Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
teatavaks 21. juuni 2024, Tallinna Kohtumaja 2-22-10799
Tsiviilasi
E.U hagi N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks ja valduse üleandmiseks 23 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E.U (isikukood XXX) Lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Gerli Helene Gritsenko (e-post xxx) ja Allar Jõks (e-post xxx) Kostja: N.P (isikukood XXX) Lepinguline esindaja: Tiia Born (e-post xxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: H.G (Isikukood XXX) Lepinguline esindaja N.P Tõnnus-Saks (e-post xxx)
Menetluse liik
Avalik kohtuistung 24.05.2023, 25.10.2023 ja 17.04.2024, edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta menetlusse võtmata hageja E.U nõue tühistada E.U (isikukood XXX) ja N.P’i (isikukood XXX) vahel 20.06.2017 sõlmitud kinnistu (kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu) kinkeleping ja asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri number xxx).
2.Jätta E.U hagi N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks ja valduse üleandmiseks rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 01.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kanda hagi tagamiseks eelmärge ja märkus E.U (isikukood XXX) kasuks kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud N.P-le (isikukood XXX) kuuluvale kinnisasjale (asukoht XXX-i).
Tagastada E.U-le enamtasutud riigilõiv summas 945 eurot Advokaadibüroo Sorainen OÜ arvelduskontole nr xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud E.U kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 1 (13)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.E.U esitas 25.07.2022 Harju Maakohtule hagi N.P vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid 20.06.2017 hageja ja kostja isikliku kasutusõiguse seadmise, kinnistu kinkelepingu ning asjaõiguslepingu, mille esemeks oli kinnistu aadressil xxx vald XXX koos oluliste osade ja päraldistega. Kinkelepingus lepiti mh kokku, et lepingu ese koormatakse tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks ning isiklik kasutusõigus koormab elamut selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on mh õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kinkelepingu tegemise tingis asjaolu, et kostja soovis perega Iirimaalt Eestisse kolida. Kinkelepingu eesmärgiks ei olnud lihtsalt kinnistu kinkimine, vaid see oli seotud sooviga pakkuda ühist kodu. Isiklik kasutusõigus seati põhjusel, et hageja oli kinnistul asuvat Jt 15 aastat renoveerinud ja taastanud, kinnistut aastaid elamiseks kasutanud, tal oli sellega emotsionaalne side ja ta soovis seda kostjaga jagada.
2.Pärast kostjapoolset sissekolimist kinnistule suvel 2017 eraldas kostja hagejale elamiseks kinnistul oleva hoone esimesel korrusel asuva ruumi, mis pidi kostja nägemusel olema ainuke ruum, mida hageja kasutada sai kogu hoones. Kostja tegi seeläbi hageja jaoks kinnistul elamise emotsionaalselt ja füüsiliselt võimatuks ja sedasi sundis ta paari kuu jooksul pärast sissekolimist kinnistult lahkuma 2017. aasta sügisel. Pärast hageja lahkumist kinnistult asus kostja hageja ruumi majutusasutuseks ümber tegema. Viimaks kolis kostja Iirimaale tagasi 2022. aasta juunikuus ja pani hageja elutöö müüki 2022. aasta veebruaris, vaatamata hageja korduvatele vastupidistele palvetele leida alternatiivne lahendus.
3.Enne Iirimaale kolimist oli kostja hoonel lukud vahetanud, mistõttu puudus hagejal ligipääs hoonele. Pärast hagejapoolset võtmete nõudmist, andis kostja hagejale võtme, mis võimaldas tal ligipääsu talle 2017. aasta suvel eraldatud ruumile. Mujale hoones hagejal ligipääs puudus ja puudub endiselt. Kuivõrd hagejal puudub ligipääs hoone muudele osadele, ei saa hageja ka enda vara kätte, mis kinnistul asuvas hoones asub. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja hagejale tema vara siiani tagastatud, kostja on asunud hoopis seisukohale, et hageja vara kuulub A OÜ-le, kostja ja tema abikaasa ettevõttele. Lisaks lülitas kostja Eestist lahkudes hoones välja nii vee kui kütte, muutes sellega hoone elamiskõlbmatuks. Kostja on ka hageja vastu esitanud mitmel korral alusetuid süüteoteateid politseisse, väites, et hageja on tema koju sisse tunginud. Kostja on ka salaja 05.03.2022 ja 08.11.2023 pooltevahelisi kompromissläbirääkimisi salvestanud eesmärgiga hageja öeldut tema vastu kohtumenetluses ära kasutada.
4.Hageja esitas 15.11.2023 hagiavalduse tervikteksti, milles palub tühistada E.U ja N.P’i vahel 20.06.2017 sõlmitud kinnistu (kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu) kinkeleping ja asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri number xxx) ning kohustada N.P’i andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega N.P annab p-s 1 nimetatud kinnisasja omandi üle E.U-le ja H.G-le; kohustada N.P’i andma nõusolek omanikukande, mille kohaselt N.P on p-s 1 nimetatud kinnisasja omanik, kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse endised abikaasad E.U ja H.G; kohustada N.P’i 2 (13)
andma p-s 1 nimetatud kinnisasja valdus üle E.U-le ja H.G-le; asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga punktides 2, 3 ja 4 nimetatud N.P’i tahteavaldused; jätta E.U menetluskulud N.P’i kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.
5.15.11.2023 hagiavalduse tervikteksti p-s 36 avaldas hageja, et juhul kui kohus leiab, et 25.04.2022 taganemisavaldus ei ole põhjendatud, kuivõrd selleks puudus materiaalõigusest tulenev alus, annab kostja käitumine pärast 25.04.2022 taganemisavaldust selleks põhjuse. Seetõttu on hagejal võimalik esitada uus taganemisavaldus. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja juhib tähelepanu, et kohus ei ole menetlusse võtnud hageja nõuet tühistada E.U ja N.P’i vahel 20.06.2017 sõlmitud kinnistu kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping ning seega kostja selle nõude osas oma vastuväiteid ei esita.
