Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu avaldus E.P. vastu 398,02 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
398,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu (registrikood 80224535), lepinguline esindaja: Ülli Kastepõld (isikukood 46606082723) Puudutatud isik: E.P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja v. adv Tarmo Pilv (isikukood 36512112715)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista E.P.-lt välja Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu kasuks 255,35 eurot, sh 07.02.2023 kuni 10.11.2023 korteriühistu väljastatud arvete eest 207,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 48,12 eurot.
3.Mõista E.P.-lt välja Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 207,23 eurolt kuni võla tasumiseni.
4.Jätta avaldus rahuldamata 100 euro põhinõude, sellelt arvestatud viivise ning sissenõudmiskulu osas.
Jätta menetluskulu 61% ulatuses E.P. ja 39% ulatuses avaldaja kanda.
6.Mõista E.P.-lt välja Valga vald, Valga linn, Uus tn 39 korteriühistu kasuks menetluskulu 629 eurot. E.P.-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
2-23-136783 Asjaolud
1.Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu esitas 13.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.P. vastu 240,34 euro saamiseks 2023. aasta mai (võlg 5.80), juuni (võlg 77.95) ja juuli (võlg 56.59) arvete eest ja Päästeameti poolt määratud sunniraha (võlg 100.00), mille tasumine määrati 21.03.2023 ühistu koosoleku otsusega.
2.E.P. esitas makseettepanekule vastuväite, kuid tunnistas nõuet summas 188,10 eurot, sh 2023. a mai eest 68,80 eurot, juuni eest 45,82 eurot, juuli 43,26 eurot ja august 30,22 eurot. Kuna muutus juhatus ja haldurfirma lõpetas ühistuga koostöö, on põhjendamatu jätkata haldusraha nõudmist. Päästeamet tegi ettekirjutise ja määras trahvi. Kuna ei viibinud lõpuni koosolekul, siis palus saata koosoleku protokolli. Suusõnaliselt on kokku lepitud muru niitmine ja maja ümbruse korrashoid graafiku järgselt. 31.08.2023 seisuga on likvideeritud prügi, üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni ja remondireservi võlgnevus.
3.Avalduse kohaselt on E.P. Valga vald, Valga linn, Uus tnxxx korteriühistu liige, kellele kuulub korter nr 6, üldpinnaga 41,3 m 2. E.P. võlgnevus 01.12.2023 seisuga perioodi märtsoktoober 2023 eest on 398,02 eurot. 01.12.2023 laekumise tõttu vähendati nõuet 307,23 eurole. Lisaks nõuti viivist 18,38 eurot avalduse esitamiseni ja edasi jooksvalt. KrtS § 42 lg 2 p 1 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 30 euro ulatuses.
4.Kohtumenetluses E.P. ega tema lepinguline esindaja sisulisi seisukohti ei esitanud.
5.Asja arutati 26.09.2024 istungil, kuhu E.P. ega tema lepinguline esindaja ei ilmunud.
6.Avaldaja esitas 30.09.2024 täiendavad seisukohad ja tõendid. Kuivõrd puudutatud isik endiselt seisukohti ei esitanud, andis kohus lõpptähtajad ning teatas lahendi kuulutamise aja. Otsuse tegemisel selgus vajadus täpsustada haldustasu nõudmise alust, mistõttu uuendati asja arutamine.
7.Pärast menetluse uuendamist esitas avaldaja täiendava seisukoha ja tõendina Tartu Maakohtu 13.06.2024 määruse nr 2-23-136782.
8.E.P. lepinguline esindaja palus jätta avalduse 188,1 eurot ületavas osas rahuldamata. Maakohtu seisukoht
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 613 lg 3 sätestab, et seaduse, korteriomanike kokkuleppe või otsusega reguleerimata küsimustes lähtub kohtunik kaalutlusõigusest.
10.Maksekäsumenetluses nõuti 240,34 eurot mai kuni juuli arvete eest ning varasemalt tasumata Päästeameti sunniraha osa, mis lisati veebruari arvele ning kinnitati 21.03.2023 ühistu koosoleku otsusega. Lähtudes E.P. vastuväite sisust võib järeldada, et vastuväited puudutasid Päästeameti sunniraha ja haldustasu, kuid täpsemaid arvestusi pole esitatud. Seejuures on avaldaja oma käsitlust võla kujunemisest muutnud ning nõuet on kohtumenetluses laiendatud – see hõlmab 2023. a arveid, mis koostati veebruarist novembrini ja täiendavalt viivist ja sissenõudekulu.
