lepingulised esindajad vandeadvokaat Allan Valk ja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972), lepinguline esindaja advokaat Dmitri Santašev Kostja II maakohtu menetluses: Daniil Shumskiy (isikukood XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. juuli 2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Anatasia Vesselova kanda.
4.Välja mõista Anastasia Vesselovalt menetluskuluna ringkonnakohtus 1092,40 eurot Bolt Services EE OÜ kasuks.
1
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bolt Services EE OÜ (hageja) esitas 27. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1708,62 euro saamiseks. Anastasia Vesselova (tol ajal Shumskaya) esitas 6. juulil 2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 26. juulil 2023 Anastasia Vesselova (kostja I) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt I enda kasuks välja võlgnevuse 1614,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 57,13 eurot. Hageja esitas 28. märtsil 2024 täiendavad selgitused ja alternatiivse nõude ning palus kaasata menetlusse täiendava kostjana Daniil Shumskiy (kostja II). Hageja esitas 7. veebruaril 2025 hagi terviktekstis järgmised nõuded: mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis sõiduki remondi kulude eest 1671,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 305,28 eurot, kostjalt I hageja kasuks leppetrahv 250 eurot, kostjalt II hageja kasuks leppetrahv 1000 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu põhinõudelt, so 1671,25 eurolt alates 8. veebruarist 2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt tegid kostja I ja kostja II veebruaris 2023 hageja rakenduses ühiselt konto mootorsõidukite ajutise rentimise teenuse kasutamiseks. Kostjad tegutsesid konto loomisel üheskoos, kuna kostja I ega kostja II ei saanud sõlmida lepingut hagejaga ilma teise kostja osavõtuta. Kostja I varem registreeritud konto oli blokeeritud võlgnevuse pärast. Kostja II ei saanud ise kontot teha, kuna tal puudus konto registreerimise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus. Kostja I ja kostja II viisid hageja pahatahtlikult eksitusse eesmärgiga kasutada rendisõidukit olukorras, kus ei kostja I ega kostja II ei saanud iseisesivalt hageja teenust kasutada. Enne teenuse kasutamist peab kasutaja kinnitama oma isikusamasust ja konkreetse mootorsõiduki kategooria juhiloa olemasolu veebipõhise kinnitusprotsessi kaudu vastavalt rakenduses toodud juhistele. Enne juhiloa verifitseerimisele asumist peab klient kinnitama lepingu tingimustega nõustumist. Hageja verifitseeris kostja I juhiloa, et veenduda, et kostjal I on õigus kasutada hageja teenuseid. Kasutades Bolt Drive’i kontot ja saades juurdepääsu hageja teenustele, so sõiduki rentimisele ja kasutamisele, põhjustas kostja II 3. märtsil 2023 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis hagejale kuuluvale sõidukile (Škoda Kamiq registreerimisnumbriga 994 JDZ) varaline kahju. Kostja I, vesteldes pärast avariid hageja klienditoega, kinnitas ise lepingu sõlmimise tahet ning asjaolu, et lepingu pooleks on mõlemad kostjad. 2
Kostja I on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.2 (h) ja (i), mille kohaselt ei tohi kasutaja võimaldada kolmandal isikul kasutada oma kontot ja/või juhtida mootorsõidukit ning anda mootorsõidukit allkasutusse, loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi või võõrandada/üle anda mootorsõidukit teisele isikule. Kostja I võimaldas sõiduki kasutamist oma endisele abikaasale (kostja II), kellel puudus juhiluba ja kes põhjustas sõidukiga liiklusõnnetuse. Kostja II rikkus hageja lepingu punkti 2.7, kuna isik ei tohi luua hageja rakenduses võlts-, ebaseaduslikku või valekontot, see hõlmab konto loomist võltsitud, ebaseadusliku ja vale teabe abil. Kostja II on kasutanud teise isiku (kostja I) identiteeti, seega esitas kostja II valesid andmeid lepingu punkti 2.7 tähenduses. Kostjate tegevuse ja tekkinud kahju vahel on olemas põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses – kui kostjad ei oleks hagejat eksitusse viinud, ei oleks kostjatel tekkinud juurdepääsu Bolt Drive’i teenustele ning suure tõenäosusega ei oleks liiklusõnnetust juhtunud ega oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja esitas nõude ka alternatiivsel alusel. Kui kohus jõuab järeldusele, et kostja I ega kostja II ei vastuta lepingulisel alusel, siis võivad kostjad tekitatud kahju eest vastutada solidaarselt lepinguväliselt VÕS § 1043 alusel. Kuigi kostja I ei olnud avarii ajal roolis, sai kostja I tegevuse tulemusel kostja II sõiduki rooli ja põhjustas avarii. Kuna kostja I võimaldas endisel abikaasal (kostjal II) tema nutitelefoniga teha kostja I juhiloa ja fotoga Bolt Drive’i konto, lihtsustas ta endisele abikaasale ligipääsu Bolt Drive’i teenustele ja kuivõrd äpp oli installeeritud kostja II telefoni, siis võis kostja II sisuliselt igal hetkel hakata sõidukit juhtima. Seega oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule ettenähtav ning kostja I tegevuse ja kahju vahel oli olemas põhjuslik seos.