Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluse käik

2 (4)

Kostja ei vastanud kohtule ning kohus lahendas hagi tagaseljaotsusega. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja maksehäire avaldamise tasu osas. Harju Maakohus tegi 19. juulil 2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 862,45 eurot, intressi 115,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 21,97 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja maksehäire avaldamise tasu 5 eurot. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär 0,123% päevas on tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja viivise põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20. märtsist 2021 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis 91% menetluskuludest kostja kanda ja 9% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 222,95 eurot ja viivise kuni täitmiseni. Kuivõrd hagi rahuldati 91% ulatuses, leidis kohus, et hageja menetluskulud tuleb 91% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles Harju Maakohus leidis, et hageja ja kostja vaheline viivisekokkulepe on tühine, mistõttu maakohus vähendas viivisemäära seadusjärgse viivisemäärani ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses või alternatiivselt saata asi vastavas ulatuses Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palus tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 0,123% päevas. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul kuulus maakohtu otsus apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 0,123%. 18.08.2022 andis Harju Maakohus menetlusosalistele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu hagi esitamisel summas 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõivu 100 eurot. 20.05.2024 andis kohus hagejale tähtaja esitada täpsustav info vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta. Hageja esitas kohtule täiendava selgituse ja dokumendid 28.05.2024.a. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (55,71%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Seega vastas lepingu krediidi 3 (4)

kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt esimese astme menetluses tasutud riigilõiv summas 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest summas 100 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud ning eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 345 eurot ning menetluskuludelt (345 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.