7.Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, kuivõrd kinkijaks oli ka H.G. Kostja ei nõustu mingis osas, et ta oleks üles näidanud hageja (oma isa) vastu mingilgi viisil jämedat tänamatust ega rikkunud hageja isiklikku kasutusõigust. Hageja ärilised huvid vaidlusaluse Jga seoses on pannud hageja käituma ebaausal viisil ja otsima „lahendusi,“ kuidas saada tagasi hoonet. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud 20.06.2017 kinkelepingust taganemise aluste esinemist. Mingeid etteheiteid kostja tänamatust käitumisest ega juttu kokkulepete rikkumisest ei olnud enne 25.04.2020 hageja poolt kinkelepingust taganemist. Kostjal ei ole kinkelepingu ega seaduse kohaselt piiranguid kinnistu müümiseks (so kinnistu müük isikliku kasutusõigusega koormatult), pooled ei ole selles osas kokku leppinud mitte ühtegi piirangut. Hageja õigus kinnistul asuvas elamus elada (koos isikliku kasutusõiguse märkega) jääb kehtima ka peale võimalikku kinnistu müüki. Seega ei saa kostja soov kinnistut müüa olla iseenesest vaadeldav jämeda tänamatusena. Kinkeleping sõlmimine ei saanud ajendit kostja kolimise soovist, selline hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Mistahes tagamõtteid hageja kinkelepingu sõlmimise ajal ka ei omanud, neid ta ei avaldanud kinke tegemise ajal kostjale. Hageja soov, et kinge jääks perekonda ja/või hageja peaks saama kasutada kogu kinnistut, ei olnud hageja poolt kostjale teatavaks tehtud ega seatud tingimuseks J kinkimisel.
8.Kostja ei nõustu hagejaga, et viidatud isikliku kasutusõiguse lepingu kohaselt peaks E.U-l olema kasutus (juurdepääs) kogu transpordihoonele. Kostja ei saa mingilgi viisil näidata hageja suhtes üles jämedat tänamatust, kui kostja küsib hagejalt oma elamispinnale juurdepääsu saamise eesmärki (kostja ei ole keeldunud juurdepääsu andmisest, kui on teada põhjus). Eluliselt pole usutav, et hageja eesmärk kostja elamispinnale pääsemiseks on soov seal elada. Hageja poolt kostjale juurdepääsu takistamine 2022 augustis ja 2023 jaanuarist kuni maini koos destruktiivse käitumisega näitas heaperemeheliku käitumise puudumist hoone ja seal asuva vara suhtes. Sel ajal, kui hageja blokeeris kostja juurdepääsu Jle, viis hageja nt ära kostja vitriinkapi (lisa 3). Kohalik elanik informeeris kostjat hageja tegevusest ja pildistas hageja omavolilist tegevust 20.03.2023. Paratamatult tõstatub küsimus, mis on hageja eesmärk kostjale kuuluva elamispinna võtmete saamiseks, kuna välistatud on kostja poolt selle elamiseks kasutamise. 08.11.2022 vestlusel kinnitas hageja, et tuleb leida rentnik või haldaja, teha kolme aastane leping. Praegu on tal olnud läbirääkimised ameeriklastega (transkripts. 0:15:4 ja lisa 5 transkripts täiend. 00:50:29). Hageja elab A (kostja 01.08.2023 vastuse lisa 7) ja tema hagis toodud väited Jsse elama asumise kohta on paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja soovib Jt kasutusele võtta muudel eesmärkidel kui kasutusõigus võimaldaks. Kinkelepingu sõlmimisel ei pidanud hageja saama kasutada kogu kinnistut ja seda näitab poolte käitumine J ruumide jagamisel. Kostja ei nõustu ka hagi p 16 toodud etteheidetega. Kostja poolt oli mõistlik ja heaperemehelik J torustikest vesi välja lasta talveks, et ei tekiks vee külmumist torustikes ja oleks välistatud võimalikud veelekked. Kostja lasi hoonest vee välja pärast hagejaga kokkusaamist 2022 novembris enne ärasõitu Eestist ja hageja oli sellest teadlik. Kostja ei saanud arvestamata jätta veetorude külmumise võimalikkusega ja võimaliku 3 (13)
kahju tekkimisega. Vee väljalaskmine ajutiselt hoonest ei muuda seda hoonet kasutuskõlbmatuks, pealegi ei kasuta hoonet mitte keegi. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht
9.Iseseisva nõudeta kolmas isik märgib, et tema oli J kinnistu kinkelepingus osalejaks ja teab kinnitada, et mingeid muid eesmärke kui tütrele (kostja) sünnipäevaks kingituse tegemine J kinnistu kinkelepingu sõlmimisel hagejal ega temal ei olnud. Kinkelepingus oli algselt kingisaajaks ka kostja abikaasa, kuid hageja käskis tema kingisaajana lepingust välja võtta, sest tema tahe oli kindel, et J ainult kostjale kinkida, ei midagi muud. Lisaks veel otsustas hageja, enne kinke tegemist, seada enda kasuks isikliku kasutusõiguse elamule. Elamut J kinnistul ei ole ega ole kunagi olnud. J kinnistul olev hoone on ehitisregistri andmetel nimetusega „J“, mille kasutamise otstarbeks „Muu transpordihoone“, milles mitteeluruumid kokku pindalaga 333,9 m2 (EHR kood xxx). Kinkelepingu sõlmimise ajal oli J kehvas seisus, et mitte öelda kohutavas, kaasaegsed san.ruumid puudusid, hoone vajas suurt remonti nii seest kui väljast. Kuigi hageja oli enda kasuks kinnistule kasutusõiguse elamiseks seadnud, tema neid eluruume faktiliselt kasutama ei jäänud, sest hageja elas mõni maja Jst eemal olevas kortermajas. Sellele vaatamata remontis kostja J esimesel korrusel hagejale elamiseks kaasaegsetele nõuetele vastavad eluruumid. Hageja nendesse ruumidesse elama ei asunud, ta elas A eramajas.
10.Kostja asus oma perega J teisele korrusele elama, all oli restoran, mis avati 18. mail 2018. Aja möödudes otsustas kostja naasta perega Iirimaale. Luba või nõusolekut elukoha vahetamiseks ükski seadus või kokkulepe kostjat hagejalt küsima ei kohusta. Kostja eemal olemine ei lõpetanud hageja kasutusõigust, kuid ka ei laiendanud seda. Hageja jaoks korda tehtud ruumid olid puutumatuna hageja ootel (isiklik kasutusõigus ei kohusta eluruume kasutama vaid annab selleks õiguse). Kostja Iirimaale sõitmisega jäi J tühjaks. Kinnistu omanik (kostja) lülitas hoonest välja kõik selle, mis võinuks inimtühjas hoones põhjustada või kaasa aidata hoone kahjustumisele (või hävimisele) omaniku pikaajalise eemaloleku korral, see vara kaitseks ja säilimiseks tehtud.
