Mõista hagejalt WFS OÜ-lt (registrikood 14092129) kostja M. M. (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 3973,38 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kolm eurot ja 38 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 07. detsembril 2021 enda majandus- ja kutsetegevuse raames 60 kuuks sõiduki rendilepingu nr 26447 Mobire Eesti AS-ga, millega ta rentis 60 kuuks sõiduki AUDI RS6 Avant Quattro TFSI Performance 4.0 V8. Lepingu punkti E3 kohaselt pidi hageja tasuma sõiduki eest Mobire Eesti AS-le vastavalt maksegraafikule igakuiselt renti 1164,40 eurot, millele lisandus käibemaks.
2.30. jaanuaril 2023. aastal toimus Viljandimaal sõidukiga kraavi sõitmise tõttu liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Kostja oli saanud sõiduki valduse ilma hageja nõusolekuta. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk kahjustusi, mistõttu ei saanud hageja sõidukit oma majandus- ja kutsetegevuses kasutada kuni 2023. aasta augusti alguseni.
3.Hageja esitas kostjale 12. mail 2023. aastal nõude tasuda sõiduki rendimaksete hüvitamiseks alates 2023. aasta veebruarist kuni 2023. aasta juulini summas 6 986,40 eurot. Kuigi kostja kinnitas hageja nõude kättesaamist, ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, vaid on sellele vastu vaielnud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma enda rikutud õiguste kaitseks kohtusse.
4.Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 5, § 127 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3, samuti VÕS § 132 lõikele 4. Viimane säte võimaldab nõuda asendusauto üürimise eest tasutud raha hüvitamist. Kuivõrd samaväärse sõiduki kasutamise kulud on vastavalt lepingule igakuiselt 1164,40 eurot, saab hageja nõuda kostjalt nimetatud kulude kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Sisuliselt on hageja kaotanud kostja õigusvastase kahju tekitamise tõttu sõiduki kasutuseelised, mille väärtus on 1164,40 eurot kuus vähemalt kuni sõiduki parandamiseni.
5.Hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitist 6 986,40 eurot (kasutuseeliste hüvitamist kuni 2023. aasta augusti alguseni) ega välistanud menetluse kestel nõude suurendamist. Võimalik asendusauto kasutamine ei oleks käsitletav sõidukiga samaväärse asja kasutamisena ega välista seetõttu hageja nõude rahuldamist. Väide selle kohta, et sõiduki kasutaja oleks andnud kostjale nõusoleku sõidukit kasutada, on paljasõnaline, kuivõrd sõiduki ainuke volitatud kasutaja on lepingu järgi hageja. Kostja ei ole tõendanud ega saagi tõendada vastupidist.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ja kostja ei ole seotud läbi H. A. ning kostja ei ole hagejaga kuidagi seotud. Kostja väited seoses H. P. ja H. A.ga on paljasõnalised ning asjakohatud.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduki rendilepingu sõlmis Mobire Eesti AS-ga hageja, kusjuures koos sõiduki rendilepinguga sõlmiti käendusleping nr 26447, millega H. P. käendas hageja rendilepingust tulenevaid kohustusi. Sõltumata sellest, kas või milliseid kokkuleppeid hageja sõlmis sõiduki rentimise järel seoses hageja majandus- ja kutsetegevusega H. A.ga, ei ole kostja tõendanud ega saagi tõendada, et kostjal oleks olnud õigus sõidukit vallata. Erinevalt kostja väitest ei ole hageja sõidukit H. A.le rentinud.
8.Hagejal ei olnud sõiduki rendilepingu üldtingimuste punkti 1.2. kohaselt õigust sõiduki kasutamisõigust loovutada muudele isikutele kui rendilepingus sätestatud lubatud kasutajatele.
Kostja esitatud ekraanitõmmis tõendab üksnes seda, et hageja ei soovinud, et sõidukit kasutaks kostja. Mistahes hageja nõusolekut või volitust, et kostja võiks sõidukit kasutada, sõnumist välja lugeda ei ole võimalik. Tõele ei vasta kostja väide, justkui H. A. oleks hüvitanud kõik sõiduki kasutamisega seotud kulud sh rendimaksed, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid kulude hüvitamise kohta pärast sõiduki kahjustamist 2023. aasta jaanuaris. Kui kostja väited vastaksid tõele, jääb arusaamatuks, miks H. A. ei ole jätkanud hagejale sõiduki rendilepinguga seotud kulude hüvitamist.
