Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T T, T Ti, S Ue ja H Ue vastu võlgnevuse, intressi, lepingutasu ja viivise nõudes
Hagihind
548,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: M Š (e-post xxx) Kostja I: T T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II: T T (isikukood xxx) Kostja II seaduslik esindaja: T T Kostja III: S U (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja IV: H U (isikukood xxx, elukoht xxx) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt T Tlt, T Tilt, S Uelt ja H Uelt võlgnevus 294,82 eurot ja viivis 73,53 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Välja mõista solidaarselt T Tlt, T Tilt, S Uelt ja H Uelt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 294,82 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.10.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõuded solidaarselt T Tlt, T Tilt, S Uelt ja H Uelt intressivõlgnevuse ja lepingutasu nõude väljamõistmiseks.
5.Menetluskulud jätta 26,46% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ning 73,54% ulatuses solidaarselt T T, T Ti, S Ue ja H Ue kanda.
6.Välja mõista solidaarselt T Tlt, T Tilt, S Uelt ja H Uelt menetluskulu 231,65 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt T Tl, T Til, S Uel ja H Uel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.V U (isikukood xxx), A AS ja AS xxx sõlmisid 19.10.2019 järelmaksu müügilepingu nr xxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, Konsool PS4 Pro 1TB, kaks mängu ja mängupult ning osamaksetega tasumise tingimustes. V U kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 30,93 eurot (v.a esimene makse 37,32 eurot ja viimane makse 30,87 eurot) vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 14,9% aastas (0,04% päevas). V U ei täitnud järelmaksulepingutest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles lepingu üles 04.12.2020 ning loovutas lepingutest tulenevad nõuded 11.12.2020 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli V Uel tasumata järelmaks jääk kokku summas 327,50 eurot, lepingutasu 14,92 eurot ja intress summas 21,30 eurot (tasumata intressi nõue koosneb maksetest 15.09.2020 7,10 eurot, 15.10.2020 7,10 eurot ja 15.11.2020 7,10 eurot). Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 327,50 eurolt perioodi 04.12.2020 – 03.10.2023 eest määraga 14,90% aastas summas 138,23 eurot. V U suri xxx, kostjad H U, S U, T T ja T T V Ue pärijad. Krediidiandja järgis laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas V Ue krediidivõimelisust järelmaksu müügilepingute sõlmimisel iseteeninduskeskkonnas esitatud andmete põhjal ja kasutas V Ue krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Samuti oli kliendi maksekäitumine nähtav V Ue varasematest lepingutest. V Uel puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused ning Creditinfo Eesti AS-i krediidireiting oli aktsepteeritav. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 327,50 eurot, intressi 21,30 eurot, lepingutasu 14,92 eurot ja viivise 138,23 eurot, samuti viivise põhinõudelt (327,50) alates 04.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni 14,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kostjate seisukohad
2.Kostjatele on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud H Uele 24.01.2024, S Uele 24.01.2024 ning T Tle 03.02.2024 (T Ti seaduslik esindaja). Kostjad ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et V U (isikukood xxx, edaspidi ka pärandaja), A AS ja AS xxx sõlmisid 19.10.2019 järelmaksu müügilepingu nr xxx, millega leppisid pooled kokku ostetavas kauba ostmises summas 551,96 eurot ning osamaksetega tasumise tingimustes intressimääraga 14,9% aastas (0,04% päevas). Pärandaja kohustus kauba eest tasuma 24 osamakset ja lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 33,33% aastas (leping dtl 9-11, üldtingimused dtl 13-15, teabeleht dtl 7-8). Samuti leppisid pooled kokku lepingutasu 19,90 euro tasumises igakuiste osamaksetena. Igakuised maksed koosnesid osamaksest, intressimaksest ja lepingutasu maksest (dtl 11). Järelmaksulepingust tulenev võlgnevus koosneb tasumata järelmaksu jäägist 327,50 eurot, tasumata lepingutasust 14,92 eurot ja tasumata intressist summas 21,30 eurot (dtl 35).
5.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohtule on esitatud pärandaja poolt 19.10.2019 digitaalselt allkirjastatud 19.10.2019 järelmaksu müügilepingu nr xxx (dtl 6-15).
6.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et pärandaja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
7.Nõude loovutamise teatisest (dtl 23) nähtuvalt on AS xxx loovutanud 19.10.2019 järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevad nõuded pärandaja vastu hagejale 31.01.2021.
8.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulnevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kohtule nähtuvalt on kostjad pärandaja V Ue pärandi vastu võtnud (dtl 24). Seega on pärandaja V Ue õigused ja kohustused üle läinud solidaarselt kostjatele H U, S U, T T ja T T. Kohus tuvastas, et hageja on 12.07.2023 saatnud kostjatele teatise (dtl 25), milles andis tähtaja tasuda võlgnevused hiljemalt 25.07.2023. Seega on hageja enne hagiavalduse esitamist teavitanud kostjaid võlgnevuse olemasolust.