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja I on teinud endale hageja rakenduses konto tel numbriga XXXXXXXXXX ning see konto kuulub talle. Teist kontot kostjal I hageja rakenduses ei ole. Telefonile nr XXXXXXXXXX tehtud konto kuulub kostjale II. Nimetatud kontole olid laetud üles kostja I juhiloa andmed. Vaidlusalune teenus telliti 3. märtsil 2023 kell 18:11 kostja II kontolt, mitte kostja I kontolt. Asjaolust, et kostja II tekitas hageja sõidukiga liiklusõnnetuse, oli kostja I teadlik, sest kostja II teatas talle sellest 4. märtsil 2023. Kostja I võttis klienditoega ühendust, kust selgitati, et nõue esitatakse konto omanikule. Kostja I teada esitati trahvinõue kostjale II, kes selle tasus. Hageja pidi kontrollima, kellega ta lepingu sõlmib. Kostjal I oli omal konto olemas ja talle poleks saanud teist kontot teha. Hageja verifitseeris kostja I juhiloa veendumata kostja I õiguses kasutada antud kontot. Kostja I pole lepingu p 9.2 rikkunud, sest konto ei kuulu talle, vaid tema juhiloa andmed kinnitati sellele kontole. Kostjal I oli kokkulepe kostjaga II, et kontot ei kasuta keegi, kellel puudub juhtimisõigus. Kostjal I oli teadmine, et tema vastutab kostja II ees juhul, kui kostja I tekitab kahju ning nõue kahju hüvitamiseks esitatakse kostjale II. Kostja I on tarbija. Tulenevalt VÕS §-dest 54, 533 ja 62 oli kohustuslik tarbijat üksikasjaliselt lepingu sõlmimisel teavitada, mida kostja I puhul tehtud ei ole. Kostja I ei ole võtnud hageja ees ühtegi kohustust, sh ei ole neid aktsepteerinud, sh ei ole neist ka teadlik. Samuti vaidles kostja I vastu alternatiivsel alusel esitatud nõudele. Kostja I ei ole hageja ees vastutatav lepingulisel alusel ega ka lepinguväliste õigussuhete alusel. Hagejale tekkinud kahju peab hüvitama kostja II. Analoogia Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-124450 puudub. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus, et vaidlusalune kasutajakonto on loodud ainuisikuliselt kostja II nimele. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja I ei ole kostja II konto loomisel hagejale tahteavaldusi andnud, ei ole ka midagi allkirjastanud omakäeliselt ega ka sellega võrdsustatud digitaalse 3
allkirjaga. Väide, et kostja II kasutas kostja I identiteeti (juhiluba), et sõlmida hagejaga leping, ei ole tõsiseltvõetav. Kostja I juhiloa esitamine hagejale ei ole identiteedi kasutus. Lepingut sõlmiva isiku poolt soov määrata rakenduses kasutaja ei tähenda kasutaja identiteedi ärakasutamist. Tegemist ei ole ka näivusvolitusega. Hageja suurendatud nõude osas tuleks kohaldada aegumist VÕS § 341 ja 338 lg 1 alusel.
3.Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja II polnud autos sellel momendil, kui kahju tekkis. Kostja II telefonis ei olnud hageja rakenduse kontot, kostjad kasutasid koos kontot, mis oli kostja I telefonis. Kostja II ei vastuta selle eest, kellele ja millal kostja I andis kasutada hageja rakenduse kaudu renditud sõidukit.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 31. märtsi 2025 otsusega hagi kostja I vastu ja jättis hagi rahuldamata kostja II vastu. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1671,25 eurot ja leppetrahvi 250 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise alates 25. märtsist 2023 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus leidis, et hagejal on lepinguline nõue kostja I vastu, mitte kostja II vastu. Hageja on teinud kontot luua soovivale isikule kui tulevasele lepingupoolele kättesaadavaks VÕS § 54 lg 1 määratud teabe ja ka muud lepingu sisu puudutavad sätted. Konto looja, kes kinnitab oma juhiloa, on lugenud üldtingimusi ja nendega nõustunud. Kostja I ei ole esitanud väidet, et Bolt Drive üldtingimustega tutvumine ei olnud üldse võimalik või et üldtingimused ei kajasta VÕS § 54 lgs 1 nõutud teavet. VÕS § 543 ei kohaldu, sest hageja ei paku internetipõhist kauplemiskohta teistele ettevõtjatele, vaid on ise teenuse pakkuja. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
telefonilt numbriga XXXXXXXXXX on veebruaris 2023 loodud hageja rakenduses Bolt Drive’i kasutajakonto. Kostja II ei ole vaidlustanud, et ta kasutas 2023. a veebruaris nimetatud telefoninumbrit. konto nimeks oli kostja II nimi: Daniil Shumskiy. Konto loomisel on rakendusse üles laetud kostja I juhiluba nr XXXXXXXXXX ja isikufoto (selfie).
