Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1.juulil 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-23-118952
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja A K Kostja: R P (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R P vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista R Plt võlgnevus 45 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Välja mõista R Plt hagimenetluse kulud 395,00 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
R
P vastu
Hageja nõue
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista R Plt (edaspidi kostja) hageja kasuks kokku 45 eurot, millest leppetrahvi võlgnevus on 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli parkimistingimuste rikkumise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja ja sõidukit pargiti 19.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr xxx, maksetähtaeg 02.06.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel viidatud. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Hageja on kulutusi 15 eurot kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning nõudekirja koostamiseks ja välja saatmiseks. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole temal hagejaga lepingut ja ta palub leppetrahvi tühistamist. Kostja on seisukohal, et hageja on teinud fotod erinevatel aegadel, kusjuures fotod 1 on tehtud hiljem kui fotod 2, samuti, et hageja teenimata tulu on 2-3 eurot, kuid ta taotleb 100 korda suurema kulu väljamõistmist. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et
iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
6.Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 19.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinnas, mille eest talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot, leppetrahvinumber nr xxx, maksetähtaeg 02.06.2021. Sõiduki armatuurlaualt nähtuvalt ei olnud parkimise algusaeg fikseeritud parkimiskellaga, samuti ei nähtu sealt parkimisluba. Leppetrahvil on rikkumise põhjus nimetatud, milleks on parkimisloa puudumine. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise eest oleks tasutud pileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist lubava parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale. Seega rikkus kostja parkimistingimusi, sest jättis parkimise eest tasumata.
7.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on
tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud trahvi tasumist. Kuna kostja rikkus pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest tasumata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Seadusest ei tulene keeldu esitada leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on toodud hagiavalduse asjaoludes, ning kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse, 15 eurot, on hageja hagiavaldusest nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale meeldetuletuskiri. Hageja on lisatud tõenditega tõendanud, et ta tegi kulutusi kostja ja temale kuuluva sõiduki andmete väljaselgitamisega avalikest registritest ja meeldetuletuskirja saatmisega tema aadressile xxx. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 35 eurot hagiavalduse esitamisel), menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 275,00 eurot (käibemaksuta), mis seisnevad hagejalt saadud dokumentidega tutvumises ja analüüsis – 30 minutit, hagiavalduse koostamises ja selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamisese ja riigilõivu tasumises – 1 tund ja 45 minutit, menetluskulu nimekirja koostamises – 15 minutit, kokku 2 tundi 30 minutit. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on vastavalt kokkuleppele 110 eurot/tund. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilasjaga nr 2-23-118952 seotud menetluskulud kokku 395,00 eurot (275,00 + 100 + 20 = 395,00). Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu. Kostja menetluskulu nimekirja järgi on ta ennast esindades kulutanud kokku 9600 eurot.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on olnud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Riigilõiv 100 eurot hagi esitamisel on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Lepingulise esindaja õigusabikulud, mis seisnesid hagejalt saadud dokumentidega tutvumises ja analüüsis – 30 minutit, hagiavalduse koostamises ja selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamisese ja riigilõivu tasumises – 1 tund ja 45 minutit, menetluskulu nimekirja koostamises 15 minutit, kokku 2 tundi 30 minutit, on põhjendatud ja esitatud menetlustoimingute tegemiseks vajalikus ja mõistlikus suuruses. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 395,00 eurot (275,00 + 100 + 20 = 395,00). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.