9.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja nõude rahuldamise õiguslikud eeldused ei ole täidetud. Erinevalt kostja seisukohast valdas kostja sõidukit ebaseaduslikult, hageja ei olnud kostjat selleks volitanud, samuti ei võinud hageja Mobire Eesti AS-ga sõlmitud rendilepingu kohaselt volitada sõiduki kasutamiseks kolmandaid isikuid. Sellest, et H. A.d, keda kostja on nimetanud hageja töötajaks, volitati sõiduki valduse vastuvõtmiseks, ei saa järeldada, et hageja oleks andnud talle edasivolitamise õiguse mh õiguse lubada kostjal kasutada sõidukit. Vastavalt TsÜS § 119 lg 1 on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Mistahes edasivolitamise õigust H. A.l kostjale sõiduki kasutada andmiseks kostja tõendanud ei ole ega saagi tõendada.
10.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja ei saa kostjalt nõuda kahju hüvitamist aja eest, millal sõiduk oli remondis. Sõiduk oli remondis seetõttu, et kostja põhjustas sõidukiga avarii ja kahjustas sõidukit. Sellises olukorras hõlmab vastavalt VÕS § 132 lg 4 kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid sõiduki parandamise aja jooksul. Ebaõige on kostja seisukoht, et rendilepingu punktis F3 kokku lepitu tõttu ei ole hageja nõue tõendatud. Hageja on tõendanud, et ta on kaotanud kostja tõttu sõiduki kasutuseelised, mille väärtus on 1164,40 eurot kuus vähemalt kuni sõiduki parandamiseni, sõltumata sellest, kas hageja saab või ei saa kasutada asendusautot või saaks oma majandus- ja kutsetegevuse korraldada ümber viisil, mis ei eeldaks sõiduki kasutamist.
11.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hageja ei saa sõiduki remondi tõttu seda kasutada, kuid peab tasuma sõiduki rendilepingu alusel Mobire Eesti AS-le rendimakseid, mis ongi käsitletavad hageja kahjuna. Teoreetiliselt saaks hageja sõlmida sõiduki remontimise ajal rendilepingu sarnase sõiduki rentimiseks sarnase kuluga, mis on kahjustatud sõiduki rentimise turuhind.
12.19.10.2023 esitas hageja kohtule avalduse nõude suurendamiseks. Hageja esitas kostja vastu võlgnevuse nõude summas 6 986,40 eurot, mis on hageja kahju saamata jäänud kasutuseeliste näol 2023. aasta veebruarist kuni 2023. aasta juulini. Sõiduki remontimine viibis 2024. aasta alguseni ehk sõiduki remont pikenes eeldatavast ajast edasi kuue kuu võrra, mistõttu hageja nõue kostja vastu on 13 972,80 eurot (12 x 1 160,40 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista 13 972,80 eurot.
13.10.01.2024 avalduses vähendas hageja nõuet, sest selgus, et sõiduki remont kestis
26.novembrini 2023. Arvestades, et sõiduki igakuine makse on 1164,40 eurot, on hageja nõue (saamata jäänud kasutuseeliste väärtus) seega 9 x 1164,40 eurot = 10 479,60 eurot, millele lisandub 26 päeva novembris ehk 26/30 x 1164,40 = 1009,14 eurot ehk kokku 11 488,74 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 11 488,74 eurot.
14.13.03.2024 seisukohtades tõi hageja välja, et sõiduk jäi peale rendilepingu sõlmimist H. A. valdusesse, mida tõendab asjaolu, et H. A. oli volitatud võtma vastu sõiduki valduse. Hagejal oli kokkulepe H. A.ga, et viimane, kuid mitte kostja, võib sõidukit kasutada, kui ta tasub rendimakseid, kuni sõidukile leitakse ostja. Seda tegi ta kuni sõiduki avariini. Kui H. A. oleks sõidukile leidnud ostja, oleks hageja saanud kokkuleppel Mobire Eesti AS-ga lõpetada rendilepingu ja sõiduki eeldatavasti kasumlikult võõrandada.
