04.06.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-141514
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
171 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: J. K. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud, kui neid oli, jäävad kostja enda kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.Hageja esitas 20.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt J. K.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja T AS ja J. K. vahel 30.11.2015 sõlmitud T liitumislepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 110,55 eurot, viivised 15,27 eurot, sissenõudekulud 25 eurot;
1.2.mõista kostjalt J. K.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 110,55 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 21.11.2023.
2.Hageja nõuab võlga kolme arve alusel: 2022. a detsembri eest arve nr 15116077515 (dtl 37-38), maksetähtaeg 18.01.2023. 2023. a jaanuari eest arve nr 15116305918 (dtl 39-40), maksetähtaeg 18.02.2023. 2023. a veebruari eest arve nr 15116534914 (dtl 41-42), maksetähtaeg 18.03.2023. Hageja selgitab, et T ja Kostja vahel on sõlmitud liitumisleping, mille alusel T kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxxx. Hageja selgitab, et teenuse kasutamise maht on kajastatud kostjale väljastatud arvetel veerus "kogus". Hageja selgitab, et alates 22.12.2021 kasutas kostja paketti „Piiramatu Baltikumis“. Kostja logis 22.12.2021 T iseteenindusse ja vahetas enda teenuste paketi uue paketi Piiramatu Baltikumis vastu. Lepingu lisa sõlmimisega rakendus paketitasule soodustus 6,10 € 12 kuuks (lisa 1.1). Kostja on ennast identifitseerinud T iseteenindusse sisse logides turvalise vahendi alusel ja andnud tahteavalduse isikustatud kujul T iseteeninduses tuvastatuna. Vastavalt lepingule ja selle lisale Teenuse info numbrile xxxx (lisa 1.1 lepingu lisa) kohustus T pakkuma Kostjale sideteenuseid vastavalt paketile Piiramatu Baltikumis. Hageja väitel toimus 22.12.2022 paketivahetus paketist Piiramatu Baltikumis Piiramatu Vabadus vastu. Tegemist oli T üldise paketi muudatusega, millest Kostjat teavitati SMS ja e-maili teel. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, T erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, T interneti kasutamise tingimustega, T mõistliku kasutamise põhimõtetega ja T hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused (lisa 2). Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. T esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.01.2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest T ees summas 110,55 eurot. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras T Kostja teenused alates 22.02.2023 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 25.03.2023. Hageja on teinud sissenõudmiskulusid 25 euro ulatuses ja nõuab nende hüvitamist. Viivist nõuab hageja üldtingimuste p 3 kohaselt 0,05% päevas alates arvete tasumise tähtpäevale järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 17.04.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis 10. mail 2024 selgitamiskohustust (dtl 81) ja andis hagejale lõpptähtaja 24. mai 2024 täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks. Kohus märkis, et teeb kohus asjas otsuse. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Sideteenuse võlg
4.1.Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Kohus selgitas hagejale, et sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Kohus selgitas, et üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esile tuua, et poolte vahel oli kehtiv leping, leping sisaldas kokkulepet tasu kohta ning kostjale on esitatud arved, mis on tasumata ning tasud on muutunud sissenõutavaks. Kui kokkulepped sisaldusid üldtingimustes, tuleb hagejal esile tuua, millisel viisil üldtingimused lepingu osaks saanud olid.