11.Kohus tuvastas, et avaldaja on registreeritud korteriühistu (dtl 44) ja E.P. korteriomanikuna (dtl 51) on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt selle liige. Lk 2 / 7
2-23-136783
12.Kohus tuvastas, et avaldaja on esitanud E.P.-le järgmised arved, mida E.P. on tasunud pangakonto väljavõttest (dtl 54-55) nähtuvalt järgmiselt. Siinkohal märgin, et avaldaja esitas 30.09.2024 avalduse tervikteksti ning eelnevalt esitatud lisad uuesti, mistõttu on pangakonto väljavõte lisaks dtl 54-55 ka dtl 125-126 ning arve number 23046 lisaks dtl 57 ka dtl 128 jne. Täiendavalt esitatud tõendid asuvad nr 18 all registreeritud avalduse tervikteksti juures.
07.02.2023 arve number M054901536 (dtl 124) summas 197,12 eurot. Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 208,72 eurot, arve kokku 405,84 eurot. E.P. tasus 28.02.2023 avaldajale 305,84 eurot.
09.03.2023 arve number M054901545 summas 99,33 eurot (dtl 127). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 100 eurot. E.P. tasus 15.03.2023 avaldajale 90 eurot ja 31.03.2023 9,33 eurot.
10.04.2023 arve number 23046 summas 96,19 eurot (dtl 128). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 100 eurot. E.P. tasus 15.04.2023 avaldajale 90 eurot ja 30.04.2023 6,19 eurot.
10.05.2023 arve number 23056 summas 114,29 eurot (dtl 129). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 100 eurot.
10.06.2023 arve number 23066 summas 80,51 eurot (dtl 130). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 214,29 eurot.
10.07.2023 arve number 23076 summas 77,95 eurot (dtl 131) Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 294,8 eurot.
10.08.2023 arve number 23086 summas 56,59 eurot (dtl 132). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 372,75 eurot. 31.08.2023 tasus puudutatud isik avaldajale 189 eurot maksekorralduse selgitusega „uus 39-6 arve; mai, juuni, 23076, 23086/39068“.
10.09.2023 arve number 23096 summas 52,47 (dtl 133). 30.09.2023 tasus puudutatud isik avaldajale 30,17 eurot selgitusega „uus39-6 arve; 23096/39068“.
10.10.2023 arve number 23106 summas 52,91 (dtl 134). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 240,34 eurot. Kokku nõuti 315,55 eurot. 31.10.2023 tasus puudutatud isik avaldajale 30,62 eurot selgitusega „uus 39-6 arve; 23106/39068“.
12.10.10.11.2023 arve number 23116 summas 113,09 eurot (dtl 135). Arvel kajastus ka varasem võlgnevus 315,55 eurot ja osaline tasumine. Kokku nõuti 398,02 eurot. Avalduse täienduse kohaselt laekus 01.12.2023 90,79 eurot (dtl 78).
13.Seega jäi 07.02.2023 arvest tasumata Päästeameti sunniraha osa, 09.03.2023 ja 10.04.2023 arved tasuti täies ulatuses. 10.05.2023 kuni 10.08.2023 arvete eest summades 114,29+80,51 +77,95 +56,59=329,34 eurot maksti 31.08.2023 189 eurot ja edasi osaliselt. Arvete tasumata osa suurusest ja ka esitatud vastuväitest võib järeldada, et tasumata sooviti jätta just haldustasu osa. Samuti võib järeldada, et osapooled said arvete väljastamisel ja tasumisel ühtmoodi aru sellest, et tasumata jäid just Päästeameti sunniraha osa ja haldustasu. Seega olid pooled ühel meelel, mille eest maksti ja mille eest jäi maksmata.
14.Eelnevast järeldan, et täiendavat kontrollimist vajabki vaid Päästeameti sunniraha ja haldustasu nõudmise alus, sest muus osas sisulisi vastuväiteid esitatud pole. Seega ei välista prügi, üldelektri ja vee eest ühistu poolt tasu nõudmist see, et esitatud on üldised kuluarved (dtl 142-153) vaid kahe kuu, mitte kogu perioodi eest. Selles osas avalduse põhjendatuse kontrollimisel lähtun ka sellest, et avaldaja esitas need arved lähtuvalt enda kohtumenetluses kujundatud seisukohast võlgnevuse moodustumise kohta ja pole tuvastatav, et kulusid nõutaks alusetult. Lk 3 / 7
2-23-136783 Haldustasu
15.Avalduse kohaselt nõutakse majandamiskulusid vastavalt majanduskavale, sh kogutakse haldustasu igakuiselt 0,84 eurot ruutmeetri kohta (dtl 109, p 3.1). Samas nähtub alates septembrist esitatud arvetelt, et haldustasu nõuti 0,54 eurot ruutmeetri kohta (dtl 133-135). Pärast menetluse uuendamist selgitas avaldaja, et korteriomanikud leppisid haldustasu alandamises kokku ja augustist oktoobrini oli haldustasu majandamiskavas ettenähtust väiksem. E.P. pidas kokkuleppest kinni 1,5 kuud, misjärel tuli uuesti palgata koristusfirma. Avaldaja ei esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit.