15.Hageja rentis sõiduki majandus- ja kutsetegevuse raames vastavalt VÕS § 1 lg 6. Kuna hageja on juriidiline isik, ei saanud ta sõlmida rendilepingut tarbijana, vaid üksnes enda majandus- ja kutsetegevuse raames. Hageja esitas käibedeklaratsioonid ja pearaamatu, millest nähtub Mobire Eesti AS esitatud arvete osas sisendkäibemaksu maha arvestamine. Vastavalt TuMS § 32 lg 1 võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata vaid maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud ning hageja on sõiduki rentimisega seotud kulud ettevõtlustulust maha arvanud. Järelikult on hageja tõendanud, et sõiduk oli talle VÕS § 132 lg 4 mõttes vajalik ja kasulik.
16.VÕS § 132 lg 4 regulatsioonist ei tulene, et asi peab olema ilmtingimata vajalik isiku majandus- või kutsetegevuseks või tööks, vaid selle kohaldamiseks piisab, kui asi on isikule vajalik või kasulik. Seetõttu ei ole oluline, kas hageja sai või ei saanud sõiduki asemel kasutada asendussõidukit ning kas ta seda kasutas või mitte. Kuna hageja pidi tasuma edasi sõidukiga seotud rendimakseid, on need rendimaksed käsitletavad hageja kahjuna, mille peab hüvitama kostja. Vaidlust ei ole selles, et pärast sõiduki avariid ei ole H. A. ega kostja hageja ainuosanikule ega hagejale sõidukiga seotud kulusid hüvitanud. Sõiduki remontimise ajal on hageja vara igakuiselt vähenenud sõiduki rendimaksete võrra.
17.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 3826,50 eurot, viimasel istungil osalemise kulud ja riigilõivu 840 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 5220 eurot ning viivise.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja on seotud läbi H. A., kes oli kostja elukaaslane, hageja töötaja ning hageja juhatuse liikme ja ainuomaniku H. P. pikaajaline sõber ja äripartner. H. A. ja H. P. on oma ühise äritegevuse jaganud kaheks – H. A. on registreerinud ja juhib ettevõtet Rootsis (Xxxx) ning H. P. on registreerinud ja juhib ettevõtet ehk hagejat) Eestis. Jaanuaris 2023 halvenesid H. P. ja H. A. suhted järsult, mis tõi kaasa ühise äritegevuse ja sõpruse lõppemise. Hagi on esitatud H. A. survestamiseks.
19.Kostja nõustus, et hageja on sõlminud 7.12.2021 sõiduki rendilepingu nr 26447 Mobire Eesti AS-ga, millega hageja rentis 60 kuuks sõiduki AUDI RS6. Kostja nõustus, et ta tegi 30.01.2023 sõidukiga avarii, mille põhjustas teeolude ebaõige hindamine ja sellest tulenev vale pidurdusmaa valik. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk kahjustusi.
20.Tõele ei vasta hagiavalduses toodud väide, mille kohaselt kasutati sõidukit hageja majandusja kutsetegevuses. Samuti ei vasta tõele väide, et kostja sai sõiduki valduse ilma hageja nõusolekuta. Hageja sõlmis lepingu sõiduki rentimiseks üksnes ja ainult H. A. initsiatiivil ja soovil. H. A. otsis sõiduki välja, organiseeris lepingu sõlmimise ning oli isikuks, kes võttis sõiduki hageja nimel vastu. Sõidukit on kasutanud ainult H. A. ja tema lähikondsed. Sõidukit ei ole kasutatud hageja majandus- ja kutsetegevuses. H. A. on hüvitanud hageja omanikule kõik sõiduki kasutamisega soetud kulud, sh. rendimaksed.
21.H. A.l oli õigus kasutada sõidukit omal äranägemisel, muuhulgas lubada selle kasutust kolmandatele isikutele. Hageja on olnud kõikidest nimetatud asjaoludest pidevalt teadlik ega ole selle osas pretensioone esitanud kuni hagiavalduseni. Kostja esitas sõiduki üleandmise akti, millest nähtub, et sõiduk anti pärast lepingu sõlmimist üle H. A.le kui hageja esindajale. See tõendab,et hageja oli teadlik ja nõustus sõiduki üleandmisega H. A.le.
