Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

1

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

2

kostja ema xxxx Mxxxxxx oma. Kostja sõnul on vaidlus selle üle, kes autole vigastused tekitas. Selles ei ole vaidlust, et autol olid vigastused või võisid olla. Autol olevad vigastused võisid olla varasemalt autol. Kostja väitis, et keegi teine lõhkus auto, kuid tõendeid selle kohta tal esitada ei ole. Kolmandat osapoolt ei olnud seal sündmusel. Ema oli nõus kinni maksma selle asja. Kostja selgitas, et liikus karkudega, tal olid roided katki ja oli pooleldi liikumisvõimetu. Samuti väitis kostja, et oli sel ajal teovõimetu. Kostja kinnitas, et suutis sel päeval karkudega liikuda. Kostja väitis, et tema ema võis auto lõhkuda. Kostja seda ei näinud.

3

13.06.2024 summas 3052,93 (dtl 13-14). Seega on hageja oma kohustuse täitnud ja tekkinud kahju on õigustatud isikule hüvitatud. 8.1.4 Selleks, et hagejal oleks ka tegelikult alus regressnõudeks kostja vastu, peab kindlustusvõtjal olema kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Asjaolude pinnalt saab antud juhul kindlustusvõtjal olla vaid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kohus peab analüüsima, kas õigusvastase kahju hüvitamise eeldused on täidetud (vt p 8.2). 8.2 VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks: 1) isikule kahju tekitamine (st tegu, teo tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel); 2) kahju tekitaja teo õigusvastasus; 3) kahju tekitaja süü. 8.2.1 Esimene eeldus kahju tekitamine (tegu, teo tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslik seos) 8.2.1.1 Pooled ei vaidle selle üle, et sõidukit kahjustati/vigastati. Pooled vaidlevad selle üle, kes pani toime teo, mille tagajärjel tekkis kahju. Kostja väitis, et tema see polnud. Samuti leidis kostja, et hageja esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tõend ei ole lubatav/kasutatav, sest tegemist pole jõustunud lahendiga ning väärtegu asjaolude väljaselgitamiseks ei algatatud. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule (dtl 12) on tõend ja see on lubatav. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Tõend on lubatav, kui see omab asjas tähtsust. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 238 lg-s 1 ja lg-s 3 märgitud asjaolusid, mille alusel pidanuks kohus keelduma tõendi vastuvõtmisest või mille alusel peaks kohus tõendi jätma arvestamata. Seega arvestab kohus asja lahendamisel hageja esitatud tõendit. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et OÜ-le AUDHEA kuuluva sõiduauto Seat Ateca registreerimismärgiga xxxxxx lõhkujaks oli S.S.. Politsei- ja Piirivalveamet ei algatanud menetlust, sest TxxxxMxxxxxxxei soovinud esialgu ametlikku menetlust. Hageja on tõendanud, et kahjujuhtumi toimepanijaks on kostja ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus selgitas istungil kostjale, et tal on võimalik esitada tõendeid selle kohta, et ta tegu toime ei pannud, sh taotleda tunnistajate ülekuulamist. Kostja tõendeid ja taotlusi ei esitanud. Kuna kostja kirjalikult sisulisi vastuväiteid hagile esitada ei soovinud, korraldas kohus istungi. Kostja andis istungil vastuolulisi seisukohti teo toimepanija isiku osas. Esmalt väitis kostja, et vigastused võisid autol juba varem olla. Seejärel, et kolmandat osapoolt seal sündmusel ei olnud, kuid oli tema ema. Siis väitis kostja, et hoopis tema ema tegi seda kostja silme all ja kostja ei teinud mitte midagi. Järgmisena, et ema võis võtta kirve ja lõhkuda ära oma auto ning kostja seda ei näinud. Lõpuks oli kostja seisukohal, et see summa tuleks emalt sisse nõuda ja kostja peab küsima emalt, kas ta on nõus maksma. Kohtu hinnangul viitavad kostja ütlused tema püüdlustele süüdistada enda asemel kolmandat isikut teo toimepanemises. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et keegi teine vandaalitses auto kallal. Kostja peamiseks vastuargumendiks oli, et ta oli saanud 2 nädalat varem haiglast välja ja liikus karkudega. Kostja haiglas viibimise ja karkude kasutamise üle pooled ei vaielnud. Kostja väitis mh ka, et ta oli liikumisvõimetu, kuid samas selgitas, et kuna kodus oli ebameeldiv olla, läks ta suvilasse, millest saab järeldada, et ta ei olnud