4.2.Hageja on kohtule esitanud T liitumislepingu (dtl 23), millel on kostja omakäeline allkiri (juures kuupäev 19.11.2015). Kohus juhtis hageja tähelepanu, et kostja on allkirjastanud liitumislepingu, ent hageja ei ole selge faktiväitena esile toonud, milliste teenuste osutamises oli kokku lepitud (st teenustele kohalduvad tingimused ja tasu kokkulepped). Selle peale hageja täpsustas, et alates 22.12.2021 kasutas kostja paketti „Piiramatu Baltikumis“. Hageja väitel logis kostja selleks end 22.12.2021 sisse T iseteenindusse, valis paketi ning tegi iseteeninduses paketivahetuse tahteavalduse. Hageja on tõendina esitanud T Lepingu lisa (dtl 95), dateeritud 22.12.2021 01:11:23, lepingu allkirja kohtadele on märgitud J. K. ka „T iseteenindus“. Hageja väitel rakendus sellega paketitasule soodustus 6,10 eurot 12 kuuks. 22.12.2022 toimus taas paketivahetus paketist Piiramatu Baltikumis Piiramatu Vabadus vastu. Hageja väitel oli tegemist T üldise paketi muudatusega, millest kostjat teavitati SMS ja e-maili teel. Lepingu lisas on esitatud viide lepingu tingimustele: T erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused, T interneti kasutamise tingimused, T mõistliku kasutamise põhimõtted, T hinnakiri ning et T teenuspakettide ja lisateenuste tellimisega muutuvad nende tingimused lepingu osaks. Seejuures on märgitud, et tingimused on kättesaadavad T kodulehel xxxx. Hageja on kohtule esitanud T erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused (dtl 28). Hageja väitel kohustus kostja vastavalt üldtingimuste p-le 3 tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kohtule esitatud üldtingimuste punktis 3 on sätestatud: T koostab ja edastab Sulle kuu alguses arve eelneva kalendrikuu kohta. Arve koostatakse meie vahel sõlmitud lepingu, täiendavalt tellitud teenuste (näiteks m-parkimine, tasulised artiklid, Piiramatu Pilv jms ja ka näiteks annetuskõned ja muud samalaadsed teenused), Sulle vahendatud rändlusteenuste ja T hinnakirja alusel. Palun tasu arve sellel märgitud tähtajaks. Kui jätad arve tasumata, siis on meil õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Piirame Su teenused, kui oled tasumisega viivitanud üle 14 päeva või ületad krediidilimiiti. Teavitame sind piirangust ette SMS-i ja/või e3
kirjaga. Kui teenus on piiratud üks kuu on meil õigus leping üles öelda. Kui lõpetame võlgnevuse tõttu Sinuga lepingu, loovutame nõude inkassofirmale ja võime edastada teabe võlgnevuse kohta maksehäire registrile. Oled kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohus märgib, et liitumisleping ega kohtule esitatud lepingu lisa ise ei sisalda tasu summasid, vaid viitavad, et tasu tuleneb hinnakirjast. Hinnakirja, millest nähtuks paketi kuutasu või ka muude sideteenuste tasud, hageja kohtule esitanud ei ole ega ka faktiväitena välja toonud vastavate tasude määrasid. Üksnes paketi nimetusest ei nähtu kohtu jaoks pooltevahelise kokkuleppe (teenuste) sisu ega tasukokkulepe. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, millest tulenevalt sai hageja ühepoolselt muuta kostja paketti ning miks seega tuleks lugeda, et poolte vahel oli kokkulepe teenuste sisu ja hinna muutmiseks (kui need muutusid). Kohus selgitas hagejale, mis tuleb nõude eeldusena kohtu ette tuua ning et üksnes arvest selleks ei piisa. Hageja nõude eelduseid kohtu ette ei toonud. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sideteenuse tasu nõude rahuldamata.
5.Maksed kolmandatele osapooltele
5.1.Kohus selgitas hagejale, et sideteenuse pakkujad vahendavad tarbijate makseid teistele teenusepakkujatele, näiteks parkimistasude tasumist, annetusi, rakendustepoe ostude tasumist. Sideteenuse osutaja poolt kliendi maksetehingu täitmine on olemuselt käsund (VÕS § 619), ent sellele ei kohaldu makseteenuse regulatsioon. MERAS § 4 lõike 1 punkti 11 ja lõike 4 kohaselt ei käsitleta makseteenusena elektroonilise side teenuse kasutaja maksetehinguid, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste osutamisele MERAS § 4 lõikes 4 kirjeldatud tingimustel. Käsundist tuleneva nõude eeldusena peab hageja esile tooma, et a) poolte vahel oli kehtiv leping; b) kostja oli andnud käsundi, c) hageja on käsundi täitnud, d) käsundi täitmise eest oli ette nähtud tasu (või nõutakse kulutuste hüvitamist), e) tasu maksmise või kulutuste hüvitamise nõue on sissenõutav ja täitmata.
5.2.Hageja väitel sooritas kostja 01.12.2022 - 31.12.2022 1 Google Play makse, 6 Swedbank saldo makset ja 2 tasulise artikli mobiilimakset, 01.01.2023 - 31.01.2023 Google Play makse, 31 Swedbank saldo makset ja 2 tasulise artikli mobiilimakset ning 01.02.2023 - 28.02.2023 1 Google Play makse, 31 Swedbank saldo makset ja 2 tasulise artikli mobiilimakset. Hageja viitab, et teenuse kasutamise maht on kajastatud kostjale väljastatud arvetel veerus "kogus". Hageja väitel on T täitnud käsundit ja osutanud kostjale makseteenust ning sellest tulenevalt on Google'il omakorda õigus nõuda teenuste eest tasumist käsundi saajalt, kelleks on T. Seega on hageja väitel kostjal on omakorda kohustus tasuda T-le teenuste eest, mis telliti Google'il kasutades kontot, mis oli aktiveeritud ja seotud kostja mobiilinumbriga xxxx. Hageja on vastuseks kohtunõudele küll selgitanud eritariifse numbri kaudu sisuteenuste ostmise korraldust ja Google Play maksete tegemise aktiveerimist (et mida selleks tegema peab), esitanud ka sisuteenuste pakkujate tasude hinnakirja (dtl 101), ent arvelt ei nähtu, et kostja oleks kasutanud mõnd sisuteenuste pakkujate hinnakirjas kajastatud sisuteenust. Kohus saab hagejast seega aru nii, et hageja väitel andis kostja T AS-le arvetel kajastatud käsundid teha kolmandatele osapooltele (Google Play makse, Swedbank AS ja tasulise artikli pakkuja) maksed ning et hageja väitel T käsundid ka täitis. Hageja ei ole välja toonud kokkulepet käsundi tasu suuruse osas ega ka esile toonud (ega tõendanud), et käsundi täitmise kulud olid sellised, nagu arvel märgitud summad. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja käsundi täitmise tasunõude rahuldamata.