22.Kostja esitas sõnumite vahetuse H. A. ja hageja omaniku/juhataja H. P. vahel. Esimesest
ekraanitõmmisest nähtub, kuidas H. P. tuletas H. A.le meelde, milliseid summasid peab viimane hagejale tasuma. Muuhulgas nimetab H. P. sõidukit „Sinu audiks“ ning teeb ettepaneku, et raha võib kanda tema eraisiku kontole. Teisest ekraanitõmmisest nähtub H. P. sõnum, kus ta teeb ettepaneku sõidukist vabaneda enne, kui sellega midagi juhtub, „eriti, kui oma naisel sellega ringi lased sõita“. Viidatud sõnum oli saadetud 2.01.2023 ehk enne avarii toimumist ning tõendab, et hageja teadis ja aktsepteeris, et sõidukit kasutab H. A. ning kostja.
23.Kostja esitas ekraanitõmmise pangarakendusest, millest nähtub, et H. A. on regulaarselt hüvitanud H. P.le sõidukiga seotud maksed. Põhjus, miks maksed tehti H. P. eraisiku arvele, seisneb selles, et H. P. andis ise vastava korralduse H. A.le. Järelikult oli sõiduk H. A. valduses ja kasutuses, kel oli muuhulgas õigus anda sõidukit kasutada oma lähedastele, sh kostjale. Ühtlasi on tõendatud, et hageja juhatuse liige teadis ja tolereeris asjaolu, et sõidukiga sõitis H. A. elukaaslane ehk kostja. Ebaõiged on hageja väited, justkui oleks kostja kasutanud sõidukit hageja loata, rikkunud seega valdust ning põhjustanud õigusvastase kahju.
24.Hagi nõue on põhjendamatu, kuna täitmata on mitmed õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt ning kui puudub mõni objektiivse teo koosseisu element, ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Hageja pidas kostja valdust ebaseaduslikuks, kuid kostja sellega ei nõustunud.
25.Kostja valdas sõidukit H. A. ehk hageja volitatud sõiduki kasutaja loal. Lisaks oli hageja juhatuse liige ja omanik kinnitanud oma teadlikkust asjaolust, et sõidukit kasutab kostja. Seega oli kostja valdus sõiduki üle seaduslik, st. kostja valdas sõidukit kokkuleppel H. A. kui hageja esindajaga. Kuna kostja valdus ei olnud ebaseaduslik, ei olnud tegemist valduse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, mis omakorda välistab kostja deliktilise vastutuse VÕS § 1045 alusel.
26.Valduse rikkumise kui õigusvastase teo ning kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni eesmärk ei ole valduse rikkumisel hüvitada valduse rikkumise lõppemisel tekitatud kahju, vaid hüvitada kahju, mis tekib valduse rikkumisest valduse rikkumise perioodi jooksul. Isegi juhul, kui asuda ekslikule seisukohale, et kostja rikkus hageja valdust, ei oleks hagejal võimalik esitada kahjunõuet aja eest, mil sõiduk oli remondis ega olnud enam kostja valduses.
27.Hageja ei ole kahju suurust põhistanud ega tõendanud. Hageja väidab, et tema kahju seisneb kasutuseelise kaotamises. Hageja ei ole kasutuseelist kaotanud ning isegi kasutuseelise kaotuse korral ei ole kaotatud kasutuseelise väärtus 1164,40 eurot kuus. Hageja ei kasutanud sõidukit enda huvides, vaid see oli H. A. valduses. Seega ei kaotanud hageja sõiduki kasutamise võimalust, kuna hageja ei kasutanudki sõidukit ning vastavalt kokkuleppele ei saanud hageja ka enne avariid sõidukit kasutada.