11.Isikliku kasutusõiguse seadmisel selgitas notar hagejale isikliku kasutusõiguse ulatust ja viisi, millest oli üheselt arusaadav, et ükski seadus või lepingus olev kokkulepe ei näe ette isikliku kasutusõiguse omajale õigust kinnistu omaniku äraolekul omaniku elu- ja muude ruumide kasutusele võtmist. Ükski hageja eesmärk seda ei õigusta, ammugi siis inimeste gruppidele ekskursioonide korraldamine omaniku eluruumides (sotsiaalmeedias kuulutatud). Sellist hageja tegevust kasutusõigus ette ei näe.
12.Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kindel tahe J kinkelepingu sõlmimisel oli kinnistu kinkimine tütrele (kostja) ja seda ilma igasuguste piiranguteta. Kinnistu omandiga andis kolmas isik kostjale üle kõik võimalikud kinnistut puudutavad õigused ja oluline – ka kõik J kinnistu omamisega kaasnevad kohustused. Kolmanda isiku soov ja tahe seoses kinkega tütrele (kostjale) ei ole muutunud. Iseseisva nõudeta kolmas isik nõustub kogu ulatuses kostja selgituste ja vastuväidetega hageja tervikhagiavaldusele. Samuti, et hageja esitatud taganemisavaldus ei anna alust kinkelepingust taganemiseks, põhjused taganemiseks on ilmselgelt meelevaldsed ja otsitud, mille tõttu tuleb hagiavaldus jätta ka rahuldamata. Kohtu põhjendused
13.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et 4 (13)
20.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja kinnistu kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (I kd tl 68, 16-18, 33-35). Lepingu esemeks oli kinnistu aadressil xxx vald XXX koos oluliste osade ja päraldistega. Pooled seadsid kinnisasjale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse hageja kasuks. Muuhulgas koormas isiklik kasutusõigus elamut selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on mh õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
Kostja on kingiks saadud kinnistu veebruaris 2022 müüki pannud (I kd tl 43 pöördel-44).
Hageja taganes kinkest 25.04.2022 lepingust taganemise avaldusega põhjusel, et kostja on vaatamata omavahelistele kokkulepetele asunud kinnistut müüma (I kd tl 11-12, 21-22, 3839).
Kostja vastas 27.04.2022 kirjaga hageja taganemisavaldusele. Kostja hinnangul ei olnud täidetud taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei nõustunud kinnistut hagejale üle andma (I kd tl 13 pöördel-14).
Hageja pöördus 01.06.2022 kirjaga kostja poole ja nõudis kostjalt seoses elamispinna uuesti kasutuselevõtuga hageja kasutuses olnud A pinna vabastamist kostja mööblist ja inventarist. Hageja avaldas, et andis need ruumid kostja lubadusel, et kostja tasub nende kasutamise eest, kuid seda pole toimunud. Ruumide üleandmine ja vastuvõtmine pidi hageja teate kohaselt toimuma hiljemalt 08.06.2022 (I kd tl 43).
Kostja pöördus 27.08.2022 ja 19.01.2023 süüteoteatega politseiasutuse poole seoses sissemurdmistega Asse, milles avaldas, et kahtlustab teo toimepanemises oma isa, so hagejat E.U-d (II kd tl 7 ja 8).
Kostja pöördus 24.10.2022 e-kirjaga hageja poole ning avaldas, et nad tulevad A ja annavad hageja soovitud asjad hagejale üle isiklikult eelnevalt kokkulepitud ajal. Samuti soovis kostja, et hageja tagastaks kostjale kuuluvad asjad, mida hageja on 09.08.2022 ja 27.08.2022 ajavahemikul Ast ära viinud (I kd tl 137).
Hageja taotlusel on kohtutäitur R S 07.12.2022 tuvastanud, et hagejal ei olnud juurdepääsu kinnistu xxx asuvasse välitualetti, pakihoidu ja kuuri. Samuti oli suletud J uks paremalt ja peauks. Hageja sai juurdepääsu ruumidesse J uksest vasakul. Ruumide temperatuur oli fakti tuvastamise ajal oli -3 C kraadi (I kd tl 128 pöördel -135, 165-172).
11.01.2023 on kostja pöördunud hageja poole ja juhtinud tähelepanu, et ruumide kasutamine oli peresiseselt kokku lepitud, need ruumid, mis on kostja pere kasutusel, on neil õigus elada ja notari juures kokku lepitud hageja elamisala oli korter (KUPEE) (II kd tl 6).
11.07.2023 on kostja vastuseks hageja tuvastusteatele avaldanud kostjale, et J asuva hageja kasutuses oleva elamispinna võtmed andis kostja hagejale üle 11.06.2022 vastavalt hageja sooviavaldusele (01.06.2022). Kostja selgituse kohaselt sai hageja võtmed kätte 11.06.2022 samas komplektsuses nagu hageja need kostjale 2020. juunis tagastas (II kd tl 3-4).
Hageja taotlusel on kohtutäitur R S 12.07.2023 fikseerinud, et hageja pääses ühest uksest J sisse ja fikseeris ka ruumi olukorra seest (I kd tl 174-180).
2018 aastalõpu pöördumises oma laste P ja N.P poole palus hageja temale kuuluvad W W kasutuses olevad seadmed, vanavara ja inventar välja osta või kompenseerida. Lisatud nimekirja kohaselt olid selleks kohvimasin ja veski, baarilett, antiikkapp, antiik laelühter, antiikklaver, antiik seinatelefon, toolid 20 tk (II kd 45). Kusjuures hageja esitatud nimekirjas on märgitud ka E W 20 reproduktsiooni, kuid kostja poolt esitatud sama nimekirja loetelus Wiiralti reproduktsioone märgitud ei ole (II kd tl 52).