Maakohus leidis, et Bolt Drive’i üldtingimustes ei ole selgelt määratletud, kes on konto omanik, st keda hageja käsitleb üürilepingu teise poolena. Isikuliselt võib selleks olla selle telefoni omanik, kelle telefoni rakendus installitakse või isik, kelle krediit- või deebetkaardiga konto seotakse, või isik, kelle nimi konto kasutajana märgitakse, või isik, kelle juhiloa andmed üles laaditakse. Maakohus tuvastas, et reaalselt tegi konto loomiseks vajalikud tegevused (telefonis vastavate funktsioonide kasutus, nupule vajutused, andmete sisestamine jne) kostja II. Ühe olulise etapina on pakkumuses tehtud fotod kostja I juhiloast ja kostjast I ning edastatud need hagejale. Kostja I andis ise oma juhiloa fotode tegemiseks kostjale II ja lubas end ka pildistada ning ta oli teadlik, et need tegevused on vajalikud Bolt Drive’i kasutajakonto loomiseks. Kostja I on kinnitanud, et soovis nimetatud konto alt teenust ka ise kasutada, seega ei vasta tegelikkusele kostja I hilisem seisukoht, et konto olid vaid kostja II oma ja tema käsutuses. Hagejal oli lepingu teine pool võimalik isikuliselt tuvastada vaid juhiloa ja isikufoto alusel. Kostjate ühist tegutsemist kasutajakonto loomisel saab käsitleda lepingu sõlmimisena esindusõiguse kaudu. Kostja I volitas kostjat II enda nimel hagejaga lepingut sõlmima. Õiguslikku olukorda on võimalik hinnata analoogselt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsuses 4
tsiviilasjas 2-16-124450 antud käsitlusega – kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema IDkaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Seega kui juhiloa omanik on andnud teisele isikule oma juhiloa ja lubanud teha endast foto eesmärgiga sõlmida üürileping, tuleb maakohtu hinnangul lugeda, et nende tegevustega andis ta teisele isikule (antud juhul kostjale II) volituse enda nimel üürileping sõlmida (hageja rakenduses konto luua). Kui asuda seisukohale, et kostja II kasutas kostja I identiteeti (tema juhiloa ja foto näol) ja esines kostjana I, siis on kostja I lepingu sõlmimise hiljem heaks kiitnud sellega, et ta ise on kostja II telefonis oleva rakenduse kaudu kasutanud hageja pakutavat teenust. Ei ole vaidlust asjaolu üle, et Bolt Drive’i kontolt telliti 3. märtsil 2023 kasutamiseks sõiduk, millega tehti hiljem avarii. Kuna kostja I võimaldas kostjal II oma konto kaudu tellida sõiduki ja seda seejärel ka juhtida, mille tulemusel tekkis liiklusõnnetuse kahju, siis lepingu poolena on tekitatud kahju eest vastutav kostja I. Maakohus rahuldas ka hageja leppetrahvi nõude 250 eurot kostja I vastu. Kostja I oli hageja üldtingimuste p 5.8 alapunkti h alusel kohustatud tasuma leppetrahvi selle eest, et võimaldas teisel isikul kasutada oma kontot ja/või juhtida mootorsõidukit. Hageja nõude kostja II vastu jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja II ei olnud hagejaga sõlmitud lepingu pool ja ei saa seetõttu vastutada lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2829,68 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, samuti seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja I esitas 1. septembril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega jätta hagi maakohtu rahuldatud osas rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid ning olulised tõendid on jäetud tähelepanuta, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme. Maakohus on õigesti leidnud, et puudub vaidlus selles, et kostja II telefonilt numbriga XXXXXXXXXX loodi veebruaris 2023 hageja rakenduses Bolt Drive’i kasutajakonto, sh installeeriti kostja II poolt rakenduse kasutamist võimaldav äpp. Telefoninumbrit XXXXXXXXXX kasutas kostja II. Konto nimeks oli kostja II nimi: Daniil Shumskiy. Kontolt „Daniil Shumskiy“ ja telefonilt numbriga XXXXXXXXXX telliti 3. märtsil 2023 kasutamiseks sõiduk, millega tehti avarii. Kostja I liiklusõnnetust ei põhjustanud ning selles ei osalenud, õnnetuse põhjustas kostja II. Maakohus juhtis küll hageja tähelepanu tema üldtingimuste ebaselgusele, kuid jättis õigussuhte tõlgendamisel tähelepanuta ja kohaldamata VÕS § 39, mille kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Asjaolu, et kostja II konto omanikuna soovis kasutajaks märkida ja verifitseerida kostja I juhiloa, tähendab ainult seda, et kontoomanikuna võttis kostja II vastutuse kostja I eest ning 5