28.Kui sõiduki remonti käsitleda kasutuseelisest ilmajäämisena, ei olnud kasutuseelise väärtus ühelgi juhul 1164,40 eurot kuus. Nimelt nägi lepingu p F3 ette hagejale õiguse kasutada sõiduki remondi ajal asendusautot. Seega omas hageja hoolimata sõiduki remondist võimalust kasutada samaväärset sõidukit oma majandus tegevuse läbiviimiseks. Hageja ei jäänud ilma sõiduki kasutamise õigusest ehk kasutuseelisest, vaid pidi remondi perioodiks leppima pelgalt teistsuguse sõidukiga. Juhul, kui asendusauto kasutamise väärtus jäi alla sõiduki kasutamise väärtusele, võiks teoreetiliselt käsitleda kahjuna nimetatud väärtuste vahet. Samas ei anna leping alust eeldada, et asendusauto peaks olema mingilgi viisil väiksema väärtusega, mistõttu tuleb järeldada, et hagejale oli ja on remondi ajaks tagatud võimalus kasutada samaväärset sõidukit, mistõttu pole hageja kasutuseelist kaotanud.
29.Hageja väide, et asendusauto kasutamise võimalikkus ei ole käsitletav sõidukiga samaväärse
asja kasutamisena ega välista seetõttu hageja nõude rahuldamist, on arusaamatu. Kui hagejal oleks tõepoolest olnud vaja sõidukit oma majandustegevuses kasutada, oleks asendusauto täitnud sama funktsiooni ning võimaldanud hagejal autot eesmärgipäraselt kasutada. Hageja pole välja toonud, mille poolest erineb lepingu alusel antav asendusauto sõidukist. Kui hageja väidab, et asendusauto ei olnud mingil põhjusel samaväärne, peaks hageja tõendama, mis väärtuse erinevus oli asendusautol võrreldes sõidukiga.
30.10.04.2024 seisukohtades leidis kostja, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja on ise kinnitanud, et hagejal oli kokkulepe H. A.ga, kes võis sõidukit kuni selle võõrandamiseni kasutada, kui ta tasub sõiduki eest rendimakseid ning H. A. kasutas sõidukit ja tasus rendimakseid kuni avariini. Kuivõrd hageja kinnitas, et H. A. tasus sõiduki rendimakseid, ei pea kostja vajalikuks kohta täiendavalt tõendeid esitada. Lisaks kinnitab sõiduki kasutamise kokkulepe ja rentimise eesmärk otseselt kostja väidet, et sõidukit hageja majandustegevuses kunagi ei kasutatud.
31.Käibedeklaratsioonid ja raamatupidamise väljavõtted on asjakohatud tõendid. Sisendkäibemaksu maha arvamise võimalust võib pidada kõige tõenäolisemaks tegelikuks põhjuseks, miks isiklikus kasutuses olev sõiduk otsustati arvele võtta ettevõtte kaudu. Maksude opteerimine ei ole käimasoleva vaidluse esemeks. Hageja on jätnud tõendamata, et sõiduk oli talle vajalik või kasulik. Lisaks on hageja jätnud täiesti kajastamata asendusauto kasutamise võimalusega seonduva, hinnates seda kohtu selgitustest hoolimata ebavajalikuks.
32.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist, kuid on jätnud täiesti tõendamata, milline on väidetava kasutuseelise väärtus ehk kui palju oli sõiduki kasutusvõimalus vaidlusaluse perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kasutuseelise väärtus ei ole võrdne sõiduki rendimaksete suurusega. Üldiselt arvutatakse kasutuseelise väärtus selliselt, et jagatakse asja soetusmaksumus asja eeldatava kasutuseaga. Õiguskirjanduses on leitud, et autode eluea määrab eelkõige sõiduki läbisõit ja selliselt arvutatud kasutuseeliste väärtuseks on 0,4–1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud kilomeetri kohta. Hageja nõuab sõiduki kasutuseeliste hüvitamist aja eest, kui sõiduk oli remondis, s.o selle läbisõit oli 0 kilomeetrit ja seega sai kasutuseelise väärtuseks olla 0 eurot.
