Mesindusekspert OÜ (end. ärinimega PestEkspert OÜ) hagi Probiotech OÜ vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3909,23 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Mesindusekspert OÜ (end. ärinimega PestEkspert esindajad OÜ; registrikood 10305930) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja: Probiotech OÜ, registrikood 11882182 Seaduslik esindaja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.04.2023. a ja 02.05.2024. a; kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Probiotech OÜ-lt Mesindusekspert OÜ kasuks: 2.1 põhivõlgnevus 2700 eurot; 2.2 kohtuotsuse tegemise ajaks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis 1005,22 eurot; 2.3 viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2024. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni; 2.4 kahjuhüvitis 325 eurot; 2.5 kohtuotsuse tegemise ajaks kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 52,89 eurot; 2.6 viivis tasumata kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2024. a kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses Probiotech OÜ kanda.
Määrata Mesindusekspert OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 3185 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 2730 eurot.
5.Välja mõista Probiotech OÜ-lt Mesindusekspert OÜ kasuks menetluskuluna 3185 eurot.
6.Hagejale hüvitamisele kuuluvatelt ja tasumata menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja tegevusalaks on mh üraskite tõrjeks mõeldud püünistesse pandavate feromoonide ning üraskipüüniste jaemüük. Hageja ning A. L. vahel oli välja kujunenud järjepidev ärialane koostöö, mille kestel hageja iga kalendriaasta alguses ostis A. L. äriühingult kui hulgimüüjalt feromoone. Kuni 2019. aastani tegutses A. L. OÜ Aldrum kaudu. 2019. aasta aprillis teatas A. L. , et edaspidi toimub feromoonide tarnimine hagejale Probiotech OÜ (kostja) kaudu ja mitte enam OÜ Aldrum kaudu. A. L. on kostja osanik ja juhatuse liige. Hageja pöördus 08.01.2020. a A. L. poole küsimustega, kas feromoonide osas koostöö jätkub, millise hinnaga ja milliseid feromoone on saada ning millal peaks tellimuse esitama. Feromoonid tuleb püünistesse paigaldada ja metsa viia enne kevadist üraskite lendluse algust, mistõttu on feromoonide saamine õigeaegselt äärmiselt tähtis. Lendluse alguse täpset aega ei ole võimalik prognoosida ja see sõltub konkreetse aasta kevadest. Üraskite lendlus algab siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 18-20 kraadini. Aastatel 2001-2020 on Tartu lähistel jäänud lendluse algusaeg vahemikku 17.04.-10.05. 14.01.2020. a vastas A. L. , et pakkuda on kahte tüüpi feromoone (kuuse-kooreüraski ja männiüraski tõrjeks mõeldud feromoonid) ning tellimuse peaks esitama võimalikult kiiresti, sest lähiajal alustatakse tootmist. Vastusest ei nähtunud võimalikke raskusi feromoonide kättesaadavusega või pikka tarneaega. Ka ei ole kostja kordagi pooltevahelise koostöö jooksul juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja oma tellimused liialt hilja esitab.