Hageja esindaja teavitas 19.01.2024 kostjat, et viisid 17.01.2024 kell 14.00-16.00 aadressil xxx läbi fakti tuvastamise koos kohtutäitur R S. Fakti tuvastamise eesmärgiks oli fikseerida hoone seisukord ja E.U isikliku kasutusõiguse jätkuv rikkumine. Hoone on tänaseks juba üle aasta kütmata tühjana seisnud ja ilmad on külmad, mistõttu tuli välja selgitada, mis 5 (13)
seisus hoone on. Ühtlasi teatas hageja esindaja, et kohtutäitur kasutas lukuabi, kes vahetas hoone lukud (II kd tl 156).
15.Hageja palub tühistada poolte vahel 20.06.2017 sõlmitud kinnistu (kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu) kinkeleping ja asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri number xxx) ning kohustada N.P’i andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega N.P annab p-s 1 nimetatud kinnisasja omandi üle E.U-le ja H.G-le; kohustada N.P’i andma nõusolek omanikukande, mille kohaselt N.P on p-s 1 nimetatud kinnisasja omanik, kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse endised abikaasad E.U ja H.G; kohustada N.P’i andma p-s 1 nimetatud kinnisasja valdus üle E.U-le ja H.G-le; asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga punktides 2, 3 ja 4 nimetatud N.P’i tahteavaldused.
16.Kostja on juhtinud tähelepanu, et hageja esitatud nõuet - tühistada kinkeleping ja asjaõigusleping ei ole kohus menetlusse võtnud. Kohus nõustub kostjaga. Kohus on võtnud menetlusse E.U hagi N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks ja valduse üleandmiseks. Kohus märgib, et nõuet kinkelepingu tühistamiseks ei saagi kohus menetlusse võtta ega selle suhtes otsustusi teha, kuivõrd kohus ei tühista lepinguid, vaid lepingust on võimalik taganeda avaldusega teisele poolele. Kohus selgitas hagejale seda 22.08.2022 määruses. Vaatamata sellele on hageja 15.11.2023 hagiavalduse terviktekstis kinkelepingu tühistamise nõude esile toonud. Samas ei ole kohus teinud ka selgesõnalist otsustust hageja menetlusdokumendis esitatud selle nõude kohta. Seega kohus keeldub viidatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd viidatud nõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
17.Hageja nõuab kinnistusraamatu omanikukande muutmist sel alusel, et ta on taganenud kinnisasja omandi ülekandmise aluseks olnud võlaõiguslikust kinkelepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) 259 lg 1 järgi kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS §-de 267 p 1 ja 3 ning 268 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui sisulised eeldused. Formaalseks eelduseks on taganemise tahteavalduse tegemine kingisaajale, mis hakkab kehtima kingisaajani jõudmisest (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Taganemisavalduses peab sisalduma viide taganemise alusele. Kui kinkelepingust taganemise alust hagimenetluses muudetakse, on tegemist uue taganemisavaldusega, millele kohaldatakse üldisi taganemisavaldusele kehtestatud nõudeid.
18.Vaidlust ei saa olla selles, et kostja on hageja 25.04.2022 taganemisavalduse kätte saanud, kuivõrd kostja on hagejale 27.04.2022 vastanud (I kd tl 13 pöördel-14, 23 pöördel -24 40 pöördel-41).
19.Kostja leiab, et hageja ei saanud kinkelepingust üksinda taganeda ning selleks oli vaja kostja ema H.G nõusolekut, kuivõrd kinkijaks oli ka kostja ema (iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel). Kohus kostjaga ei nõustu.
20.Kinkelepingust selgub, et kinkjaks oli vaid hageja (I kd tl 6-8,16-18, 33-35). H.G on lepingus märgitud kui kinkija endine abikaasa – ta ei ole kinkija ega seega kinkelepingu pool. H.G nõusolek oli vajalik kinkelepingu täitmiseks ehk ühisomandis oleva kinnistu käsutamiseks. See, et ta andis vajalikud nõusolekud ei tee teda veel kinkijaks. Riigikohus on selgitanud, et: „Hageja sai iseseisvalt lepingust taganeda. Kohtute tuvastatud asjaoludel olid 17.05.2018 sõlmitud kinkelepingu pooled hageja kinkijana ning kostja kingisaajana, hageja abikaasa ei olnud kinkija. Hageja võimalust iseseisvalt kinkelepingust taganeda ei mõjutanud ka asjaolu, et kinnistu kuulus tema ja abikaasa ühisomandisse.“ (RKTKo nr 2-18-15197, p 15). Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et „Hageja sai seega kehtivalt iseseisvalt kinkelepingu sõlmida ning kinkijana kasutada ka iseseisvalt lepingust tulenevaid õigusi, sh õigust lepingust VÕS §-de 188, 267 ja 268 kohaselt 6 (13)
taganeda.“. Kuna käesolevas asjas on kinkijaks hageja ning kingisaajaks kostja, siis sai hageja kinkelepingust iseseisvalt taganeda. On õige hageja seisukoht selles, et ei ole tähtis, kas H.G-d oli taganemisest teavitatud või kas ta sellega nõustus. Seega on täidetud hageja lepingust taganemise formaalsed eeldused. Järgmiseks kohus kontrollib, kas kostja on andnud hagejale alust lepingust taganemiseks.
21.Esialgses so 25.04.2022 kinkelepingust taganemise avalduses tugines hageja vaid sellele, et kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust, sest on vaatamata omavahelistele kokkulepetele hakanud kinnistut müüma. Kohtule 25.07.2022 esitatud hagiavalduses tõi hageja ka esile, et tal ei ole võimalik isiklikku kasutusõigust teostada, kuna tal ei ole hoonele isegi võtmeid. Samuti heitis hageja kostjale ette seda, et kuivõrd kinkelepingus ei ole pooled kokku leppinud, milliseid ruume hagejal on õigus kasutada, siis hageja nõuab juurdepääsu kogu kinnisasjale. 15.11.2023 hagiavalduse terviktekstis heidab hageja kostjale seda, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust, kuivõrd pani müüki hageja elutöö, rikkus hagejale seatud isiklikku kasutusõigust, on seadnud ohtu J säilimise, ei ole hagejale tema vara tagastanud ning on näidanud hoolimatust ja ükskõiksust hageja suhtes pärast taganemisavalduse esitamist.