33.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile koos käibemaksuga 3973,38 eurot. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuulub menetluskuludena hüvitamisele käibemaks ja õigusteenuselt tasutud käibemaksu on menetluskuludesse arvestatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
35.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis 07.12.2021 sõiduki Audi RS6 rendilepingu Mobire Eesti AS-ga; 2) rendilepingu alusel pidi hageja tasuma sõiduki kasutamise eest igakuiselt renti 1164,40 eurot, millele lisandus käibemaks; 3) rendilepingu kohaselt oli hagejal õigus muuhulgas sõiduki remondivajaduse korral kasutada asendussõidukit; 4) 30.01.2024 toimus sõidukiga avarii, mille põhjustas sõidukit juhtinud kostja; 5) avarii tulemusena vajas sõiduk remonti.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist, mis vastas
igakuisele renditasule aja eest, mil sõiduk oli remondis.
37.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt igakuise renditasu hüvitamist kasutuseelise hüvitisena. Asendusauto kasutamine välista hageja nõude rahuldamist. Kostja valdas sõidukit ebaseaduslikult ja ilma hageja nõusolekuta. Kuna hageja on juriidiline isik, sõlmis ta rendilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja lubas H. A.l küll sõidukit kasutada, kuid üksnes kuni ajani, mil hageja oleks saanud sõiduki kasumlikult võõrandada. Renditasudelt arvestas hageja sisendkäibemaksu maha, mistõttu oli sõiduk talle kasulik ja vajalik. Kostja aga leidis, et tal oli hageja luba sõiduki kasutamiseks, sest sõidukit ei kasutatud hageja oma majandus- või kutsetegevuses, vaid seda kasutati üksnes H. A. isiklikes huvides, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja elukaaslane. Hagejale ei ole kahju tekkinud, sest rendilepingu alusel oli tal võimalik kasutada asendussõidukit. Kasutuseelise väärtust ei ole hageja tõendanud.
38.Menetluse kestel muutis hageja oma nõude suurust. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 6 986,40 eurot, mis oli rendimaksete summaks kuni 2023. aasta alguseni. Kuna sõiduki remont võttis eeldatust kauem aega, suurendas hageja menetluse käigus oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 13 972,80 eurot. Seejärel esitas hageja 10.01.2024 avalduse, milles palus nõuet vähendada 11 488,74 euroni, sest sõiduki remont kestis kuni 26. novembrini 2023. Hageja loobus seega nõudest summas 2484,06 eurot.
39.Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
40.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi ning kostja sellele vastu ei vaielnud. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 2484,06 eurot ja lõpetab eeltoodud osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
41.Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud sellise nõude peamisi rahuldamise eeldusi. Hageja ei ole tõendanud, et renditud sõiduk oli talle vajalik või kasulik. Olukorras, kus sõiduk oleks hagejale olnud vajalik või kasulik, oleks hagejal olnud võimalik kasutada asendussõidukit, mistõttu ei oleks hagejale mistahes kahju tekkinud.
42.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt eeldab kahju hüvitamise nõue varalise diferentsi tekkimist.
43.VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega juhul, kui kostja tegevuse tõttu sai hageja valduses olnud sõiduk kahjustada, on hagejal iseenesest õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist sõltumata sellest, kas kostja valdas sõidukit hageja loal või ilma hageja loata. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal puudus süüline vastutus liiklusõnnetuse põhjustamises.
44.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis rentnikuna sõiduki rendilepingu Mobire Eesti AS-ga (koos kõigi lisadega dtl 7-40). Lepingu alusel rentis hageja sõiduki Audi RS6 Avant Quattro 60 kuuks alates 10.12.2021. Igakuiselt tuli hagejal tasuda renti 1164,40 eurot vastavalt maksegraafikule. Lepingu kohaselt oli rentnikul õigus saada vajadusel asendusautot.
45.Rendilepingu üldtingimuste punkt 1.2 nägi ette, et rendilepingu alusel ei teki rentnikul sõiduki suhtes omandiõigust. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest asjakohatud ja eluliselt ebausutavad hageja väited, et sõiduk renditi ning anti H. A.le kasutada selleks, et see tulevikus kasumlikult võõrandada. Sõiduk ei kuulunud omandiõiguse alusel hagejale ning hagejal oleks tulnud sõiduk esmalt osta, millist võimalust rendileping talle ette ei näinud.
