
28.Eelenva alusel tuvastab kohus, et hagejast sõltumatult katkestas kostja raviteenuse osutamise enne ravi lõpule viimist ning ravi lõpetamiseks vajalikud toimingud on loetletud Pirita Hambaravi OÜ teostatud tööde nimekirjas (dtl 20) ja nende maksumus kokku on 7 378 eurot. Hageja seletusest (dtl 161) ja Pirita Hambaravi OÜ 14.02.2024 e-kirjast (dtl 163) nähtub, et hagejale pole tänaseni raviteenust lõpuni osutatud ning alumise lõualuu implantaatidele ei ole vajalikke dioksiid-tsirkoone pandud. -
18.04.2024 esitatud omapoolses kompromisspakkumises märkis kostja muuhulgas seda, et ta alustab uues, kaasaegse sisustusega hambaravikliinikus raviteenuse osutamist koheselt pärast Terviseameti poolt tegevusloa väljastamist, mis eeldatavasti toimub maikuu jooksul (dtl 197).
29.Sellest järeldab kohus, et vähemalt aprillis 2024 ei olnud kostjal veel tegevusluba hambaraviteenuse osutamiseks (pärast ebaseaduslikku rünnet 01.07.2023). Samas ei katkenud hagejale ravi osutamine väidetava ebaseadusliku ründe tõttu, sest rünne toimus kostja selgituste kohaselt 01.07.2023, kuid ravi osutamine katkestati oluliselt varem – hageja 28.11.2022 nõudekirjast (dtl 22) ilmneb, et raviteenuse osutamine hagejale lõpetati kvalifitseeritud tööjõu puudumise ja hagejat ravinud stomatoloogi töölt lahkumise tõttu ja see pidi toimuma oluliselt varem – enne 28.11.2022 nõudekirja esitamist.
30.Hageja nõude aluseks saab olla Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1, mille kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
31.Pooled on Lepingu sõlminud, hageja on kogu kokkulepitud teenuse (hambaravi) eest tasunud, kuid Leping on jäänud osaliselt täitmata (alalõualuu /implantaatide ja/ kroonide paigaldamine koos sellega kaasnevate raviteenustega) hagejast sõltumatutel põhjustel.
32.Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes ning teatud ulatuses on võimalik kohaldada käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (vt ka RKTKo 22.03.2019 tsiviilasjas nr 2-15-18182).
33.Kumbki pool ei ole Lepingut otsesõnu üles öelnud ega ka tuginenud menetluses sellele, kuid kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt RKTKo 15.02.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
34.VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
35.VÕS § 772 lg 3 kohaselt võib tervishoiuteenuse osutaja lepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata. Tervishoiuteenuse osutaja peab vajaduse korral siiski tervishoiuteenuse osutamist jätkama, kuni patsient saab tervishoiuteenust mujalt.
36.Selleks, et tsiviilasi lahendada, peab kohus tuvastama, mis sai pooltevahelisest Lepingust, kui teenuse osutamine hagejale katkestati.
37.Hageja pöördus juba 28.11.2022 kostja poole nõudekirjaga, milles teatas, et kostja on Lepingut rikkunud, jätnud ravi lõpule viimata ja põhjustanud sellega hagejale kahju 7 378 eurot, mis on ravi lõpuleviimise maksumus teise tervishoiuteenuse osutaja juures.
38.23.09.2023 teatas kostja hagejale, et teenuse jätkamine kostja juures ei ole võimalik. Kostja tegi ettepaneku esitada nõudeavaldus tasutud rahaliste vahendite tagastamiseks või pooleli jäänud stomatoloogilise ravi kompenseerimiseks.
39.Kohus käsitleb kostja 23.09.2023 kirja Lepingu ülesütlemise avaldusena, mille hageja on samal päeval e-kirja teel kätte saanud (dtl 62). Seega lõppes Leping hiljemalt 23.09.2023.
40.VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut.
41.Hageja nõuabki kostjalt raha selle teenuse eest, mida ta on ette maksnud, kuid teenust ennast pole saanud. Ala-ja ülalõualuu implantaatide ja kroonide paigaldamise ja ravi eest on hageja kostjale maksnud 14 000 eurot. Alalõualuu kroonide paigaldamine ja sellega seotud ravi jäi aga teostamata ja hageja on tõendanud, et ravi lõpuleviimiseks kulub 7 378 eurot. Kostja pole sellele vastu vaielnud. Ravi jätkamine kostja juures pole võimalik, sest veel aprillikuus 2024 ei olnud kostjal tegevusluba hambaraviteenuse osutamiseks.
42.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjal on kohustus tagastada hagejale 7 378 eurot. Kahju nõue õigusabikulude hüvitamiseks
43.Hageja nõuab 28.11.2022 nõudekirja koostamisega kaasnenud õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg1 ja § 128 lg 3 alusel summas 180 eurot. Nõude tõendamiseks esitas hageja Amantese Õigusbüroo OÜ 25.11.2022 arve (dtl 24), mille kohaselt tuleb hagejal tasuda käibemaksuta (Õigusbüroo ei ole käibemaksukohustuslane) kokku 180 eurot õigusteenuse eest nõudekirja esitamise eest kostjale.
44.Kuna poolte vahel on lepinguline suhe, siis on kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg
1.Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mille kohaselt hõlmab kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on eeltoodu alusel iseenesest hüvitatavad.
45.Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud.
46.Praegusel juhul saaks väita, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Kohus leiab, et hagejal on õigus oma õiguste kaitsmiseks pöörduda professionaalse õigusteenuse osutaja poole. Tasu osutatud abi eest on kohtu hinnangul mõistlik ja pole alust pidada seda ülemääraseks. Kostja pole kahju hüvitise suurusele ehk õigusabiteenuse hinnale vastuväiteid esitanud.
47.Seega rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks 180 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
49.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
50.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
51.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.