9.VÕS (võlaõigusseadus) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
10.VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 19.10.2019 lepingu sõlmimise ajal 19,37%. Kohus leiab, et lepingus märgitud
krediidikulukuse määr 33,33% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
12.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
15.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
16.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest
kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
17.Hagiavalduse on lisatud AS xxx selgitused pärandaja krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 40-42, täiendavalt dtl 80-84). Krediidiandja kontrollis andmeid välistest registritest (Krediidiregister, krediidiinfo, Maksu- ja Tolliamet, kohtulahendid) kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Pärandajal puudusid maksehäired ja negatiivne makseajalugu. Pärandaja märkis esitatud taotlusel oma sissetulekuks 500 eurot ja igakuiste finantskohustustena 0 eurot. Kuna taotlusel oli märgitud üks ülalpeetav, siis arvestas krediidiandja korrigeeritud sissetulekuks 410 eurot. Krediidiandja luges isiku sissetuleku tõeseks ja ei pidanud vajalikuks küsida pärandajalt konto väljavõtet. AS xxx jõudis järeldusele, et pärandaja on krediidivõimeline.
18.Kohus leiab, et lähtudes nimetatud selgitusest on krediidi andmisel täielikult jäetud kontrollimata pärandaja muude kohustuste olemasolu, samuti võimalike kohustuste põhiosa ja intresside suurus, lepingute kestus ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju pärandaja maksevõimele. Hageja esitatust ei nähtu, et pangakonto väljavõtte või Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud pärandaja tegelike sissetulekute, aga ka nn majapidamiskulude suurus, so igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kohtu hinnangul ei teostanud krediidiandja sisulist kontrolli pärandaja enda väidetud andmete õigsuse osas.
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 19.10.2019 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll pärandaja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks pärandajalt küsinud andmeid ja pärandaja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et pärandaja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
21.19.10.2019 lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühine. Hageja on VÕS § 4034 lg 7 alusel teinud 11.03.2024 menetlusdokumendi punktis 5 nõude ümberarvestuse ja määranud tagasimaksed uuesti (dtl 77-78). Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista põhivõla 294,82 eurot, intressi 7,09 eurot, viivise 73,53 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
22.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
23.Hagiavalduse kohaselt teavitas krediidiandja pärandajat 19.11.2020 e-kirjaga (dtl 18-22) lepingu lõpetamisest alates 04.12.2020, kui pärandaja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, so hiljemalt 03.12.2020. E-kiri saadeti pärandajale V Uele e-posti aadressil xxx. Pärandaja märkis vastava e-posti aadressi krediiditaotlusel ja samale e-posti aadressile edastati V Uele ka igakuised arved, mida ta tasus alates lepingu sõlmimisest kuni 15.08.2020. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p. 10.2 kohaselt loeti e-kiri kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. Pärandajal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks krediidi põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 04.12.2020.
24.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
25.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on pärandaja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et järelmaksuga müügilepinguga nr xxx ostetud kauba eest on AS xxx poolt kandud 551,96 eurot müüjale A AS-ile (dtl 85). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest intressi, lepingutasu jm tasude tasumise kohustust pärandajal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et pärandaja on üleantud laenusummast tagastanud 257,14 eurot järgmiste maksetega: 15.12.2019 32,24 eurot, 15.01.2020 27,40 eurot, 15.02.2020 27,59 eurot, 15.03.2020 27,98 eurot, 15.04.2020 27,97 eurot, 15.05.2020 28,25 eurot, 15.06.2020 28,35 eurot, 15.07.2020 28,62 eurot ja 15.08.2020 28,74 eurot (dtl 77). Ülejäänud lepingujärgsed maksed jättis pärandaja tasumata. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 294,82 eurot (551,96 – 257,14). Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 327,50 eurolt perioodi 04.12.2020 – 03.10.2023 eest määraga 14,90% aastas summas 138,23 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 294,82 eurot. Kohus rahuldab nõude 73,53 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele:
28.Juhindudes TsMS § 367 mõistab kohus välja viivise alates 04.10.2023 põhivõlgnevuselt 294,82 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 548,98 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 403,73 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 26,46% ning solidaarselt kostjate kanda 73,54% menetluskuludest.
30.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 300 eurot, millest 175 eurot riigilõivule, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskuluna 20 euro ja õigusabikulud 420 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 175 eurot riigilõivu.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi toiminguid 3,5 tundi, s.o hagi koostamine koos seonduvate toimingutega. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust 120 eurot tunnis (käibemaksuga), mis kohtu hinnangul keskmist võrreldava (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) õigusteenuse hinda ei ületa. Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvata, sest on piiratud käibemaksukohustuslane. Kohus asub seisukohale, et hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 315 eurot (175 + 20 + 120).
32.Kostjad sisuliselt menetluses ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjatele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
33.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 231,65 eurot (315 x 73,54%).
34.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et solidaarselt kostjatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.