46.Rendilepingule lisatud pakkumises nr 26447 oli eraldiseisvalt märgitud, et asendusauto kasutamise tasu sisaldub kuumakses. Teenuste kirjelduse kohaselt pidi rendileandja tagama rentnikule asendusauto hiljemalt järgmiseks päevaks. Lepingule lisatud kahjujuhtumi järgse taastamise korra punkt 7.1 nägi ette, et kahjujuhtumi järgselt taastab rendileandja sõiduki või selle osad. Eeltoodust tuleneb, et kui sõiduk vajas remonti, pidi rendileandja korraldama ja tagama remondi teostamise. Hagejal oli samal ajal võimalus kasutada asendussõidukit ilma täiendava tasu maksmiseta.
47.Liiklusõnnetuse raportist (dtl 41-43) nähtub, et 30.01.2023 toimus sõidukiga liiklusõnnetus, mille põhjustas juhina kostja. Liiklusõnnetuse käigus libises sõiduk teelt välja kraavi. Õnnetuse tulemusena sai sõiduki esiosa kahjustada. Sõiduki remont pidi algsetel andmetel kestma kuni augustini 2023 (dtl 44). Eeltoodust tulenevalt kahjustas kostja süüliselt hageja valduses olnud vara. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud oma kahju nõuet.
48.VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.
49.Ekslik on hageja järeldus, et antud sätte kohaselt on tal võimalik nõuda kostjalt rendimaksete hüvitamist abstraktselt ja sõltumata sellest, et hagejal oli lepingu alusel õigus kasutada tasuta asendussõidukit. Ekslik on samuti hageja järeldus, et kuna ta sõlmis lepingu juriidilise isikuna ning taotles sisendkäibemaksu tagastamist, on ta tõendanud eeldusi, mis võimaldavad VÕS § 132 lg 4 alusel nõuet esitada. VÕS § 132 lõikest 4 ei tulene, et kasutuseeliste hüvitamise nõude saab igal juhul esitada juriidiline isik.
50.Riigikohus on selgitanud (RK TKo 3-2-1-90-14, p 14, 3-2-1-82-16, p 32), et kasutuseeliste hüvitamist saab nõuda, kui kahjustatud ese oli kannatanule vajalik või kasulik, eelkõige
majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kohtutel tuleb tuvastada, kas ja milleks on sõiduk kannatanule vajalik või kasulik ning asi peab olema vajalik või tulus majandus- või kutsetegevuse või tööga võrreldaval põhjusel. Asendussõiduki kasutamiseks kulutuste tegemist tuleb tõendada (RK TKo 3-2-1-19-13, p 14).
51.14.02.2024 eelistungil (dtl 123-126) selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole esile toonud, kuidas sõidukit tema majandus- ja kutsetegevuses rakendati. Kohus selgitas VÕS § 132 lg 4 ning osundas ühtlasi, et kui hageja sai asendussõidukit kasutada, ei tekkinud varalist diferentsi.
52.Kostja esitatud sõiduki üleandmise aktist (dtl 76) nähtub, et hageja eest võttis sõiduki valduse vastu H. A.. Samuti esitas kostja ekraanitõmmise pangarakendusest (dtl 65, 79), millest nähtuvalt tegi H. A. H. P.le makseid. Vestluses oli H. P. avaldanud, et makseid võib teha ka tema kontole (dtl 77). Iseenesest nõustus hageja kostja väidetega, et sõidukit kasutas H. A., kes tegi kuni liiklusõnnetuse toimumiseni hüvitas igakuised rendimaksed.
53.Kostja esitas kohtule ekraanitõmmise H. A. ja H. P. vahelisest vestlusest, milles räägiti sellest, millal üks isik kavatseb sõiduki ära osta või peaks sellega edasi tegelema M. nimeline isik (dtl 63-64). 02.01.2023 saatis H. P. H. A.le muuhulgas sõnumi (dtl 78), milles muuhulgas viitas, et H. A. laseb oma naisel vaidlusaluse autoga sõita. Kohus leiab, et eelviidatud sõnumitest ei saa järeldada, et sõiduk renditi hageja tegevuses selleks, et see tulevikus soodsalt võõrandada. Sõiduk ei kuulunud hagejale, mistõttu ei saanud hageja seda edasi võõrandada enne, kui oleks sõiduki ise omandanud. Rendilepingu sõlmimine ei saanud olla hagejale sellel eesmärgil vajalik. Samuti ei saa ainult nendest sõnumitest järeldada, et kostjal oli volitus sõidukit vallata ja kasutada, kuid iseenesest ei oma see asjaolu vaidluse lahendamisel määravat tähtsust.
