Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

xx xx xxxxxxxxxxxxx esitas 13.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.R. vastu nõude 308,59 euro saamiseks ning menetluskulude

hüvitamiseks (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot). Kohus tegi 19.09.2023 võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek on kätte toimetatud ja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei ole esitatud. Kohtule ei ole teatatud ka võla tasumisest. Kohus koostas 19.12.2023 tsiviilasjas nr 2-23-136782 maksekäsu. Võlgnik esitas 27.12.2023 kohtule vastuväite, millise kohus jättis 03.01.2024 kohtumäärusega käiguta.

xx xx xxxxxxxxxxxxx Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetlusse ka teise avalduse T.R. vastu 288,87 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot). Kohus tegi 19.09.2023 võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek on kätte toimetatud ja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei ole esitatud. Kohtule ei ole teatatud ka võla tasumisest. Kohus koostas 19.12.2023 tsiviilasjas nr 2-23-136784 maksekäsu. Võlgnik esitas 27.12.2023 kohtule ka selle avalduse kohta vastuväite, millise kohus jättis 03.01.2024 kohtumäärusega käiguta. T. P. on vastuväites avaldanud, et kuivõrd haldusfirmaga on leping lõpetatud, siis uuel juhatusel on põhjendamatu nõuda halduskulu (dtl 40). Puudutatud isik leiab, et arvetel ei ole kajastatud, millest haldustasu koosneb. Samuti on põhjendamatu nõuda päästeameti poolt tehtud trahvi üksnes puudutatud isikule kuuluvatelt korteritelt.

Maakohus on lahendanud sarnast kohtuasja tsiviilasjades nr 2-23-136783 ja 2-23-134622, kus T. P. x E. P. esitas vastuväite Xxxxx xxxxx xx xxx xx xxxxxxxxxxxxx avaldatud maksekäsule sarnaste arvete eest. T. P. selgitab määruskaebuses, et on põhjendamatu nõuda haldustasu, kuivõrd korteriühistu lõpetas lepingu Arkaadia Haldus AS-ga ning kokkuleppe kohaselt pidid majaelanikud ise edaspidiselt haldust korraldama (muru niitmine, maja ümbruse ja üldpindade korrashoiu) graafiku alusel, lisaks ei ole ühistu nõus selgitama, mille eest haldustasusid nõutakse. T. P. märgib, et on maksnud 31.08.2023 seisuga vee-, kanalisatsiooni-, prügiveo-, remondifondi- ja elektriarved. Avaldaja ei ole põhjendanud ega vastanud T. P. päringutele Päästeameti trahviga seonduvat, st milline on T. P. osa ja mis põhjustel on trahv saadud. T. P. märgib, et 21.03.2023 ühistu koosolekul vastuvõetud otsus peaks olema tühine, kuivõrd korteriühistu esimehele kuulub 9st korterist 5 ning kõik hääled kuulusid esimehele. T. P. ei ole nõus maksma avaldaja poolt tasutud riigilõivu ega menetluskulusid, kuivõrd on teinud kõik endast oleneva, et ühistuga suheldes asi lahendada. Kohus rahuldas 12.03.2024 määrusega võlgniku määruskaebuse, millega tühistas Pärnu Maakohtu 19.12.2023 määruse ning andis nõude T. P. vastu üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

Avalduse kohaselt kuuluvad võlgnikule korteriomandid x ja x (üldpinnaga 62,20m 2 ja 56,90m2) avaldaja poolt hallatavas korterelamus aadressil Xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xx xxx xx ja võlgnik on korteriühistu liige (dtl 127-130). Avaldaja juhatus on sõlminud korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingud teenusepakkujatega ning on teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud korteriühistu poolt tasumisele kuuluvad summad jaganud korterite omanike vahel vastavalt põhikirjas sätestatule. Avaldaja on esitanud majandamiskulude eest arveid ka võlgnikule, kuid võlgnik ei ole talle esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista tasumata majapidamiskulud august 2023 kuni veebruar 2024 seisuga 600,44 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivised 26.04.2024 seisuga 20,54 eurot ning edasiulatuvalt majandamiskuludelt viivis alates 27.04.2024 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses põhinõudelt (600,44 eurot) kuni võla tasumiseni. Avaldaja palub tuvastada, et T. P. võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel. Materjalid on asjast puudutatud isikule toimetatud kätte 11.05.2024. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtu määratud tähtajaks

puudutatud isiku vastust ega vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Seega lähtub kohus puudutatud isiku maksekäsumenetluses esitatud vastuväidetest.