16.E.P. esindaja esitas pärast menetluse uuendamist seisukoha, mille kohaselt haldustasu kehtestati perioodil, kui ühistule osutas teenust haldusfirma ning pärast lepingu lõppemist puudub alus haldustasu nõudmiseks.
17.KrtS § 40 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või põhikirjas sätestatud kulude kandmise korrale. Avalduse lisa 24 kohaselt kinnitati 2022. a majanduskava (vt dtl 156 ja 174), mille kohaselt alates 01.04.2022 oli haldustasu suuruseks 0,84 eurot ruutmeetri kohta. Sama määr kehtestati ka 2023. aastaks (vt dtl 137 ja 140-141). E.P. ei ole sisustanud oma väidet, et halduskulud saavad olla seotud vaid reaalsete kuludega. Majanduskava koostades lähtutakse küll eeldatavatest kuludest, kuid on ilmselge, et kulud võivad muutuda ning sellisel juhul tekib ühistule kas üle- või puudujääk, kuid see ei ole iseseisvaks aluseks, et korteriomanikud saaksid oma äranägemise järgi asuda makseid muutma. Järelikult on ühistu õigustatud koguma haldustasu lähtudes kehtestatud majanduskavast.
18.Avaldaja on algselt väitnud, et haldustasu küsiti majanduskava alusel, kuid seejärel teatas, et korteriomanikud leppisid kokku haldustasu alandamises. Korteriomanikel on õigus kehtestada lähtuvalt vajadustest uus majanduskava või sõlmida majanduskava muutev kokkulepe ning sellisel juhul tuleb lähtuda uuest kavast või kõigi korteriomanike kokkuleppest, kui see on seadusega kooskõlas. Avaldaja ega E.P. ei ole sellist uut majanduskava või kokkulepet esitanud. Seetõttu ei saa kokkuleppe sisu ka kontrollida. E.P. peaks olema teadlik, kui on sõlminud vastava kokkuleppe või kinnitati uus majandamiskava ja saaks selle ka ise esitada.
19.Olukorras, kus uut kokkulepet ega kava ei ole esitatud, kuid arved esitati juba menetluse alguses ning neilt nähtus ka väiksem haldustasu septembrist novembrini, puudub alus jätta avaldus selles osas rahuldamata. Avaldaja on tõendanud, et võis üldkoosoleku otsuse ja majanduskava alusel nõuda haldustasu 0,84 eurot ruutmeetri kohta ning et septembrist novembrini nõuti arvetel haldustasu 0,54 eurot ruutmeetri kohta. Seega loen põhjendatuks eeldada, et esines vähemalt vaikiv kokkulepe haldustasu vähendamise kohta. E.P. ei ole halvemas olukorras, kui teised korteriomanikud tasusid endist haldustasu. Alati on teoreetiline võimalus, et teised korteriomanikud tasuvad vähem või ei tasu üldse, kuid sel juhul ilmneb see hiljemalt majandusaasta aruande kinnitamisel. Ilma põhjendatud vastuväideteta puudub igasugune alus seda eeldada. Seega tuleb haldustasu nõue rahuldada. Päästeameti sunniraha
20.Päästeameti sunniraha kohta ei olnud algses avalduses midagi selgitatud. Istungil vastas avaldaja kohtuniku küsimusele, et Päästeamet kontrollis „tuleohutust ja leidis, et evakuatsiooniteed olid tränaga kinni pandud ja määras sunniraha. Järgmisel reidil fikseeriti, et esemed kuulusid E.P.-le ja tema pojale. Poja suhtes on jõustunud kohtulahend Viljandi kohtumajast“ (dtl 101). Avalduse täiendusega (dtl 112) koos esitati Päästeameti haldusakt Lk 4 / 7
2-23-136783 ning avaldaja selgitas, et sunniraha otsustati 21.03.2023 koosolekul jagada Taavet ja E.P.-le kuuluvate korteriomandite vahel ning E.P. ei ole ühtegi üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Samas (dtl 112 lõpus) lõigus on eelkõige juttu korstnapühkimise kulust, kuid selles osas on E.P. talle väljastatud arve tasunud.