4

liikumisvõimetu (st vaid voodis pikali). - ta liikus karkude abil. Kostja tunnistas istungil ka ise, et kahjujuhtumi toimumise ajal oli ta liikumisvõimeline, küll karkudega, kuid siiski. Puuduvad andmed, et kostja oma käsi ei saanud kasutada. Karkudega käimine ei välista hagis märgitud teo – kirvega auto lõhkuminetoimepanekut. Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et teo pani toime kostja. 8.2.1.2 Hagis märgitu kohaselt sai vandalismi tulemusena kahjustada sõiduki kapott ja küljepeegel. Topauto Tartu AS-i arvest nähtuvalt tehti parandustöid sõiduki kapoti ja vasaku küljepeegi osas, sh vajalikud toimingud ja tarvikud esialgse olukorra taastamiseks. Sõiduki remondi ajal (5 päeva) kasutas kindlustusvõtja asendusautot, mille osas on Topauto Tartu AS samuti arve esitanud. Sõiduki keretööd maksid 2543,39 eurot ja asendusauto teenus 122,95 eurot, kokku 2666,34 eurot, millel lisandub käibemaks, kõik kokku 3252,93 eurot. Istungil ei vaielnud pooled sõidukil esinenud kahjude, asendusauto kasutamise vajaduse ega nende kulude suuruste osas. Kohus leiab, et nimetatud kulud olid VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja 3, § 132 lg 3 ja 4 alusel vajalikud ja mõistlikud. Kindlustusvõtja on tasunud omavastutuse 200 eurot, mis tuleb kahjust 3252,93 eurot maha arvata. Kahju lõplik suurus on seega 3052,93 eurot. 8.2.1.3 VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on tuvastanud, et kostja tekitas sõidukile vigastusi. Kohus leiab, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja teoga. Kui kostja ei oleks tegu toime pannud, ei oleks sõiduk saanud kahjustada. Sõidukil tekkinud vigastused on otsene tagajärg kostja teole. 8.2.2 Teine eeldus kahju tekitaja õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodult on tuvastatud, et kostja tekitas kindlustusvõtjale kuuluvale sõidukile kahju, s.o rikkus kindlusvõtja omandit. Seega on kahju tekitamine kostja poolt õigusvastane. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks väita, et kahju tekitamine ei ole mõnel VÕS § 1045 lg-s 2 või 3 sätestatud juhul õigusvastane. 8.2.3 Kolmas eeldus kahju tekitaja süü VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena. Isik käitub hooletult, kui ta ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku iga, haridust, teadmisi, ning tema teisi võimeid ja omadusi. Kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kui kahju tekitaja suudab tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, vabaneb ta vastutusest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei tekitanud kahju süüliselt. Eeltoodut ei muuda kohtu hinnangul ka kostja väited selle kohta, et ta oli liiklusõnnetuse tagajärjel haiglas, oli hiljem pooleldi liikumisvõimetu ning oli kahjujuhtumi ajal teovõimetu. Kohus märgib, et liikumisvõime piiratus ei välista süüd ning piiratud

5

teovõime osas puuduvad täielikult andmed ning kohus seda ka istungil kostja osas ei täheldanud. Kohus selgitas võimalust teostada ekspertiis selles osas, kas kostja oli võimeline seda tegu toime panema. Kostja ei tahtnud ekspertiisi. Kostja ei ole esitanud ühtegi usutavat asjaolu ega tõendit, mis välistaks tema süü kahju tekitamiseks. Seega tuleb lugeda, et kostja on kahju tekitamises süüdi. 8.3 Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal on regressi korras nõudeõigus kostja vastu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3052,93 eurot.

6

7

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.