22.Hageja taganes kinkelepingust 25.04.2022 avaldusega. 15.11.2023 hagiavalduse tervikteksti p-s 36 avaldas hageja, et juhul kui kohus leiab, et 25.04.2022 taganemisavaldus ei ole põhjendatud, kuivõrd selleks puudus materiaalõigusest tulenev alus, annab kostja käitumine pärast 25.04.2022 taganemisavaldust selleks põhjuse. Hageja selgitas 17.04.2024 istungil, et viidatud avaldust tuleb käsitleda kui uut 20.06.2017 kinkelepingust taganemise avaldust. Seega on hageja pidevalt täiendanud kinkelepingust taganemise aluseid ja muutnud esitatud hagi. Kohus selgitab, et kui kinkelepingust taganemise alust hagimenetluses muudetakse, on tegemist uue taganemisavaldusega, millele kohaldatakse üldisi taganemisavaldusele kehtestatud nõudeid. VÕS § 270 lg 1 I lause kohaselt võib kinkija taganeda kinkelepingust ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
23.Kõigepealt kohus hindab, kas kostja on käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult. Jäme tänamatus on Riigikohtu praktika kohaselt hinnanguline kategooria, mis peab seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes(RKTKo nr 3-2-1-129-05, p 26-27; 3-2-1153-06, p 12; 3-2-140-17, p 15). Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang, st kohtul tuleb käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo nr 3-2-1-153-06, p 12; 3-2-140-17, p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Kuigi formaalselt on kingisaajal õigus takistamatult oma vara käsutada, sh seda edasi kinkida, peab ta siiski arvestama, et kinke eesmärki arvestades võib selline käitumine olla kinkelepingust taganemise aluseks jämeda tänamatuse tõttu (RKTKo nr 3-2-1-15306, p 15).
24.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena.
25.Hageja tugines 25.04.2022 taganemisavalduses sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust sellega, et vaatamata omavahelistele kokkulepetele on asunud kinnistut müüma. Hageja on menetluses esile toonud, et kinkelepingu tegemise tingis asjaolu, et kostja soovis perega Iirimaalt Eestisse kolida. Hageja soov oli elada koos oma lähedaste, tütre ja tütre lastega ühise katuse all ja pakkuda kostjale ning kostja perele turvalist elu väikeses kogukonnas, kus on kool ja võimalused ettevõtluseks ning äraelamiseks. Kinkelepingu eesmärgiks ei olnud lihtsalt kinnistu kinkimine, vaid see oli seotud sooviga pakkuda ühist kodu. Kinkelepingu eesmärk oli hageja elutöö perekeskis kasutamine. Kostja vaidleb hagejale vastu ja selgitab, et hageja soov, et kinge jääks perekonda ja/või hageja peaks saama kasutada kogu kinnistut, ei olnud hageja poolt kostjale teatavaks tehtud ega seatud tingimuseks J kinkimisel. Kõik 20.06.2017 kinkelepingu tingimusi puudutavad kokkulepped on kajastatud nimetatud lepingus. 7 (13)
Kinkelepingul polnud mingit muud eesmärki kui J kinkimine kostja 35. sünnipäevaks kostja vanemate poolt ilma piiranguteta asja käsutamiseks. Hageja ei saanud eeldada, et kostja veedab oma elupäevad As elades.
26.Kohus leiab, et kostja soovi kingitud kinnistu võõrandada ei saa hinnata kui objektiivselt hukkamõistetavat käitumist ega käsitada seda jämeda tänamatusena. Kohus ei kahtle, et hageja üheks tagamõtteks kinkelepingut sõlmides oli tõepoolest soov pakkuda oma tütrele ja tema lastele kodu, et tütar tuleks tagasi Eestimaale ja kasvataks oma lapsed Eestimaal üles, nagu on hageja väljendanud end ka saates P (hageja 13.10.2023 menetlusdokumendi lisa 3, 8:18). Ilmselt iga lapsevanem soovib, tema lapsed ja lapselapsed kasvaksid vanemate ja vanavanemate kodumaal ja püüavad anda endast kõik, et lapsed naaseksid oma juurte juurde. Ilmselt oli ka kostjal kinkelepingut sõlmides mõte proovida oma elu uuesti Eestiga siduda. Aga asja materjalist ei nähtu, et see oleks olnud poolte ühine eesmärk lepingu sõlmimisel. Ka ei nähtu asja materjalist poolte kokkulepet, et kui kostja elu Eestis või As ei suju, siis tuleb kinge hagejale tagasi anda.
27.Kostja on esitanud asja materjalide juurde 05.03.2022 hageja ning kostja vahelise vestluse salvestise (kostja 01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon I kd tl 63). Poolte vestlus on toimunud enne hageja poolt kinkest taganemise avalduse esitamist ja kohtusse pöördumist. Ka nimetatud vestlusest ei tulene, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kinnistut ei tohi müüa või oleks kostja rikkunud kinnistu võõrandamisega lepingu eesmärki. Kuigi hageja avaldab, et kõige hullem variant on müümine siis mitte põhjusel, et sellega võõrandatakse tema elutöö või kaoks võimalus ühise perena kinnistul koos elada, vaid hageja viitab pigem maksuprobleemidele. Hageja aktsepteeris ka võimalust, et kostja kingib J oma lastele.
28.Kinkelepingu eesmärk ei saa olla kohustada kostjat iga hinna eest kinnisasjal elama ja teda sunnismaiseks muuta või kohustama teda kinnisvara omama. Pooled ei saanud kinkelepingu sõlmimisel olla kindlad, kas kostja pere ikkagi kohaneb eluga Eestis ja kas kostja jääb alatiseks Asse elama. Kumbki pool ei saanud kinkelepingu sõlmimisel eeldada, et kostja isikliku elu plaanid aja jooksul ei muutu. Juba kinkelepingu sõlmimisel pidid pooled arvestama, et kostja elus võib tulla ette olukordi, kus mingil põhjusel soovib kostja elukohta muuta või võib tal ette tulla mingi vajadus kingitud kinnisasja müümiseks. Selliseid kokkuleppeid, et kostja ei tohi oma kinnisasja müüa või tohiks kinnisasja üksnes hagejale tagasi kinkida kinkelepingust ei nähtu. Kohus ka kahtleb, kas selliseid kokkuleppeid oleks saanud ka kinkelepingusse märkida, kuivõrd asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 ja 2 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Ka Põhiseaduse § 32 järgi on igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kedagi ei saa sundida olema kinnisasja omanik, kui ta seda ise ei soovi.
