Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D P vastu 1029,46 euro nõudes 1253,11 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja M Š Kostja: D P (isikukood xxx)
(registrikood
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D P vastu osaliselt.
2.Mõista D Pilt (isikukood xxx) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 799,27 eurot ja sissenõudekulude hüvitis 30 eurot.
3.Mõista D Pilt (isikukood xxx) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 28.09.2022 kuni 16.02.2024 summas 119,44 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 799,27 eurot alates 17.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D P vastu intressinõudes 12,76 eurot, viivisenõudes 101,49 eurot, teenustasu nõudes 26,10 eurot ja sissenõudekulude nõudes 5 eurot.
5.Jätta menetluskulud 86% ulatuses D Pi ja 14% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
6.Määrata kindlaks Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud 483 eurot ja mõista D Pilt välja 86% ehk 415,38 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks. D Pil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse reolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-23-120627 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1029,46 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.02.2024 Harju Maakohtule hagi D P vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid xxx AS ja kostja 25.05.2022 xxx kasutamise lepingu Nr. XXX, millega võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 800 eurot ja kostja sai kaardiga tasuda Coop kauplustes ja võtta välja sularaha. Lepingu sõlmimisel oli intressimäär 19,90% aastas, sularaha väljavõtmise eest lisandus teenustasu 1 euro + 2,5% tehingu summast.
4.Kostja on krediidi summas 799,27 eurot kasutusele võtnud ajavahemikus 28.05.2022 kuni 04.06.2022. Ühtegi tagasimakset kostja teinud ei ole.
5.Pangal oli õigus leping üles öelda juhul, kui konto omanik on osade kaupa tagastatava ostulimiidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ega ole võlgnevust tasunud täiendava 2-nädalase tähtaja jooksul. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank 30.08.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 28.09.2022 üles (dtl 41). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel ostulimiit 799,27 eurot.
6.28.09.2022 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
7.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 799,27 eurot.
8.Hageja nõuab intressi summas 12,76 eurot, intressiarvestust hagiavaldusest ei nähtu. Hageja märgib, et kostja jättis tasumata teenustasu 26,10 eurot alates 25.05.2022, teenustasuna on kostja arvestanud sularaha väljavõtmise tasu ja kuutasu.
9.Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.02.2024 intressiga võrdses
2-23-120627 määras (19,9 % aastas). Kostja võlgneb hagejale viivist 220,93 eurot, samuti nõuab hageja edasiulatuvat viivist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
10.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (06.10.2023 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 20.10.2023 pretensioon maksumusega 5 eurot ja 27.10.2023 hagihoiatus maksumusega 5 eurot). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 euro ulatuses.
11.Otsuse tegemisel kontrollib xxx kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, xxx AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Kliendi isikusamasuse tuvastamine toimub vastavalt xxx protseduurile. Elektroonilise identifitseerimise piir on alates 3000 eurost. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine ega füüsiline isikutuvastamine nõutav. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud pangal kahtlust saadud andmete õigsuses ja pank jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma igakuisest sissetulekust teenindama krediiti summas 800 eurot.
12.Lisaks on pank selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas 25.05.2022 ja kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
13.Kohus kohustas 16.02.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning selgituse kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Täiendavaid selgitusi ja tõendeid ei ole hageja esitanud.
14.Hageja esitas 27.02.2024 menetlusdokumendis selgituse, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmine on selgitatud hagis.
15.Ühtlasi esitas hageja ka nõude ümberarvestuse. Hageja selgitab, et kuivõrd kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, on hageja põhinõue 799,27 eurot.
16.1.Alates 28.05.2022 kuni 31.05.2022 kasutas kostja krediidilimiidi summas 203,16 eurot ja sellelt summalt pidi alates 11.06.2022 kuni kasutatud ostulimiidi tagasimaksmise või lepingu lõpetamiseni tasuma intressi. 203,16 eurot * 8% / 365 päeva * 109 päeva (11.06.2022-27.09.2022) = 4,85 eurot
16.2.Alates 01.06.2022 kuni 04.06.2022 kasutas kostja krediidilimiidi summas 596,11 eurot ja sellelt summalt pidi alates 11.07.2022 kuni kasutatud ostulimiidi tagasimaksmise või lepingu lõpetamiseni tasuma intressi. 596,11 eurot * 8% / 365 päeva * 79 päeva (11.07.2022-27.09.2022) = 10,32 eurot.
17.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras 119,44 eurot alates lepingu ülesütlemisest 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.02.2024, samuti edasiulatuvat viivist kuni kohustuse täitmiseni.
18.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 07.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 10.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
19.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
2-23-120627
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, põhinõude ja seadusjärgse viivise ning 30 euro ulatuses sissenõudekulude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
23.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
24.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et xxx AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, tuvastas maksehäirete puudumise ja tuvastas kostja isikusamasuse. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine ega füüsiline isikutuvastamine nõutav.
25.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
26.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
27.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Asjaolu, et krediidiandja pidas laenusummat väikseks ja enda sisemistes
2-23-120627 protseduurides kontoväljavõtte kogumist vajalikuks ei pidanud, ei tähenda, et krediidiandja järgis vastutustuliliku laenamise põhimõtteid.
28.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
29.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
30.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 799,27 euro ulatuses ja kostja ei ole tagasimakseid teinud
31.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 799,27 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
32.Hageja nõuab intressi lepingu kehtivuse ajal määras 8% aastas. Hageja on eksinud VÕS § 94 kohaldamisel. Nimelt tuleneb VÕS § 94 lg-st, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastav määr oli 0% kuni 31.12.2022. Hageja osundatud 8% tuleneb hoopis VÕS § 113 lg-st 1 ning kohaldub seadusjärgse viivise arvestamisel. Seega kuivõrd lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, ei ole hagejal kostja vastu intressi tasumise nõuet ja kohus jätab intressinõude rahuldamata.
33.VÕS § 4034 lg 7 välistab hageja teenustasu nõude summas 26,10 eurot, mistõttu jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.
34.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest 28.09.2022 kuni hagi esitamiseni 16.02.2024 summas 119,44 eurot. Hageja viivisearvestus on VÕS § 113 lg-ga 1 kooskõlas ja kohus rahuldab nõude. Hageja nõuab ühtlasi edasiulatuvat viivist põhinõudelt 799,27 eurot alates 17.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva viivisenõude.
35..Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
36.Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud osaliselt, 30 euro ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja nõue jääb vahemikku 500 kuni 1000 eurot, seega ei ole hagejal õigust nõuda esimese tasulise meeldetuletuskirja eest 25 eurot, vaid 20 eurot. Nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-le 2. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 30 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
2-23-120627 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Kohus rahuldas hageja nõude 1094,06 eurot 86% ehk 948,71 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 280 eurot.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas 427 eurot mis vastab 3,5 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenusele tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega. Samuti on hageja kandnud menetlus 20 eurot seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamisega.
42.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.
43.Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
44.Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 * 1,5), millele lisandub käibemaks ehk kokku 183 eurot.
45.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 483 eurot (280 + 20 + 183). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 86% hageja menetluskuludest ehk 415,38 eurot.
46.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
47.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
49.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud
2-23-120627 Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.