Võlaõigus

23.36 23.16 24.98

10.3 10.1 9.91

33.66 33.26 34.89

1194.57 1171.41 1146.43

25.09.2026 25.10.2026 25.11.2026 25.12.2026 25.01.2027 25.02.2027 25.03.2027 25.04.2027 25.05.2027 25.06.2027 25.07.2027 25.08.2027 25.09.2027 25.10.2027 25.11.2027 25.12.2027 25.01.2028 25.02.2028 25.03.2028 25.04.2028 25.05.2028 25.06.2028 25.07.2028 25.08.2028 25.09.2028 25.10.2028 25.11.2028 25.12.2028 25.01.2029 25.02.2029 25.03.2029 25.04.2029 25.05.2029 25.06.2029 25.07.2029 25.08.2029 25.09.2029

24.31 24.63 25.43 25.75 25.63 25.97 27.6 26.27 27.84 27.4 27.77 28.5 27.8 29.91 29.28 29.35 30.66 30.46 30.87 31.81 31.95 31.88 32.99 32.98 33.42 34.04 33.98 35.22 35.23 35.57 36.49 36.75 37.22 37.63 38.18 38.58 27.08

9.7 9.49 9.28 9.07 8.85 8.63 8.41 8.18 7.96 7.72 7.49 7.26 7.01 6.78 6.53 6.28 6.03 5.77 5.51 5.25 4.98 4.71 4.44 4.16 3.89 3.6 3.32 3.03 2.73 2.43 2.13 1.82 1.51 1.2 0.88 0.56 0.23

34.01 34.12 34.71 34.82 34.48 34.6 36.01 34.45 35.8 35.12 35.26 35.76 34.81 36.69 35.81 35.63 36.69 36.23 36.38 37.06 36.93 36.59 37.43 37.14 37.31 37.64 37.3 38.25 37.96 38 38.62 38.57 38.73 38.83 39.06 39.14 27.31

1122.12 1097.49 1072.06 1046.31 1020.68 994.71 967.11 940.84 913 885.6 857.83 829.33 801.53 771.62 742.34 712.99 682.33 651.87 621 589.19 557.24 525.36 492.37 459.39 425.97 391.93 357.95 322.73 287.5 251.93 215.44 178.69 141.47 103.84 65.66 27.08 0 2

2-25-10382

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

2-25-10382 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Citadele banka Eesti Filiaal vahel 26.02.2024 sõlmitud laenuleping nr KPP-79-02050265. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles AS Citadele banka Eesti Filiaal lepingu 19.03.2025 üles. AS Citadele banka Eesti Filiaal loovutas 03.04.2025 kostja vastase nõude hagejale. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ning andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 25.08.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel 11.12.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 27.08.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja on seisukohal, et kostja suhtes esitatud andmed on üle kontrollitud piisava põhjalikkusega ja jõuti otsusele, et kostjale on võimalik pakkuda väikelaenu. Juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud laenuandja poolt siis, sissenõutavaks muutunud põhiosa on summas 321.11 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa makse summas 1398.89 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 321.11 eurot.

II Kohtu põhjendused

2-25-10382 nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-10382 ja konto väljavõtet. Arvestatakse sissetuleku puhul kummagi võrdluses madalama ja kohustuse osas kummagi võrdluses kõrgema. Laenukohustused võivad moodustada kuni 40% kliendi sissetulekust. Kostja sissetulekuna arvestati 853 eurot. Võlgniku laenukohustuste summaks oli juba kokku 4500 eurot. Seega kuna igakuiseks kohustusteks oli isikul juba 210.75 eurot kuus, siis laenuandja sai lubada 39.51 euro kuumaksega laenulepingut laenusummale 1720 eurot. Kliendil ei olnud varasemaid maksehäireid Krediidiinfos. Kliendi kohta on tehtud ülevaade tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja suhtes esitatud andmed on üle kontrollitud piisava põhjalikkusega ja jõuti otsusele, et kostjale on võimalik pakkuda väikelaenu. Juhul, kui krediidiandjale saab teatavaks ja/või on mõistlikult võimalik tuvastada, et tarbija kasutab aktiivselt tehingute tegemiseks mitut arvelduskontot, ei saa kohtu hinnangul alati piisavaks lugeda, kui krediidiandja palub esitada kontrolliks üksnes ühe nendest. Kostja arvelduskontolt nähtub, et peaaegu kõik ülekanded on tehtud kostja teisele arvelduskontole. Kohtule esitatud asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud täiendavaid selgitusi või kostja teisi arvelduskonto väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei võimaldanud krediidiandja kogutud teave teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

2-25-10382

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7

2-25-10382 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Hageja nõude suurus kokku oli 1756.94 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1736.07 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99%, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 720 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350 + 720) 1070 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub, et kostja tasuks välja mõistetud summad Revensen osaühingu arveldusarvele nr EEXXX LHV. Makse selgitus on „kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.

/digitaalselt allkirjastatud/ 8

2-25-10382 Merike Varusk kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.