29.Hageja on jämeda tänamatuse aluse esile toomisel viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-153-06 p-s 15, kuid kohus märgib et märgitud lahendi aluseks olevad asjaolud on teised. Hageja poolt viidatud lahendis olid hageja ja kostja kokku leppinud, et kinkeleping sõlmitakse tingimusel, et kostja võtab hagejalt üle kinnistu ostuks võetud laenukohustuse ning seab laenu tagatiseks hüpoteegi, kuid pärast kinkelepingu sõlmimist lahendi nr 3-2-1-153-06 kostja muuhulgas keeldus laenu ülevõtmise ja tagatise asendamise kohustuse täitmisest ning kinkis kinnistu edasi ning oli vägivaldne ka hageja isaga. Kohtu hinnangul ei saa Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-153-06 toodud situatsiooni võrdsustada käesoleva vaidluse olukorraga, kus kostja perele ei sobinud elu Eestis, nad soovisid jätkata elu Iirimaal ja kostja soovis kinnisvara seetõttu müüki panna. Kostja on asunud kinnistut võõrandama ca 5 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist, seega pärast seda, kui ta oli veendunud, et elu Eestis ei ole ikkagi tema perele sobiv. Ka ei ole kostjale moraalselt etteheidetav see, et ta ei soovi kinkelepingu eset hagejale tagasi kinkida vaid soovib kinnistu müügist saadud vahendeid kasutada oma laste so hageja lastelaste hüvanguks ja tagada nii nende tulevikku. Kohus selgitab, et eelkõige on kostjal kohustused oma laste, seejärel oma vanemate ees. 8 (13)
30.Hageja märgitud kinkelepingu eesmärki ei kinnita ka poolte käitumine. Pooled on juba kinkepingu sõlmimisel suuliselt jaganud ära Js asuvad ruumid. Seda väidet on menetluses kinnitanud ka hageja. Vaidlust ei ole ka selles, et tegelikkuses hageja ja kostja pere elasid As koos vaid paar kuud. Kostja on esile toonud, et hageja lahkus A elamispinnalt omal soovil novembris 2017 xxx korterisse A ja hiljem talle kuuluvasse elamusse A, P külas. Kostja on avaldanud, et hageja ja kostja pere toimetasid oma tegemisi eraldi, tihedat läbikäimist ei olnud. 08.11.2022 vestluses avaldas kostja hagejale, et me ei olnud üldse samal lainel, sina elasid oma elu, meie elasime oma elu (01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon II kd tl 66). Hageja sellele vastu ei vaielnud. 25.03.2022 kirjas tütrele on hageja avaldanud, et teda eemaldati koos A tegemisest kohe ja üpris otsustavalt (I kd tl 10, 20, 37). Seega ei käitunud pooled ka hageja väidetava eesmärgi kohaselt.
31.Kohus ei jaga hageja seisukohta selles, et isikliku kasutusõiguse seadmine peaks kinnitama lepingu eesmärki elada kinnistul koos kostjaga elada. AÕS § 227 lg 1 ja 2 järgi isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.
32.Elamu isikliku kasutusõiguse puhul tohib õigustatud isik kasutada elamiseks koormatud kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Tegemist on teisi välistava õigusega, st õigustatud isiku õigus välistab vastava elamu või vastava(te) elamuosa(de) kasutamise omaniku poolt. Isiklik kasutusõigus elamule võimaldab kinnisasja omandiõiguse üle kanda selliselt, et senisel omanikul jääb elu lõpuni õigus kinnisasjal asuvat elamut kasutada. Selliselt koormatud kinnisasja saab kohe võõrandada ning ka koormata täiendavate piiratud asjaõigustega, näiteks hüpoteegiga. Pärast isikliku elamukasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmist sissekantav piiratud asjaõigus asub isiklikust elamukasutusõigusest järjekoha tähenduses tagapool ning võimalik hiljem sissekantud piiratud asjaõiguste realiseerimine ei kahjusta isikliku elamukasutusõiguse kehtivust ega selle teostamist. Üldjuhul kasutavad isiklikku kasutusõigust vanemad inimesed, kes kavatsevad enne surma neile kuuluva elamu ära kinkida ega taha kinnisasja üleminekut jätta pärimisõiguse lahendada, kuid kes soovivad kuni surmani majas elada. Seega ei saa pelgalt isikliku kasutusõiguse seadmisest teha veel järeldust kinklepingu eesmärgi kohta.
33.Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel sellele, et kostja rikub hageja isiklikku kasutusõigust kui kinkega seotud koormist või tingimust VÕS § 267 p 3 ja 268 lg 1 mõttes. Hageja hinnangul tõendavad isikliku kasutusõiguse rikkumist kohtutäituri 07.12.2022, 12.07.2023 ja 17.01.2024 fakti tuvastamise aktid, kus kohtutäitur fikseeris, et hagejal on ligipääs vaid talle eraldatud ruumidele, samuti kostja enda kinnitused selle kohta, et E.U kasutusõigus piirdus talle eraldatud korteriga, muud ruumid olid ju lukustatud ja tal puudus ülejäänud maja osas kasutusõigus. Ka hageja ise on kinnitanud, et hagejal ei olnud pärast kinkelepingu sõlmimist ligipääsu kogu lepingu esemele, st hageja ei saanud realiseerida oma isiklikku kasutusõigust. Seega on hageja tema enda väidete kohaselt olnud kinkelepingu sõlmimisest alates teadlik, et tal ei ole terve maja suhtes kasutusõigust.
34.Kohus ei nõustu hageja positsiooniga, et kostja rikkus hageja isiklikku kasutusõigust. Vaidlust ei ole selles, et kinkelepingus ei ole tõepoolest mingeid piiranguid isikliku kasutusõiguse ulatuse osas, seega on hageja formaalselt õigustatud kasutama tervet Jt. AÕS § 225 lg 2 järgi isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Kohus märgib, et kinkelepingu esemeks ei ole tavapärane ühepereelamu. Müügikuulutuse kohaselt kinnistu peahoones asub kaks korterit ja restoran sh teisel korrusel viietoaline korter, esimesel korrusel on viis tuba ja kolm tualettruumi ja kus tegutseb kogupererestoran, lisaks on pööning renoveeritud ja soojustatud ning sinna on võimalik rajada veel kolm tuba (I kd tl 43 pöördel ja 44). Vaidlust ei ole selles, et pooled jagasid Js ära kasutatavad ruumid nii, et kostja ja tema pere kasutusse jäi teisel korrusel asuv viietoaline korter, hageja kasutusse jäi hoone esimesel korrusel 9 (13)
olev korter. Esimesel korrusel tegutses ka restoran. Hageja aktsepteeris sellist ruumide jaotust ega esitanud toona selles suhtes mingeid vastuväiteid.