teenust sai kostja I kasutada ainult kontoomaniku nõusolekul ja kui isik oma telefoniga seda aktsepteeris. Hageja aktsepteeris olukorda, et konto omanik ning juhiluba omav kasutaja ei ole sama isik. Asjaolu, et konto omanik asus ise vastuolus liiklusseaduse nõuetega teenust kasutama ja tegi avarii, ei ole kostjale I etteheidetav. Kostjal I ei olnud kõnealuse konto osas isegi kontrolli ja selle käsutusõigust, sest toiminguid sai teha ainult kostja II oma kontol ja oma nutiseadmega. Kostjal I oli teadmine, et tema vastutab kostja II ees sõiduki allkasutajana juhul, kui ta kahjustab hageja vara ning nõue esitatakse kostjale II. Kostja I ei ole aga hageja vara kahjustanud. Seega ilmselgelt on hagejal ainult kostja II vastu lepingu rikkumisest tulenev nõue. Maakohus leidis ekslikult, et tegemist on analoogse olukorraga, mida Riigikohus käsitles 16. detsembril 2019 tsiviilasjas nr 2-16-124450 tehtud otsuses. Riigikohus asus viidatud asjas seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Praeguses asjas ei olnud tegemist sellise olukorraga. Kostja II esitas konto loomisel enda andmed. Kostja I ei ole kostja II konto loomisel hagejale tahteavaldusi andnud, ei ole ka midagi allkirjastanud omakäeliselt ega ka sellega võrdsustatud digitaalse allkirjaga, sh ei ole selleks andnud volitusi. Hageja on maakohtu menetluses ise kinnitanud, et konkreetset tingimust, mille kohaselt konto omanik on juhiloa omanik, hageja üldtingimused ette ei näe. Kostja I oli teadlik, et isikul ei saa olla hageja rakenduses mitut kontot ning seega ei saanud ta anda ka volitust luua talle täiendav konto. Kostja I sai aru, et kostja II on Bolt Drive’i konto omanik ja selle eest vastutav ning juhiloa esitamine ei samastu lepingu sõlmimisega, nii nagu ka sõiduki registreerimistunnistusel kasutaja määramine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi kasutajale ning ei eelda tahteavaldust määratava kasutaja poolt. Hageja ja kostja II sõlmisid lepingu sidevahendi abil vastavalt VÕS § 52 lg-le 1. Selliste tarbijalepingute kehtivuseks peavad olema täidetud ka VÕS §-s 54 sätestatud üksikasjalikud teavitusnõuded, mida kostja I puhul tehtud ei ole, kuna ta ei ole konto omanik ning vastavasisulist kinnitust ei ole ta samuti hagejale andnud ning ei saanudki anda. Seega ei ole kostja I tarbijana sõlminud sidevahendi teel hagejaga lepingut (sh ka kaudse tahteavaldusega). Tulenevalt VÕS § 62 on eelnimetatud sätted kohustuslikud ning kõrvalekaldumine päädib kokkuleppe tühisusega. VÕS § 53 lg 10 kohaselt lepingueelse teabe andmise kohustuse täitmist peab tõendama ettevõtja, so antud juhul hageja. Kostja I ja konto omanik (kostja II) ei ole hageja eest midagi varjanud või mingeid andmeid moonutanud (sh makseviisid, isikuandmed). Hageja registreeris konto ning kontoomanikuna on hageja kogu lepingu kehtivuse vältel aktsepteerinud kostjat II, kelle nimel see on. Hagejal oli võimalik valida, kas nõustuda kontoga, milles kontoomaniku ja kehtiva juhiloa omaniku isikud ei lange kokku, ning hageja aktsepteeris seda. Isegi kui hageja jättis tähelepanuta, et tarbija esitatud andmed on vastuolulised, ei saa sellise hageja hooletuse eest vastutada tarbija, kes ei ole esitanud valeandmeid. Hageja eksitab kohut väites, et tal oli võimalik isikuliselt tuvastada lepingu teine pool vaid juhiloa ja isikufoto alusel, kuna juhiloa puhul on tegemist ametliku isikut tõendava dokumendiga. Juhiluba ei ole Eesti Vabariigis isikuttõendavaks dokumendiks, juhiluba tõendab ainult isiku õigust juhtida teatud kategooria mootorsõidukit. Hageja enda üldtingimused näevad ette, et konto omanik peab kontoga siduma oma krediit- või deebetkaardi või muu makseviisi, seostama kontoga oma telefoninumbri ja kasutama konto loomisel oma pärisnime. 6