21.Avaldaja viidatud Päästeameti haldusaktina on esitatud 03.11.2022 kuupäevastatud „Kavandatav ettekirjutus“ (dtl 186-188) ja 31.01.2023 „Sunniraha tasumise teavitus“ (dtl 184185). Dokumendid on suunatud avaldajale ning neist ei nähtu, et tuvastatud puudused olnuks seotud E.P.-ga . Seega neist aktidest ei nähtu avaldaja väidetud asjaolud. Esmalt on fikseeritud, et nii pööningul kui trepikojas oli mööblit jm esemeid, mis tuli kõrvaldada ning järgnevalt fikseeriti, et pööningult on esemed kõrvaldatud, kuid mitte trepikojast. Kummaski dokumendis ei ole märgitud nimeliselt ühtegi korteriomanikku (kui adressaadiks märgitud esimeest mitte arvestada).
22.Avaldaja 21.03.2023 üldkoosoleku protokollist (dtl 136) nähtuvalt võttis sellest osa kaheksa korteriomanikku üheksast. Päevakorra kohaselt olid arutlusel ka „muud küsimused“, mille all arutatigi Päästeameti sunniraha jagamist. Protokollist nähtuvalt jagati sunniraha esmalt juhatuse otsuse alusel ning koosolekul pandi hääletusele, kas anda juhatusele õigus sunniraha sisse nõuda kahju tekitanud korteriomanikelt, mille poolt hääletas 5 korteriomanikku ning vastu oli kolm.
23.KrtS § 20 lg 1 viitega MTÜS § 20 lõikele 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Arutamisele tulevate küsimuste ehk päevakorrast teavitamise olulisust rõhutavad ka MTÜS § 201 lõiked 5 ja 6. KrtS § 29 lg 1 kohaselt on kokkukutsumise korda rikkudes tehtud üldkoosoleku otsused tühised ning neile võib tugineda ka vastuväite esitamisega (TsÜS § 38 lg 7). Kui otsusega jagati kulude kandmist, siis oleks see tõenäoliselt ka kehtetuks tunnistatav, sest korteriomanikel, kes otsuse poolt hääletasid, ei olnud tõenäoliselt hääleõigust (KrtS § 22 lg 3).
24.Leian, et otsuse tühisust ei ole vaja tuvastada, sest protokollist nähtuvalt volitati sellega juhatust kahju tekitajatelt kahju (sunniraha) sisse nõudma. Kohtusse pöördumise õigus on igal isikul, sh korteriühistul. Selleks ei ole üldiselt üldkoosoleku otsust vaja. Kui mõista hääletusele pandud küsimust „kas anda õigus juhatusele sunniraha sisse nõuda kahju tekitanud korteriomanikelt“ volitusena kohtusse pöördumiseks, on tegemist korraldusliku küsimusega, mis on seadusega kooskõlas. Kuigi protokolli on märgitud ka, et sellega jääb jõusse sunniraha tasumise kohustus, ei ole selle üle hääletatud.
25.Kui mõista protokolli siiski nii, et sellega soovisid viis osalenud korteriomanikku, et ühistule määratud sunniraha maksavad kolm korteriomanikku, kes sellele vastu olid, siis kohaldub KrtS § 40 lg 3, mis sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Selle sätte kohaselt ei ole vajalik arutleda selle üle, kas otsus on tühine või kehtetuks tunnistatav. E.P. on keeldunud seda kulu kandmast. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt ei peaks seda pidama hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kuivõrd ükski tõend ei viita sellele, et E.P. oleks vastutav sunniraha määramise eest, siis jääb nõue selles osas rahuldamata.
26.Täiendavalt märgin, et isegi trepikojas olnud asjade E.P.-le kuuluvuse tõendatusse korral ei pruugi nõue olla põhjendatud, sest ettekirjutus tehti ühistule ning ühistul oli eelduslikult võimalik ettekirjutus täita. Samuti ei muuda järeldust see, et teise korteriomanikku suhtes on jõustunud kohtulahend, millega sunniraha osa temalt välja mõisteti. E.P. ei olnud teadaolevalt selle menetluse osaline. Samas ei pruugi olla välistatud korteriühistu poolt E.P. vastu kahju hüvitamiseks hagi esitamine ning selles menetluses nõude rahuldamine, kui vajalikud asjaolud Lk 5 / 7
2-23-136783 tõendatakse. Korteriühistu liikmelisusest tuleneva kohustusena aga minu hinnangul nõuet rahuldada ei saa.