Hageja tellis kostjalt 16.01.2020. a 1500 kuuse-kooreüraski feromooni ning 100 männiüraski feromooni. Kostja esitas hagejale 17.01.2020. a arve nr 20200201 summas 2700 eurot, s.o pool kogusummast, mis tuli tasuda ettemaksena. Ülejäänud 2700 eurot tuli tasuda peale kauba kättesaamist. Kuna 2020. aastal soovis hageja tellida suurt partiid feromoone ja varasematel aastatel oli jäänud tarne ajaliselt piiripeale, pöördus hageja 2020. aastal teadlikult kostja poole võimalikult vara (jaanuari alguses). Pooled ei leppinud kokku kindlat feromoonide tarneaega. Hageja lähtus senisest aastatepikkusest tarnepraktikast, mis oli välja kujunenud hageja ja A. L. juhitud OÜ Aldrum vahel ja mille kohaselt oli hageja feromoonid saanud alati hiljemalt märtsikuu lõpuks. Samuti lähtus hageja sellest, et A. L. kostja osaniku ja juhatuse liikmena oli hästi teada feromoonide aegkriitilisus. Varasemalt on feromoonid tarnitud selliselt, et hagejal õnnestus feromoonid ja püünised komplekteerida, komplektid metsaomanikele toimetada ning metsaomanikud jõudsid püünised metsadesse paigaldada veel enne üraskite lendluse algust. Metsaomanikud on soovinud püüniseid saada hiljemalt aprilli keskpaigaks. Kostja feromoonide tarne 2020. aastal viibis, mistõttu helistas ja kirjutas hageja seaduslik esindaja märtsis korduvalt A. L. ja tundis huvi, millal saab feromoonid kätte. 30.03.2020. a e-kirjas kinnitas A. L. , et kuuse-kooreüraskite tõrjeks mõeldud feromoonid on valmis ja jõuavad loodetavasti kohale järgmisel nädalal, kuid männiüraskite feromoonide valmistamisega on probleeme ja arvatavasti ei ole sel aastal neid võimalik toota. Kostja ei andnud hagejale lubatud ajal aga ka mitte kuuse-kooreüraskite feromoone üle. Kuna tegemist oli aegkriitilise tootega ja kostja õigeks ajaks müügilepingut ei täitnud, tellis hageja 09.04.2020. a 1500 kuuse-kooreüraski feromooni teiselt ettevõtjalt hinnaga 7875 eurot. Hageja kartis, et kui ta feromoone õigeaegselt metsaomanikele ei tarni, siis kaotab kuusekooreüraski tõrje 2020. aasta kevadel oma mõtte, sest üraskite lendlemise järgselt ei pidurda feromoonidega püünised enam efektiivselt kuuse-kooreüraskite levikut. See omakorda võinuks tuua kaasa kuuse-kooreüraskite ulatusliku leviku ning metsaomanike poolt, kes olid juba feromoonide ja püüniste ostmiseks hagejaga lepingud sõlminud, kahju hüvitamise nõuete esitamise hageja vastu. Seega pidi hageja kõik tegema selleks, et vaatamata kostjalt ostetud feromoonide puudumisele oleks võimalik feromoonid ja püünised siiski metsaomanikele õigeaegselt saata. Samuti teatas hageja seaduslik esindaja 09.04.2020. a A. L. , et ei soovi enam kostjalt feromoone. 04.05.2020. a palus hageja seaduslik esindaja krediteerida arve nr 20200201 summas 2700 eurot. Ka hageja lepinguline esindaja palus kohtuväliselt 25.05.2020. a kostjal tasutud ettemaks hagejale tagastada hiljemalt 03.06.2020. a. Seega on hageja kostjaga 2020. aasta jaanuaris sõlmitud müügilepingust taganenud. Feromoonide säilivusaeg on lõppenud, mistõttu ei saa hageja ka kompromissi korras nõustuda feromoonide vastuvõtmisega. Ka pole teada, kas feromoonide omadused on säilinud. Hageja palub kostjalt välja mõista ettemaksena tasutud 2700 eurot ja viivis tagastamata ettemakselt seadusjärgses määras alates 04.06.2020. a kuni ettemakse tagastamiseni ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud 325 eurot ja viivis tasumata õigusabikuludelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni õigusabikulude tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle tellimuse mahu ja hinna üle. Mingeid kokkuleppeid tellimuse täitmise aja ega koha kohta poolte vahel ei olnud, mistõttu ei nõustu kostja väitega, et feromoonide tarne viibis. Eritellimusel tellitud feromoonide tootmiseks kulub tavaliselt 10-12 nädalat ja feromoonid olid tarneks valmis aprilli alguses. 2020. aasta kevad oli külm ja vihmane.