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja lepingupooleks on kostja I ning viimane vastutab lepingus sätestatud kohustuste rikkumise eest. Õige on maakohtu järeldus, et hagejal oli võimalik isikuliselt tuvastada lepingu teine pool vaid juhiloa ja isikufoto alusel, kuna juhiloa puhul on tegemist ametliku isikut tõendava dokumendiga, millega on võimalik tõendada, et a) isikul on õigus juhtida mootorsõidukit ja b) tuvastada isikusamasus. Maakohus hindas õigesti ja objektiivselt esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses on väidetud, et maakohus jättis olulised tõendid tähelepanuta, kuid ei ole täpsustatud, millised tõendid. Konto loomisel ehk lepingu sõlmimisel ei oma tähtsust, mis telefoninumbriga on konto seotud. Telefoninumbrit on võimalik muuta teise telefoninumbri vastu, kuid see ei tähenda, et kasutaja isik oleks seetõttu muutunud. Lisaks ei ole tehniliselt võimalik telefoninumbri alusel tuvastada isikusamasust ning välja selgitada, kas isikul on õigus kasutada hageja teenuseid, st juhtida mootorsõidukit. Hageja jaoks on äärmiselt oluline kindlaks teha, et tema teenuseid kasutab isik, kellel on õigus juhtida mootorsõidukit. Konto loomise etapid on üles ehitatud selliselt, et enne teenustele juurdepääsu saamist peab kasutaja läbima kohustusliku isikusamasuse kontrolli, mida tehakse juhiloa ja näopildi võrdluse alusel. Tähtsust ei oma ka see, kes tegelikkuses teenuse eest maksab, st mis kontoga on seotud pangakaardi andmed. Hageja tingimused ei näe ette, et kaardivaldaja nimi peab klappima juhiloa valdaja nimega. Hagejal ei ole andmekaitse reeglitest tulenevalt õigust nõuda kasutajalt oma andmete viimist juhiloal kajastatud andmetega vastavusse, vaatamata sellele, et üldtingimustes on ette nähtud teisiti. Kui kasutaja sisestab oma konto/profiili nimeks nime, mis erineb juhiloal olevast nimest, siis ei saa hageja nõuda andmete parandamist, kuna andmekaitse reeglite kohaselt kuulub ka kasutajanimi („username“) isikuandmete kaitse alla. Asjaolu, et konto kasutajaks on märgitud kostja II nimi, ei muuda kostjat II lepingu pooleks. Kostjad tegutsesid ühiselt ja kasutasid hageja süsteemi nõrkusi selleks, et saada juurdepääsu mootorsõidukitele. Isegi apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtub, et kostja I soovis kasutada hageja teenuseid ning andis vabatahtlikult oma juhiloa kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks. Kostja I tegi oma juhiloa andmete ja foto esitamisega otsese tahteavalduse TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Kostja II tegutses kostja I volitusel, kostjate omavahelised kokkulepped konto kasutamisel ei ole hagejale siduvad. Konto nimeks võib panna ka hüüdnime, see ei tekita lepingulist suhet muu isikuga. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsusele tsiviilasjas nr 2-16124450. Kostja I on ka kiitnud tehingu heaks, kuna ta hiljem ise kasutas hageja teenuseid. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud üürileping ning kostja I vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja ei aktsepteeri olukordi, kus tema teenuseid kasutab isik, kellel puudub mootorsõiduki vastava kategooria juhtimisõigus. Kostja I rikkus hageja üldtingimusi, kui võimaldas kontot ja mootorsõidukit kasutada isikul, kellel puudus vajalik juhtimisõigus. Kostja I vastutab tekkinud kahju eest sõltumata sellest, et tema ise hageja vara ei kahjustanud. Asjaolu, et kostja I on tarbija, ei oma vaidluse juures tähtsust. Ka tarbija peab esitama lepingu sõlmimisel õiged andmed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1). Kostja I 7
apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja I kanda.