KOHTU PÕHJENDUSED

korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Väljatrükiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilisest kinnistusregistriosast (dtl 127-129) on tõendatud, et puudutatud isik on korteriomandite nr-tega x ja x, asukohaga Xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xx xxx xx omanik. Puudutatud isik on jätnud korteriomandi nr x arvetest tasumata 309,65 eurot ja korteriomandi nr x arvetest tasumata 290,79 eurot. Avaldaja on esitanud tõendamiseks majandamiskulude arved ning avaldaja pangakonto väljavõtted (dtl 131-160). Korteriomandi number x Arkaadia Halduse AS-i esitatud arvetelt kuni 09.03.2023 (dtl 134) nähtub kommunaalteenuste kululiikidena päästeameti sunniraha (ühekordne makse), kindlustus, vesi ja kanalisatsioon. Majandamiskuludena haldustasu ja remondifond. Korteriomandit nr x puudutavatelt Arkaadia Halduse AS-i esitatud arvetelt kuni 09.03.2023 (dtl 135) nähtuvad kommunaalteenuste kululiikidena Päästeameti sunniraha (ühekordne makse), prügivedu, üldelekter, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon. Majandamiskuludena haldustasu ja remondifond. Alates 31.03.2023 lõpetati leping Arkaadia Halduse AS-ga (dtl 84) ning edaspidiselt kajastub korteriomandi nr x arvetelt kululiikidena prügivedu, üldelekter, haldustasu ja remondifond. Korteriomandit nr x puudutavatelt arvetelt nähtuvad kommunaalteenuste kululiikidena prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, haldustasu ja remondifond, 10.11.2023 arved nr-tega 23114 ja 23111 kajastavad lisaks ka korstnapühkimist (dtl 151-152).

sunniraha määrati seetõttu, et puudutatud isik ja korteriomandi nr x korteriomanik E. P. olid ladustanud enda isiklikke asju evakuatsiooniteedele ning ei koristanud neid sealt ka ettekirjutuse saamise järel (dtl 77). KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 20 lg 1 kohaselt võetakse korteriomanike häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu üldkoosoleku protokollist nähtub (dtl 84), et juhatuse otsuse alusel jagati sunniraha kolme korteri nr-tega x, x ja x vahel võrdselt, kuivõrd need korterid jätsid evakuatsioonitrepikojast esemed likvideerimata. Puudutatud isiku volitatud esindaja märkis, et sellist otsust saab vastu võtta üksnes üldkoosoleku otsusega. Üldkoosolekul hääletas otsuse poolt 5 häält, seega oli otsus vastuvõetud. KrtS § 22 lg 1 sättest tulenevalt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Sellist erandit pole aga avaldaja põhikirjas ette nähtud, mistõttu tuleb lähtuda KrtS § 22 lg-s 1 sätestatust. Seega puudutatud isiku väide, et üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, kuna korteriühistu esimehele kuulub 9st

korterist 5 ning kõik hääled kuulusid talle, ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et korteriomanike üldkoosoleku vastavat otsust pole asjaoludest nähtuvalt puudutatud isik vaidlustanud, seega on see kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga (vt RKTKm 2-17-13391, p 25). Seega tuleb puudutatud isikul põhikirja ja kehtivaid üldkoosoleku otsuseid järgida. Otsuse vaidlustamata jätmine ei takista samas tuginemist KrtS § 40 lg-le 3 (RKTKm nr 2-19-8045, p 14). KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuete määruse ptk 6 sätestab tingimused, mis peavad olema tagatud evakuatsiooni tagamiseks. Sunniraha tasumise teavitusest nähtub, et Päästeameti teostatud järelkontrolli käigus on varasema ettekirjutuse nõue täitmata. Ettekirjutuse kohaselt tuli likvideerida korterelamu Uus 39 hoones evakuatsioonitrepikodadest ja pööningu üldkasutatavatelt aladelt kõrvalised esemed. Arvestades tuleohutusnõuete määrusest tulenevaid nõudeid, mida puudutatud isik on eiranud, peab kohus põhjendatuks üldkoosolekul vastuvõetud otsust, mille kohaselt tuleb sunniraha tasuda üksnes nendel korteriomanikel, kes ettekirjutusest kinni ei pidanud. Kohus leiab, et sunniraha tasumise nõue ei ole vastuolus ka KrtS § 40 lg 3 sätestatud hea usu põhimõttega.

majandamiskulude kandmise nõue tuleneb KrtS §-st 40. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu üldkoosoleku protokollist (dtl 83) nähtub, et 2023. aasta majanduskava on kinnitatud. Majanduskava sisaldab ka haldustasu (dtl 79). Majanduskava kinnitavat korteriomanike üldkoosoleku otsust ei ole puudutatud isik kohtule teadaolevate andmete kohaselt samuti vaidlustanud (vt kohtumääruse eelmist punkti). Seega tuleb puudutatud isikul põhikirja ja kehtivaid üldkoosoleku otsuseid järgida. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on seadusest tulenevalt kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Avaldaja põhikirja (dtl 121-125) alusel on tuvastatav, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid, tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kulude kandmine vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd halduskulud on üks osa toimivast korteriühistust. Halduskuludeks on nt vajalike teenuste tagamine ja nende järelevalve, samuti raamatupidamine.

otsustanud loobuda senisest Arkaadia Halduse AS-i teenusest, puudutatud isik ei ole sellele ka vastu vaielnud seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Samuti on Päästeameti sunniraha põhjendatud kulu, mis on jäetud õiguspäraselt puudutatud isiku kanda. Kohtule esitatud majandamiskulude arvetest ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik tasunud arveid osaliselt, jättes maksmata halduskulud ning Päästeameti poolt tehtud sunnitrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Ajavahemikus