Kuuseüraski lendlus algas alles mai lõpus, juuni alguses ja hagejal oleks olnud piisavalt aega edasimüügiks. Tavaliselt areneb kuuseüraskil hooaja jooksul kaks põlvkonda ja teine lendlus algab juuni lõpus - juulis ning feromoone kasutatakse hilissügiseni. Kõnealuste feromoonpüüniste kasutusaeg oli kuni 3 aastat. Seega olnuks nende feromoonide kasutamine võimalik ka järgnevatel aastatel. Feromoonid on senini alles ja säilitatud sügavkülmas, kus need säilivad kuni 10 aastat. Tõele ei vasta hageja väited väljakujunenud praktika kohta. Hageja tellimused olid pigem juhuslikud. A. L. 30.03.2020. a e-kirjas antud vastus võimaliku tarneaja kohta oli informatiivne ja ei olnud seotud täiendava tähtaja määramisega. Tegemist oli vabas vormis vestlusega. Kostja on 28.04.2020. a helistanud PestEkspert OÜ-le küsimusega, kuhu tollel ajal kehtinud eriolukorra tingimustes kaup viia, sest senini ei olnud hageja kostjale teatanud ühegi tarnekohta. Hageja tarnekohta kostjale ei avaldanud, mistõttu ei saanud kostja feromoone hagejale ka üle anda. Kui hagejal olid konkreetsed soovid ja vajadused tarneaja kohta, tulnuks nendest kostjale üheselt mõistetavalt teada anda. See on ka müügitehingu üks olulisi tingimusi, et müüja saaks otsustada, kas on võimeline toodet sellise tarneajaga pakkuma ja tellimust aktsepteerima. Käesoleva juhul mingit teadet ega kokkulepet ei olnud. Tellija peab arvestama võimalike tarneviivitustega kaks nädalat kuni kuu. Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorrast tingituna oli tarne raskendatud. Aluseid lepingust taganemiseks hagejal olla ei saa. Hagejal tuleb tasuda 1500 eritellimisel valmistatud kuuseüraski feromoontoote eest teine osamakse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Pooled ei vaidle selle üle, et kuni 2020. aastani oli hagejal ja A. L. seotud ettevõtetel üraskite tõrjeks mõeldud feromoonidega seotud koostöö. Ka ei vaidle pooled selle üle, et sõlmisid 2020. aasta jaanuaris lepingu, mille kohaselt ostis hageja kostjalt 1500 kuuse-kooreüraski feromooni ja 100 männiüraski feromooni ning tasus kostja esitatud arve alusel ettemaksena 2700 eurot. Ülejäänud 2700 eurot tulnuks hagejal tasuda kauba kättesaamisel.
4.Kohtu hinnangul on pooled sõlminud müügilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda või mitte, ja kas hagejal on õigus nõuda tasutud ettemakse tagastamist.
6.Kohus lahendab esmalt lepingust taganemisega seotud küsimused (I), seejärel analüüsib hageja kahjuhüvitist (II) ja viivist (III) puudutavat nõuet ning viimaks otsustab menetluskulude jaotuse (IV). I
Müügilepingu kehtivus
7.Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on tegemist lepingu olulise rikkumisega mh siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust
tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-is 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et feromoonpüünised tuleb metsa panna enne üraskite lendlust. See, millal lendlus algab, sõltub ilmastikutingimustest. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, millal algas 2020. aastal üraskite lendlus. Samuti on hageja põhjalikult selgitanud oma ärimudelit ja vajadust saada feromoonid kätte märtsi lõpus või aprilli alguses. Esitatud kirjalikest tõenditest ja tunnistaja ütlustest nähtub, et hagejal oli kostja seadusliku esindaja A. L. seotud ettevõtetega kujunenud välja pikaajaline praktika, mille kohaselt hageja tellis ning sai tellitud feromoonid kätte märtsi lõpus või aprilli alguses, et hageja jõuaks feromoonid püünistesse panna ja oma klientidele õigeaegselt (s.o enne üraskite lendlusaega) tarnida. Kostja väide, mille kohaselt oli koostöö pigem juhuslik, on paljasõnaline. Tulenevalt ka pika aja jooksul välja kujunenud koostööst ja senisest praktikast, pidi A. L. teadma, et tegemist on aegkriitilise kaubaga ning kostja vajab feromoone hiljemalt aprilli alguses. Seega pidi kostjale olema teada, et lepingu täpne järgimine on hageja huvi püsimise eelduseks. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel 2020. a sõlmitud müügilepingu olemusest ning hageja ja A. L. vahelisest varasemast praktikast tulenevalt tuli feromoonid hagejale tarnida hiljemalt 2020. aasta aprilli alguseks. Kostja on olnud seisukohal, et varasemalt on hageja saanud samuti feromoone hiljem ja esitanud selle tõendamiseks arve. Tunnistaja ütlustega on aga tõendatud, et arved feromoonide eest esitati hagejale kuni 2020. aastani kas koos feromoonide tarnega või lausa pärast seda, kuid mitte kunagi enne tarnet. Seega ei tõenda kostja poolt erinevate kuupäevadega arvete esitamine seda, millal on hageja feromoonid varasemalt ka tegelikult kätte saanud. Kohus märgib, et kostja ise on hageja palvel määranud tähtaja, millal feromoonid jõuavad hagejani, kuid ka selleks ajaks ei ole feromoonid jõudnud hagejani. Seega ei saa kohtu hinnangul olla vaidlust selles, et kostja on hagejaga 2020. aastal sõlmitud feromoonide müügilepingut rikkunud. Kostja on ka ise 19.04.2023. a istungil avaldanud, et feromoonid ei jõudnud hageja soovitud ajaks kohale, kuid kostja hinnangul ei olnud olukord kriitiline. Kostja väitega, et 30.03.2020. a kiri, mille kohaselt pidid feromoonid jõudma kohale hiljemalt 08.04.2020. a ei olnud mitte tähtaja määramine, vaid vaba suhtlus, kohus ei nõustu. Kiri on saadetud vastusena hageja konkreetsele küsimusele, millal feromoonid saabuvad. Ka lubatud ajaks (hiljemalt 08.04.2020. a) feromoone hageja ei saanud. A. L. on selgelt avaldanud, et männiüraskite tõrjeks feromoone ei olnud kostjal võimalik 2020. aastal toota. Seega on A. L. kinnitanud, et hagejaga sõlmitud lepingut männiüraskite tõrjeks mõeldud feromoonide osas ei täidetudki. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole ka täiendava tähtaja jooksul müügilepingus tulenevat kohustust täitnud ning tegemist on VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt olulise lepingurikkumisega.
9.Kostja väide, mille kohaselt kostja ei teadnud, kuhu saata feromoonid, on eluliselt ebausutav ja vastuolus tunnistaja ütlustega. Poolte tihedat suhtlust ning varasemat koostööd arvestades pidi kostjale teada olema, kuhu feromoonid saata. Ka on A. L. menetluses selgitanud, et eriolukorrast tulenevalt oli logistika häiritud. Seega ei ole kohtu hinnangul millegagi tõendamist leidnud väide, justkui oleks tarne viibinud hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Isegi kui möönda, et hageja ei olnud avaldanud tarneaadressi, siis selleks, et mitte sattuda omapoolsesse viivitusse, tulnuks kostjal aadress endal mõistliku aja jooksul välja uurida. Kirjalikke tõendeid selle kohta, et kostja oleks enne 05.05.2020. a saadetud e-kirja uurinud, kuhu saata kaup, kohtule esitatud ei ole. Küll aga on tunnistaja avaldanud, et aprilli lõpus
helistas A. L. ja teatas, et feromoonid on kohale jõudnud ning uuris, kuhu need saata. Vaatamata sellele kostja feromoone hagejale ei saatnud.
10.Hageja on tõendanud lepingust taganemist 04.05.2020. a. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud, sest kostja on teatele vastanud. Kohus möönab, et hageja võis taganemisest teatada ka varem, kuid 09.04.2020. a telefonivestluse, millele hageja viitab ja milles väidetavalt lepingust taganes, toimumine ja kõne sisu on tõendamata. Seega saab kohus lähtuda sellest, et hageja taganes lepingust 04.05.2020. a. Ka selleks ajaks ei olnud hageja feromoone saanud.
11.Eelnevast tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et hageja on 2020. aastal kostjaga sõlmitud müügilepingust taganenud, kuivõrd kostja rikkus müüjana kohustust hageja poolt ostetud feromoonid hagejale mõistliku aja jooksul alates lepingu sõlmimisest üle anda.
12.Kostja on avaldanud, et kuna üraskite lendlus toimub kaks korda aastas, olnuks hagejal võimalik kasutada feromoone suvise lendluse ajal või veel järgnevatelgi aastatel. Kohus kostja seisukohta ei jaga. Vaidlust ei ole, et hageja tellis kostjalt üksnes feromoonid ning paigaldas need ise püünistesse, mille müüs edasi oma klientidele. Seega on ilmne, et hageja oli seotud oma klientide ja nende esitatud tellimustega. Seda, kas tellimusi oleks olnud ka järgnevatel aastatel, ei saanud 2020. aasta alguses veel teada. Hageja pidi täitma oma klientide tellimuse tähtaegselt ja vastavalt tellimuse sisule ning seetõttu ei ole põhjendatud eeldada, et kostjalt saadavaid feromoone oleks hageja võinud kasutada veel hiljemgi. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et teadmata on, kuidas on feromoone säilitatud ja kas säilinud on ka feromoonide omadused.