8.Hageja esitas üürilepingust tuleneva nõude solidaarselt mõlema kostja vastu, nõudes neilt kahju hüvitamist (sõiduki remondikulud) ja leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Hageja leidis hagiavalduses, et kostjad tegutsesid lepingut sõlmides ühiselt ning olid mõlemad koos lepingupooleks (dtl 269). 19. veebruari 2024 menetlusdokumendis (dtl 110–111) asus hageja seisukohale, et teiseks lepingupooleks on ikkagi juhiloa omanikuna kostja I, kuna teise lepingupoole isikusamasuse tuvastamine toimus juhiloa ja isikufoto alusel. Maakohtu menetluses vaidlesidki pooled selle üle, kumb kostjatest on hagejaga sõlmitud lepingu pooleks. Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust, et kostja II telefonilt numbriga XXXXXXXXXX on veebruaris 2023 loodud hageja rakenduses Bolt Drive kasutajakonto, sh installeeritud kostja II poolt rakenduse kasutamist võimaldav äpp. Telefoni numbrit XXXXXXXXXX kasutas kostja II. Konto nimeks oli kostja II nimi: Daniil Shumskiy. Konto loomisel on rakendusse üles laaditud kostja I juhiluba nr XXXXXXXXXX ja isikufoto. Nimetatud kontolt ja telefoninumbrilt telliti 3. märtsil 2023 kasutamiseks sõiduk, millega tehti avarii. Kostja I liiklusõnnetust ei põhjustanud, seda tegi kostja II. Maakohus luges lepingupooleks üksnes kostja I, keda esindas lepingu sõlmimisel kostja II. Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu ja jättis kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata.
9.Kostja I on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi tema vastu rahuldas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes selles osas (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Maakohtu otsus on kostja II osas jõustunud (TsMS § 456 lg 1).
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejaga sõlmis lepingu üksnes kostja I. Bolt Drive’i üldtingimuste (dtl 277 jj) kohaselt on „kasutajaks“ või „sõitjaks“ isik, kes on registreerinud kasutajakonto Bolti platvormil ja kasutab selle kaudu autojagamisteenuseid (p 1.5). Autojagamisteenuste kasutamiseks peab installima rakenduse Bolt ja registreerima kasutajakonto. Rakenduse allalaadimisel seadistatakse kasutaja mobiiltelefoni number kasutaja kontoga ja lisatakse Bolti andmebaasi. Registreerimisel tuleb kasutajal esitada nõutud teave ja laadida üles nõutud dokumendid (p 2.1.). Kasutaja peab üles laadima ja kinnitama oma isikusamasust ja konkreetse mootorsõiduki juhiloa olemasolu veebipõhise kinnitusprotsessi kaudu vastavalt rakenduses Bolt toodud juhistele (p 4.1.). Kostja I ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kasutaja nimel ei ole lepingupoole tuvastamisel tähendust ja see võib olla ka hüüdnimi, seega oligi leping sõlmitud isikuga, kes esitas hagejale oma juhiloa ja isikufoto. Kuivõrd kostja I on naine ja kostja II on mees ning mõlemad esitasid kontot koos luues hagejale enda kohta õiged andmed, siis ei kasutanud kumbki kostja ära teise identiteeti. Hageja seisukoht, et teda viidi eksitusse, ei ole õige. Nõustuda tuleb kostjaga I, et kostjad ei ole esitanud valeandmeid. Hageja ei kasutanud enda üldtingimuste p-s 2.3. sätestatud konto kasutajaks registreerimise tühistamise õigust ja aktsepteeris ise olukorda, et konto omanikuna registreeritud isik ja juhiluba omav kasutaja ei ole sama isik. Õige on maakohtu seisukoht, et kuivõrd Bolt Drive’i üldtingimustes ei ole selgelt määratletud, kes on konto omanik, on lepingu teine pool võimalik tuvastada vaid juhiloa ja isikufoto alusel. Põhjendatud ei ole kostja I väide apellatsioonkaebuses, et juhiluba ei ole isikut tõendavaks dokumendiks. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 4 lg 1 järgi võib Eesti kodanik või välismaalane oma isikut tõendada ka nimetatud seaduses sätestamata kehtiva 8
dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood. Juhiluba vastab nimetatud nõuetele ja seega võis hageja kostja I isiku tuvastada juhiloa alusel.