27.KrtS § 42 lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest ning sätestab kolm vahemikku lähtudes nõude suurusest ning neile vastavad sissenõudmiskulude ülemmäärad. Seega on sätestatud mitte nõude alus, vaid piiratud sissenõudmiskulude ulatust. Kuivõrd avaldaja ei ole esile toonud, kas ja millised sissenõudmiskulud tal tekkisid, siis jääb sissenõudmiskulude osas nõue rahuldamata. Kokkuvõte ja viivis
28.Ülaltoodust nähtuvalt on E.P. kolm esimest arvet (vt p 12.1.-12.3.) tasunud täielikult, sest Päästeameti sunniraha nõudmine arvete alusel on alusetu. Alates 01.06.2023 muutus sissenõutavaks mais väljastatud arve 114,29 eurot (vt p 12.4), alates 01.07.2023 muutus sissenõutavaks juunis väljastatud arve 80,51 eurot (vt p 12.5), alates 01.08.2023 muutus sissenõutavaks juulis väljastatud arve 77,95 eurot (vt p 12.6), alates 01.09.2023 muutus sissenõutavaks augustis väljastatud arve 56,59 eurot (vt p 12.7). E.P. seisukohtadest nähtuvalt soovis ta tasumata jätta haldustasu, makse selgitusest nähtuvalt tasus ta 31.08.2023 avaldajale 189 eurot, viidates mai ja juuni arvetele sõnaliselt ning juuli ja augusti arvetele numbritega (23076, 23086). Nende arvete eest tuli tasuda kokku 329,34 eurot, ilma haldustasuta 4x34,69=138,76 tulnuks maksta 190,58, kuid 31.08.2023 maksti 189 eurot. Puudujääv 1,58 tuleb arvestada hiliseimast arvest tasumata osaks lähtudes VÕS § 88 lg 6 p 1.
Viivist tuleb mai kuni augusti arvetelt arvestada järgmiselt:
29.1.alates 01.06.2023 kuni 31.08.2023 114,29 eurolt – 3,32€
29.2.alates 01.07.2023 kuni 31.08.2023 80,51 eurolt – 1,64€
29.3.alates 01.08.2023 kuni 31.08.2023 77,95 eurolt – 0,79€
29.4.alates 01.09.2023 kuni 03.06.2025 4x34,69=138,76+1,58=140,34 eurolt – 29,6€
30.Alates 01.10.2023 muutus sissenõutavaks septembris väljastatud arve tasumata osa 52,4730,17=22,3 eurot (vt p 12.8), millelt viivis kuni 03.06.2025 on 4,48 eurot
31.Alates 01.11.2023 muutus sissenõutavaks oktoobris väljastatud arve tasumata osa 52,9130,62=22,29 eurot (vt p 12.9), millelt viivis kuni 03.06.2025 on 4,25 eurot
32.Alates 01.12.2023 muutus sissenõutavaks novembris väljastatud arve tasumata osa 113,0990,79=22,3 eurot (vt p 12.10), millelt viivis kuni 03.06.2025 on 4,04 eurot.
33.Kokku tuleb seega välja mõista tasumata arvete osa 207,23 eurot, tänaseks sissenõutavaks muutunud viivis 48,12 eurot, kokku 03.06.2025 seisuga 255,35 eurot ning järgnevalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 207,23 eurolt kuni võla tasumiseni. Avaldus jääb rahuldamata 100 euro põhinõude, sellelt arvestatud viivise ning sissenõudmiskulu osas. Menetluskulud
34.TsMS § 172 lg 1 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
35.Kuivõrd avaldus rahuldatakse osaliselt, tuleb avaldaja kulud jätta osaliselt E.P. kanda, sest riigilõivu, maksekäsumenetluse ja istungil osalemise kulu tekkinuks tõenäoliselt samas Lk 6 / 7
2-23-136783 määras ka siis, kui avaldaja oleks nõude esitanud osas, milles see rahuldati. Kahel korral avalduse eest 5,5 töötunni kulutamist ei saa pidada põhjendatuks, sest seda täiendati, mitte ei koostatud uut ning põhjendatud olnuks selle korraga esitamine. Seega loen põhjendatud kuluks riigilõivu, maksekäsumenetluse, istungil osalemise ja kulunimekirja koostamise kulu 85+257,4+23,75 ja avalduse koostamise kulu 7x95=665 eurot, kokku 1031,15 eurot.
36.Lähtudes avalduse rahuldamise proportsioonist, tuleb sellest E.P. kanda jätta 61% ehk 629 eurot. E.P. ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
37.Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
38.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
Lk 7 / 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.