35.Kohtule on arusaamatu, miks heidab hageja kostjale ette seda, et kostja ei võimaldanud talle juurdepääsu kostja kasutuses olevatesse ruumidesse. Kohus märgib, et asjaoludest nähtuvalt on ühes hoones kooselu poolte vahel kestnud vaid paar kuud, seega on tegemist erinevate leibkondadega, mitte ühise perega. Kostja pere kasutuses olnud eluruumides asusid kostja pere isiklikud esemed. Seega ei ole selles midagi imelikku, et kostja on Jst lahkudes lukustanud tema kasutuses olnud privaatsed ruumid, eriti kui planeeritud lahkumine on pikaaegsem. Sellisel juhul teevad lukustatud uksed võimalikele sissemurdjatele kostja vara hõivamise keerulisemaks, kuivõrd kostja privaatruumidesse pääsemiseks tuleks kõrvaldada rohkem takistusi. Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid tema väidetavat vajadust saada juurdepääs tema täisealise tütre pere sh kostja ja tema abikaasa ja laste kasutuses olnud ruumidele. Hageja viide laste juurdepääsule vanemate lukustatud magamistuppa ei ole asjakohane. Lisaks ei ole kostja ka keeldunud juurdepääsu lubamisest, kostja on vaid küsinud selgitus, miks hageja vajab juurdepääsu kostja pere isiklikuks kasutuses olnud ruumidesse. Eesmärgi küsimist ei saa käsitada kui jämedat tänamatust. Hageja ei ole esile toonud, et vajas kostja pere kasutuses olnud tube oma teiste pereliikmete majutamiseks või isikute tarbeks, keda oli vaja hageja eest hoolitsemiseks. Vastupidi, 08.11.2022 vestluses hageja ning kostja vahel on hageja avaldanud, et tal on Jga äriplaanid, ta kavatseb ruumid välja üürida, tal on plaan leida rentnik või haldaja, teha esialgu 3 a leping, hagejal on olnud läbirääkimised ameeriklastega ja ukrainlastega (01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon II kd tl 66).
36.Kostja on Jst lahkunud vabatahtlikult, asja materjalid ei kinnita hageja väidet selles, et hageja sunniti lahkuma Js tegutseva restorani tõttu. Hageja lahkus sügisel 2017, restoran W W avati hoones 18.05.2018 (I kd tl 202).
37.Kohus juhib tähelepanu VÕS § 270 lg-le 1, mille kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Kui hageja ei saanud realiseerida oma kasutusõigust tervele hoonele, mida ta hagiavalduse s kostjale ette heidab, oli tal õigus kinkest taganeda ühe aasta jooksul sellest teadasaamisest või sellest, kui ta pidi rikkumisest teada saama. Seega ei ole mingit tähendust sellel, et kohtutäitur on fikseerinud 07.12.2022, 12.07.2023 ja 17.01.2024 selle, et hagejal on ligipääs vaid talle eraldatud ruumile. Hageja enda väidete kohaselt rikkus kostja hageja isiklikku kasutusõigust kinkelepingu sõlmimisest alates. Seega sai hageja kinkelepingust taganeda sellel alusel kuni 2018. Kostja on esile toonud, et hageja lahkus As kostjale eraldatud ruumidest/korterist 2017 sügisel. Hageja sellele asjaolule vastu vaielnud ei ole. Seega hiljemalt 2018 sügiseks pidi hageja esitama taganemisavalduse. Ei ole tähendust selles, et tegemist on nn jätkuva või kestva rikkumisega kuivõrd kinkelepingust taganemisel on ajaline piirang ning tähtaega hakatakse arvestama rikkumisest teadasaamisest või ajahetkest, mil õigustatud isik pidi rikkumisest teada saama.
38.Kostja ei ole tagastanud hagejale tema vara. Kohus märgib, et ka sel alusel on hageja kinkelepingust taganemine toimunud hilinemisega ja VÕS § 270 lg 11 tähtaega mitte järgides. Hageja on kostjale ja tema vennale esitanud vara väljanõudmise nõudekirja 2018 lõpus (II kd tl 45, 52). Kui hageja sai aru, et vaatamata pöördumisele kostja tema vara hagejale ei tagasta, oli ka sel alusel kinkelepingust taganemiseks aega 1 aasta. Hageja taganes kinkelepingust 25.04.2022.
39.Kohus ei nõustu hageja järeldusega selles, et kostjapoolset jämedat tänamatust hageja vastu väljendab ka asjaolu, et kostja on hoone säilimise ohtu seadnud. Hageja tugineb sellele, et kinnistu seisab tühjalt ja seal on küte välja lülitatud. Pelgalt see, et Js keegi 2022 talvel ei elanud ja kostja oli selle pannud hoone talvekorterisse, keerates kinni vee, et torud ei külmuks ega tekiks veekahjustusi, ei tähenda et kostja seadis ohtu vara säilimise. Kostja oli kinnistule paigaldanud valvekaamerad, millest sai kontrollida J seisukorda, oli leidnud inimese, kes käis vajadusel kohapeal kostja käepikenduseks, seega oli kostja J suhtes käitunud igati heaperemehelikult. Hageja avaldas ise kostjale 08.11.2022 vestluses, et ta ei kavatse Jsse elama asuda, seega oli igati 10 (13)
talvekorterisse seadmine. Kohus nõustub kostja avaldatuga, et hoone säilimise seisukohalt parim see, kui talvel köetakse hoonet kas regulaarselt või ei köeta üldse, see tagab välis- ja sisetemperatuuride väiksema kõikumise. Kostja on õigesti tähelepanu juhtinud, et ka 2023 talvel hageja poolt hoone blokeerimise ajal hoonet ei köetud, sarnaselt 2024. Seega ei ole hageja etteheited selles osas kostjale põhjendatud.