11.Kostja I on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta andis ise oma juhiloa sellest foto tegemiseks, samuti lubas end ka pildistada ning ta oli teadlik, et see on vajalik Bolt Drive’i kasutajakonto loomisel. Kõik vajalikud tegevused kasutajakonto loomiseks tegi poolte kokkuleppel kostja II. Kuivõrd täidetud ei ole TsÜS § 115 jj sätestatud esindamise eeldused, ei nõustu ringkonnakohus aga maakohtu seisukohaga, et kostjate ühist tegutsemist kasutajakonto loomisel ja üürilepingu sõlmimisel saab praegusel juhul käsitleda lepingu sõlmimisena esindaja kaudu ning et kostja II tegutses kostja I esindajana. Esindamine eeldab mh seda, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel ja tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (vt ka RKTKo nr 3-2-1-136-16 p 16; nr 3-2-1-79-14, p 11). Kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei ole võimalik selle kehtima hakkamine esindatava suhtes, isegi kui esindatav tehingu heaks kiidab. Võttes aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul soovis kostja I pärast eelmise kasutajakonto blokeerimist ise jätkata hageja sõidukite üüriteenuse kasutamist ja ta tegutses konto loomisel ning hagejaga lepingu sõlmimisel enda nimel, kui lubas kostjal II rakendusse üles laadida oma juhiloa ja isikufoto, millega avaldas tahet lepingu sõlmimiseks (TsÜS § 69 lg 1), mille kaudu oli hagejale äratuntav tehingu teine pool. See on kooskõlas ka üldtingimuste p-ga 4.1. Asjaolu, et tehingu tegemisel rikkus kostja I üldtingimuste p-i 2.1 ja lasi kasutajakonto loomiseks üles laadida kostja II mobiiltelefoni numbri jm kostjaga II seonduvad andmed, ei ole aluseks pidada tehingut sõlmituks kostja II poolt. Asjas on tuvastatud, et konto loomiseks vajalikud andmed sisestas kokkuleppel kostjaga I kostja II, kuid sellist tehnilist tegevust ei saa lugeda kostja I esindamiseks üürilepingu sõlmimisel.
12.Ringkonnakohus leiab, et kostjate ühist tegutsemist kasutajakonto loomisel saab nende omavahelises suhtes kvalifitseerida seltsingulepinguna, mille eesmärgiks oli luua ja kasutada Bolt Drive’i kasutajakontot. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580). Seltsingulepingu minimaalseks eelduseks on seltsinglastel ühise eesmärgi olemasolu ning kaasaaitamiskohustus. See ühine eesmärk võib olla nii tulunduslik kui ka mittetulunduslik. Praegusel juhul olid mõlemad kostjad huvitatud Bolt Drive’i kasutajakonto kaudu sõiduki kasutamisõiguse saamisest ja kuivõrd kumbki eraldi ei oleks neid kasutajaõigusi saanud, siis otsustasid nad selle saamise nimel tegutseda koos. Eesti õiguses ei ole seltsing iseseisev isik, mistõttu ei ole seltsingul iseseisvat õigusvõimet. Seltsingu osavõtt õiguskäibest ning tehingute osapooleks olemine seondub seltsinglaste poolt kas ühiselt või juhtima ja esindama õigustatud seltsinglaste vahendusel tehingute tegemises. Nimetatud juhul kohustatakse üksnes neid seltsinglasi, kes vastava tehingu tegid või kelle nimel tehing tehti (vt Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, lk 502). Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada, et hagejale oli teada kostjate vahel seltsingulepingu sõlmimine ja see, et temaga tehingu teinud teine pool on seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane VÕS § 593 mõttes, kes tegutses tehingut tehes kõigi seltsinglaste
9
nimel. Ka seetõttu saab tehingu pooleks lugeda üksnes tehingu teinud seltsinglast, mitte aga kõiki seltsinglasi (vt ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, lk 541). Seega vastutab hageja ees lepingu rikkumise eest üksnes kostja I.
13.Ringkonnakohus nõustub kostja I seisukohaga, et hageja üldtingimused on käsitletavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses, mille tõlgendamisel tuleb lähtuda ka VÕS §-s 39 sätestatust. Samas ei ole kostja I apellatsioonkaebusest võimalik aru saada, millises osas maakohus VÕS § 39 sätestatud tõlgendamisreegli vastu eksis ja millist tüüptingimust peab kostja I tühiseks. Kohus peab tüüptingimuste kehtivust kontrollima ka enda algatusel, kuid ringkonnakohus tühist tüüptingimust VÕS § 42 tähenduses ei tuvastanud. Puudused, mis puudutavad lepingupoole tuvastamist, kahjustavad ringkonnakohtu hinnangul pigem tingimuste kasutajat, st hagejat, ja mitte tarbijat. Ringkonnakohtul ei ole võimalik kostja I argumente kaaludes jõuda tema poolt soovitud seisukohale ja lugeda hagejaga sõlmitud lepingu pooleks üksnes kostja II.