05.03.2024 kuni 26.03.2024 laekus avaldaja pangakontole 767,46 eurot kohtutäituri vahendusel (dtl 161). Sellest summast on arvestatud 19.12.2023 maksekäsu tsiviilasjas 2-23-136782 alusel korteriomandi 1 võlgnevuse katteks 308,59 eurot ja 19.12.2023 maksekäsu tsiviilasjas 2-23-136784 katteks 288,87 eurot. Täiteasi toimus Pärnu Maakohtu 19.12.2023 määruste nr 2-23-136782 ja 2-23136784 (maksekäsud) alusel, sissenõudjaks avaldaja, võlgnikuks puudutatud isik ning nõueteks võlanõue viidatud tsiviilasjades. Maksekäsk on viivitamatult täidetav (TsMS § 489 lg 7). Avaldusest nähtub, et täitemenetluses on avaldaja kohtutäituri vahendusel saanud juba 767,46 eurot. Üldjuhul lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest TsMS § 613 lg 1 p-i 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul leiab kohus, et avaldajal on tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 ja § 368 lg-st 1 õiguslik huvi maksekäskude õiguspärasuse tuvastamise vastu, kuivõrd maksekäskude tühistamisega on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab avaldaja õiguslikku positsiooni. Täitedokumendi õigusjõu välistab ainult otsus, millega selle sundtäitmine on TMS § 221 lg 1 järgi tunnistatud lubamatuks (RKTKo nr 3-2-131-10, p 19). Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse tulenevalt TMS § 48 lg 4 kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus on eeltoodud põhjendustest lähtuvalt seisukohal, et maksekäsud olid ka sisuliselt õiguspärased, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude ja tuvastab, et puudutatud isik võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud.

mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja korteriomandi nr x majandamiskulude tasumise viitamisest sissenõutavaks muutunud viivise kohtumääruse seisuga 15,81 eurot (vt viivisekalkulaator) ning korteriomandi nr x majandamiskulude tasumise viivitamisest sissenõutavaks muutunud viivise kohtumääruse seisuga 14,61 eurot (vt viivisekalkulaator).

võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro. Avaldaja nõuab sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist puudutatud isikult. Kohtu hinnangul ei kahjusta sissenõudmiskulu võlgnikke ebamõistlikult ja selle rahuldamine on põhjendatud kuna võlgnik on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Puudutatud isik oli teadlik, et ta ei ole enda kohustusi täitnud. Avaldajal on seaduse järgi õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Seetõttu on avaldajal õigus ka nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist KrtS § 42 järgi. Korteriühistu nõude suurus on üle 500 euro, seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude kuni 40 euro hüvitamist.

hüvitamise nõue ning tuvastusnõue on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja põhivõlgnevuse 600,44 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise kokku 30,42 eurot ja alates 14.06.2024 kuni põhinõude (600,44 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus tuvastab samuti, et puudutatud isik võlgnes avaldajale 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 19.12.2023 maksekäskudega nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Menetluskulude jaotus

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajadus tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis järjepidevalt võlgnevuse tasumata, siis on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

kokku 917,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud 225 eurot ja 585 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine 22,50 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale õigusabiteenust ostutatud tunnihinnaga 90 eurot. Käibemaksu hüvitamist avaldaja ei taotle. TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 65 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot. Pärnu Maakohtule esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kuivõrd kohtutäitur on maksekäskude nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 täitmisel puudutatud isikult kinni pidanud kokku 767,46 eurot (dtl 161), st ka maksekäsu menetluskulud. Tsiviilasjas nr 2-23-136782 on maksekäsust tulenevalt nõutav summa 393,59 eurot, mis sisaldab põhinõuet 308,59 eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl 43). Tsiviilasjas nr 2-23-136784 on maksekäsust tulenevalt nõutav summa 373,87 eurot, mis sisaldab põhinõuet 288,87 eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl 59). Seega on avaldaja poolt maksekäsus tasutud riigilõivud ja menetluskulud käesolevaks ajaks sundtäidetud, mis tõttu ei ole avaldaja nõue, mõista välja puudutatud isikult lisaks õigusabikuludele uuesti välja riigilõiv ja menetluskulud maksekäsumenetluses, põhjendatud.

koostamine ja kohtule esitamine 2,5 tundi; hagita menetluses vajalike asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine 6,5 tundi; õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamine 0,25 tundi, kokku toiminguid 9,25 tundi. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et puudutatud isik vaidles maksekäsus nõuetele sisuliselt vastu, asub kohus seisukohale, et avaldaja esindaja ajakulu kokku 9,25 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja tunnihind 90 eurot on kohtu hinnangul samuti kooskõlas juristi õigusabi turuhindadega ja mõistlikus suuruses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 832,50 eurot.

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks tasumata menetluskuludelt välja viivise kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.