54.13.05.2024 istungil tunnistajana ütlusi andnud H. A. (dtl 176) avaldas, et sõiduk renditi tema isiklikuks kasutamiseks ja hagejal seda enda majandustegevuses vaja ei olnud. Tema teada ei olnud hagejal plaani sõidukit edasi võõrandada. H. A.l oli tema ütluste kohaselt õigus anda sõidukit kasutada kostjale kui oma tollaegsele elukaaslasele ning hageja oli sellest teadlik. Rendimakseid tasus H. A. läbi oma Rootsi ettevõtte. Lepingu alusel oli võimalik kasutada asendusautot.
55.Hageja esitas kohtule väljavõtte oma pearaamatust ja käibedeklaratsioonid (dtl 134-169) sõiduki kütusekulude ja AS Mobire Eesti sisendkäibemaksu mahaarvestamise kohta. Kohus ei nõustu, et ainuüksi sisendkäibemaksu tagastamise tõttu oli sõiduk hagejale kasulik või vajalik. Tunnistaja H. A. ütluste ning kostja esitatud sõnumitega kogumis on tõendatud, et sõiduk ei olnud hagejale tema tegevuses ühelgi viisil vajalik, vaid sõidukit kasutas H. A. oma isiklikes huvides. Käibedeklaratsioonide esitamise kohustus tulenes hagejale seadusest ainuüksi põhjusel, et hageja oli rendilepingu sõlminud rentnikuks. Üksnes tulenevalt sellest, et hageja oli juriidilise isikuna rentnik, kes pidi esitama käibedeklaratsioone ning kellel tekkis ka õigus sisendkäibemaksu tagasiarvestamiseks, ei saa järeldada, et sõiduk oli hagejale kasulik või vajalik. Maksualaseid eeliseid oleks hagejal olnud võimalik saavutada muudel viisil oluliselt lihtsamalt ja soodsamalt võrreldes sõiduki rentimise ning igakuiste märkimisväärsete renditasude tasumisega. Lisaks ei sõltunud sisendkäibemaksu tagasisaamine ühelgi viisil sellest, kas sõiduk seisis remonditöökojas remontimise ootel või osales aktiivselt liikluses. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 132 lg 4 kohaldamiseks vajalikku esmast eelist ehk seda, et sõiduk oli talle majandustegevuses kasulik või vajalik.
56.Kui hageja oleks vastava eelduse olemasolu tõendanud, ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele, sest hagejal oli võimalik rendilepingu alusel tasuta kasutada asendussõidukit ning varalist diferentsi talle ei tekkinud. Lähtuvalt hageja enda väidetest ei tekkinud varalist diferentsi juba ainuüksi ka põhjusel, et rendimaksetelt oli tal võimalik sisendkäibemaksu tagasi arvestada sõltumata sellest, kas sõiduki oli remondis või mitte. Asendussõiduki kasutamise võimalus aga
oleks välistanud nõude rahuldamise, sest selle kasutamisel oleks hageja igal juhul saanud välistada talle kahju tekkimise.
57.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja enda otsustada oli, kas ta kasutab asendussõidukit või mitte. Asendussõiduki kasutamisel ei oleks hageja olukord mitte ühelgi viisil muutunud, kui sõiduk oleks talle faktiliselt olnud vajalik või kasulik. Sellisel juhul oleks asendussõiduki kasutamata jätmisel vastutanud hageja ise talle tekkinud kahju eest. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus hagi 11 488,74 euro nõudes rahuldamata.
58.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile koos käibemaksuga 3973,38 eurot. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuulub menetluskuludena hüvitamisele käibemaks ja õigusteenuselt tasutud käibemaksu on menetluskuludesse arvestatud. Kohus leiab, et kostja kulud õigusabile olid mõistlikud ning kooskõlas menetluses vajalike toimingute ja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3973,38 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.