6.Võla sissenõudmiskulud
6.1.Võla sissenõudmiskulude osas selgitas kohus hagejale, et peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusena peab hageja esile tooma, et a) faktilised asjaolud, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, et leping oli lõppenud, b) meeldetuletuskirjade saatmise asjaolud (millal, millisel viisil, kuhu ja kellele teade saadeti) ja c) kas ja milline oli pooltevaheline kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu osas. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lõiked 1 ega 2 ei ole
seadustatud hinnakiri, vaid piirmäär sissenõudmiskulude hüvitisele. Kui poolte vahel puudus kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu suuruse osas, tuleb hagejal tõendada tekkinud kahju ulatust.
6.2.Hageja tõi välja, et üldtingimuste punkti 3 alusel piirab T kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva ning kui teenus on piiratud üks kuu, on T-l õigus leping üles öelda. Tuginedes üldtingimuste punktile 3 piiras T hageja väitel kostja teenused alates 22.02.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 25.03.2023. Hageja väitel edastas T kostjale 01.03.2023 lepingu ülesütlemise teavituse kostja lepingus märgitud aadressil Xxxx, milles andis kostjale täiendava võimaluse võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul. T hoiatas teatises, et juhul, kui kostja jätab võlgnevuse tasumata, ütleb T lepingu üles ja loovutab võla inkassofirmale (lisa 1.2). Hageja väitel luges T posti teel edastatud teate kostjale kätte toimetatuks ühe nädala möödudes ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis luges T lepingu üles öelduks 25.03.2023. Hageja toob ka välja, et kostja ei ole teavitanud T enda aadressi muutumisest. ESS § 98 sätestab sideteenuse osutamise piiramise tingimused ning § 100 sideteenuse lepingu üles ütlemise tingimused. Nende sätete kohaselt võib sideettevõtja lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata juhul, kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Kui see piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates, on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda. Hageja on faktiväitena esile toonud, et T AS-l oli alus teenuse piiramiseks, mis ei langenud 1 kuu jooksul ära. Samuti on hageja esile toonud, et lepingu üles ütlemise kohta saadeti kostjale postiga teade (dtl 96). Kohus on seisukohal, et sideteenuse lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ja leping on seega üles öeldud, st lõppenud.
6.3.Hageja väitel volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx: 01.08.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 € (lisa 5.1), 25.08.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 25.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Hageja selgitab võlateatiste edastamise kohta, et PlusPlus Baltic OÜ esindaja on toimetanud kostjale võlateatised postkasti jätmisega aadressil Xxxx. PlusPlus Baltic OÜ on esitanud hagejale arve summas 25 € (lisa 5). Hagejal nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Vaatamata kohtu antud selgitustele ei ole hageja välja toonud, kus lepingus on kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu kohta. Kohus saab aru nii, et hageja esitas tõendid selle kohta, et ta on tegelikult teinud sissenõudmiskulusid summas 25 eurot (kohtule esitatud arve dtl 120). Kohus märgib, et kohtule esitatud T teenuste hinnakirjas on „võlgnevuse teatis peale lepingu lõpetamist 12 eurot“. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vaatamata sellele, kui palju hageja tasus oma lepingupartnerile, ei saa ta nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist rohkem kui lepinguga viidatud hinnakirjas ning seaduses (VÕS § 1132) sätestatud. Kuivõrd aga kohus jättis hageja põhivõla nõuded rahuldamata, jääb rahuldamata ka põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
7.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude
hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja esitas 17.04.2024 menetluskulude nimekirja, mis on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 04.05.2024. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ((dtl 80). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, ei rahulda kohus ka hageja nõuet mõista menetluskulud välja kostjalt. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ega taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Seega jäävad võimalikud kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.