40.Hageja heidab kostjale ette politseisse esitatud süüteoteateid, milles kostja kahtlustas süütegude toimepanemises hagejat (II kd tl 7 ja 8). Kohus märgib, et kostjale kuuluva vara kahjustamise kohta süüteoteate esitamine ei saa olla kuidagi kinkelepingust taganemise aluseks. Kui kostjal avastas, et Jsse on sisse murtud ja tema vara on rikutud või ära viidud, pidi ta selle kohta esitama süüteoteate ja kui ta kahtlustas selliste tegude toimepanemises hagejat, ei olnud tal põhjust seda kahtlustust ka enda teada jätta. Kohus märgib, et hageja etteheited kostjale seoses süüteoteadete tegemisega on kummastavad, kuivõrd hageja on 08.11.2022 vestluses kostjaga möönnud, et ta on süüteoteadetes märgitud teod toime pannud, et ta tegi seda tütre tähelepanu võitmiseks ja oli seda plaaninud kuid (kostja 01.08.2023 menetlusdokumendi lisa, transkriptsioon II kd tl 227). Nii avaldas hageja vestluses kostjaga 0:37:36: Ma tegin seda sihtotstarbeliselt. Kostja 0:38:04 : Ma saan aru, et sa tegid seda, et minu tähelepanu saada, 0:38:09 TR : Jah 0:38:13 PP: Nii palju kahjuna selles mõttes, ma jäin sõnatuks, et need lambid ja kõik ... 0:38:22 TR: Mõte oligi, sa tabasid 100 protsenti, et sa võtaksid ühendust. 0:38:30 PP: Ma tulin ja ma tean, et sa olid siin aga sa ei tulnud lähedale kui ma siin olin 0:38:33 TR: Sa saatsid mulle politsei. 0:38:34 PP: Ma saatsin sulle politsei, nad tulid ja rääkisid sinuga (II kd 227). Kohus ei näe ka eelpool märgitud vestluste salvestamises jämedat tänamatust ega hoolimatust hageja suhtes. Isiklike vestluste salvestamine ei ole keelatud: Kui kostjal puudus mingil põhjusel hageja suhtes usaldus, ei ole talle etteheidetav, et ta soovis vestlusi isaga autentselt jäädvustada.
41.Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud kostja teod sellise jämeda tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks. Samuti ei ole kostja jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormist või tingimust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 20.06.2017 sõlmitud kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavalduste tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Hagi tagamisega seonduv
43.TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Asjas on Harju Maakohtu 01.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Hagi hind ja enamtasutud riigilõivu tagastamine
44.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 126 lg 1 ja § 132 lg 1 kohaselt 23 000 eurot.
45.Hageja esitas 10.06.2024 kkohtule taotluse tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 alusel E.U enamtasutud riigilõiv summas 1365 eurot Advokaadibüroo Sorainen OÜ arvelduskontole nr xxx. Kohus on seisukohal, et taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt.
46.10.06.2024 esitatud taotluse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 30.05.2022 hagiavalduselt 420 eurot, 17.08.2022 hagi tagamise taotluselt 175 eurot, 31.08.2022 hagi tagamise taotluselt 70 eurot, 31.08.2022 täiendatud hagiavalduselt 1 680 eurot ja 16.12.2022 hagi tagamise taotluselt 70 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 2 415 eurot. Hageja seisukohal on ta tasunud riigilõivu 17.08.2022 hagi tagamise taotluselt kui ka 31.08.2022 täiendatud hagiavalduselt enamas määras 11 (13)
kui kohustuslik. Kuivõrd hageja on tasunud 17.08.2022 riigilõivu hagi tagamise taotluselt, mille ta on esitanud kohtule 19.08.2022 enamas määras, kuulub riigilõiv hagi tagamise taotluselt tagastamisele. Riigilõivuseaduse (edaspidi: RLS) § 59 lg 17 kohaselt (02.07.2022 kehtinud redaktsiooni alusel) hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt 105 (175-70) eurot vajaminevast summast rohkem ning vajaminevat summat 70 eurot ületav osa kuulub tagastamisele hagejale.
47.Hageja on toonud välja, et tagastamisele kuulub 19.08.2022 hagi täpsustusega esitatud mittevaralise nõude eest tasutud riigilõiv, kuivõrd kohus jättis 22.08.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ning avaldust sellisel kujul menetlusse ei võetud. Kohus jättis 22. augusti 2022 kohtumäärusega 19.08.2022 kohtule esitatud hagi tagamise taotluse käiguta. 31.08.2022 esitas hageja hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse tahteavalduste kohustamise ja valduse üleandmise nõudes. Avalduse kohaselt soovis hageja kohustada kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja omanikukande tegemise kohustamiseks ning andma kinnisasja valdus üle hagejale. Seega sisaldab 31.08.2022 hagiavaldus kahte taotlust tahteavalduste kohustamiseks ja ühte valduse üleandmise nõuet. TsMS §
48.TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidlus puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendada lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguväärtus on lähtuvalt õigustatud isiku elueast ja osalejate poolt avaldatud lepingueseme väärtusest määratletud suuruses 16 000 eurot, loeb kohus selle asja väärtuseks.
49.TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Hageja on esitanud kaks taotlust tahteavalduste kohustamiseks, seega lisandub hagihinnale juurde 7000 (3500x2) eurot. Kokku on kohtu seisukohal hagihinnaks 23 000 (7000 + 16 000) eurot. 02.07.2022 kehtinud RLS lisa 1 alusel on riigilõiv juhul, kui tsiviilasja hind ulatub kuni 25 000 euroni, 1260 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt 31.08.2022 1 680 eurot, seega hageja on õigustatud küsima tagasi 420 (1680-1260) eurot.
50.Eelnevast tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt rahuldada ning kohus leiab, et hagejale tagastamisele kuuluvaks summaks on 945 eurot (105 eurot 17.08.2022 enammakstud riigilõivu eest + 420 eurot, mille hageja tasus hagiavalduselt 30.05.2022 ja 420 eurot, mis tuleneb 31.08.2022 hagiavalduselt enammakstud riigilõivu eest). Menetluskulude jaotus
51.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
52.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude 12 (13)
rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
53.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
54.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.