14.Ringkonnakohus nõustub kostja I seisukohaga, et vaidlusalune leping sõlmiti sidevahendite abil VÕS § 52 tähenduses ja sellisele lepingule kohalduvad ka VÕS §-s 54 sätestatud tarbija lepingueelse teavitamise nõuded. Need sätted on tarbijalepingute korral kohustuslikud ja neist sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 62). Kostja I ei väida apellatsioonkaebuses, et hageja on VÕS §-s 54 sätestatust kõrvale kaldunud ja sõlmitud on muu sisuga kokkulepped. Kostja I väidab üksnes seda, et tema suhtes ei ole täidetud VÕS §-s 54 ettenähtud teavitusnõuded (milliseid, ei ole kostja I täpsustanud). Seega ei tooks ka see võimalik rikkumine kaasa terve üürilepingu tühisust VÕS § 62 järgi.
15.Eelnevat arvestades on ebaõiged ka maakohtu viited Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 216-124450. Nimetatud tsiviilasjas tuvastatud asjaolud ei kattu käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludega, kuivõrd viidatud Riigikohtu lahendis käsitleti isiku nimel tahteavalduste tegemist tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, millised asjaolusid ei ole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta need põhjendused, mis käsitlevad kostja I esindamist lepingu sõlmimisel, samuti viide Riigikohtu lahendile nr 2-16-124450.
16.Maakohus tuvastas õigesti üürilepingu rikkumise kostja I poolt. Üürnik tegi üüritud sõidukiga avarii ja ei tagastanud üüritud asja seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Maakohus lähtus hagi rahuldamisel kostja I vastu ka VÕS § 334 lg-s 2 sätestatust, mille järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Maakohus tuvastas õigesti ka seda, et kuigi kostja I ise sõidukit ei kahjustanud, tuleneb tema vastutus sõlmitud lepingust ja selle üldtingimuste pdest 9.2 ja 9.3. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et kuna kostja I võimaldas kostja II mobiiltelefoni ja telefoninumbrit kasutades oma tegevusega kostjal II kasutajakonto kaudu tellida sõiduki ja seda (juhilubadeta) juhtida, siis vastutab tekitatud kahju 1671,25 eurot (mille suurust ei ole kostja I vaidlustanud) hüvitamise eest kostja I kui lepingupool.
17.Maakohus on põhjendatult rahuldanud ka hageja leppetrahvi 250 eurot nõude üldtingimuste p-i 5.8 alusel. Praegusel juhul heidab hageja hagiavalduses (dtl 269) kostjale I ette lepingu p 9.2 rikkumist, kuna kasutaja ei tohi võimaldada kolmandal isikul kasutada oma kontot ja/või juhtida mootorsõidukit ning anda moortorsõidukit allkasutusse, loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi või võõrandada /üle anda mootorsõidukit teisele isikule. Nimetatud rikkumine on asjas tuvastatud.
10
18.VÕS § 595 järgi eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuse eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Kui üks seltsinglane on täitnud seltsingu võlausaldaja kohustuse, siis läheb sel juhul temale üle nõue seltsingu vastu (VÕS § 69 lg 2). Seltsinglane saab nõuda temale üleläinud nõude rahuldamist eelkõige seltsinguvara arvel. Kui seltsinguvarast ei jätku vastava nõude rahuldamiseks, siis on kohustuse täitnud seltsinglasel õigus nõuda igalt seltsinglaselt vastava nõude täitmist proportsionaalses osas, arvestades nõudest maha osa, mis langeb nõude omandanud seltsinglasele endale. Eelnevat arvetades on kostjal I õigus esitada tagasinõue kostja II vastu ja seda õigust ei piira see, et maakohus jättis hageja nõude kostja II vastu rahuldamata.
19.Maakohus jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud osaliselt kostja I kanda ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskuluna 2829,68 eurot. Kostja II menetluskulude osas ei ole maakohus otsuse resolutsioonis seisukohta võtnud, kuid asja materjalide kohaselt kostjal II maakohtus menetluskulud puudusid. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse reolutsiooni muutmata, jääb muutmata ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kostja I ei ole eraldi vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.
20.Ringkonnakohus jätab kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata, seetõttu jäävad ka kõik menetluskulud kostja I kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulud ringkonnakohtus 1512, 40 eurot õigusabi eest (10,66 h hinnaga 140 või 150 eurot/h (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on sellest ajast 3 h kulunud maakohtu otsusega tutvumisele, selle kohta kommentaaride koostamisele ja arutelule teise advokaadiga. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud ringkonnakohtus kaks menetlusdokumenti: vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja. Vastuses apellatsioonkaebusele kordas hageja enamuses on varasemaid seisukohti. Apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu peab hõlmama ka mõistlikku aega maakohtu otsusega tutvumisele ja võimalikele aruteludele kolleegidega ning seda aega ei pea teine menetlusosaline eraldi hüvitama. Seetõttu tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõistetavat menetluskulu vähedada 3 x 140 = 420 euro võrra. Ringkonnakohus loeb hageja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu suuruseks 1512,40 – 420 = 1092,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.