13.VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
14.Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et hageja nõue 2700 euro suuruse ettemakse tagastamiseks tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2700 eurot. II Kohtueelsed õigusabikulud kahjuhüvitisena
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 325 eurot (käibemaksuta) kohtueelsete õigusabikulude hüvitisena. Hageja õigus nõuda käesolevas asjas kohtueelselt tekkinud õigusabikulude hüvitamist tuleneb VÕS § 115 lõikest 1, § 127 ning § 128 lõikest 3.
16.Kohtu hinnangul on hageja kohtueelselt kantud õigusabikulude nõue põhjendatud.
17.Riigikohus on selgitanud (3-2-1-19-13, p 11), et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
Hageja pöördus esindaja poole õigusabi saamiseks pärast seda, kui kostja teatas, et ei aktsepteeri hageja lepingust taganemist. Hageja esindaja on koostanud asjakohase nõudekirja tasutud rahasumma tagastamiseks. Tasu, mida hageja maksis esindajale kohtuväliselt osutatud teenuse eest, on käsitletav hageja kahjuna, mille on põhjustanud kostja, kes rikkus müügilepingut ja keeldus pärast hageja poolset müügilepingust taganemist müügilepingu alusel tasutud raha tagastamisest. Kohus peab põhjendatuks, et oma huvide kaitsmiseks kohtuväliselt tuli hagejal kui õigusteadmisteta isikul teha kulutusi õigusabile kostjale nõudekirja esitamiseks. Õigusteadmistega esindaja kaasamine oli vajalik seisukohtade täpseks ja juriidiliselt korrektseks esitamiseks.
18.Hageja on kohtule esitanud Advokaadibüroo Barrister 11.06.2020. a õigusteenuse arve summas 325 eurot (käibemaksuta), mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb. Arvele on lisatud spetsifikatsioon, millest nähtub õigusabi maht 2,5 tundi tunnitasuga 130 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult kalli teenusega ega ülepaisutatud tööde mahuga või ebavajalike toimingutega.
19.Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 325 eurot. III Viivise nõue
20.Hageja taotleb kostjalt seadusjärgses määras viivise väljamõistmist nii müügilepingust taganemise tõttu tagastatavalt 2700 eurolt kui kahjuhüvitiselt 325 eurolt. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb VÕS § 113 lõikest 1. Hageja on palunud kohtuväliselt 25.05.2020. a kostjale saadetud kirjaga kostjal tagastada 2700 eurot hiljemalt 03.06.2020. a. Kuna kostja raha ei tagastanud, nõuab hageja kostjalt seadusjärgses määras viivise tasumist 2700 euro suuruselt summalt alates 04.06.2020. a ning 325 euro suuruselt kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest.
21.Lähtudes TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja ka viivise vastavalt hageja taotlusele VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 1058,11 eurot (1005,22 + 52,89). IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
23.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Hageja on 13.05.2024. a esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulude suuruseks 3640 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja 24,5 tunni ulatuses õigusabikulud tunnitasumääraga 130 eurot, kokku summas 3185 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning hageja on tasunud riigilõivu lähtuvalt riigilõivuseadusest. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatud.
Hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei pea kohus vajalikuks anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kohta, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega hindab kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust kogumis. Arvestades vaidluse sisu ja keerukusastet, hagejate nõude olemust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu antud asjas on põhjendatud kokku 21 tunni ulatuses. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks telefonikõnesid ja konsulteerimisi esindatavaga, kuivõrd kohtupraktikast tulenevalt ei ole esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud (Riigikohtu 27.11.2019. a. määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073). Samuti ei pea kohus kõigi hageja koostatud menetlusdokumentide ajakulu põhjendatuks, kuivõrd hageja positsioon on olnud muutumatu ning kohtule esitatud menetlusdokumendid kordavad juba varasemalt esitatud seisukohti.
25.Lisaks ajakulu vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna ehk esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Arvestades esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks.
26.Eelnevast tulenevalt peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks 2730 euro ulatuses (21 tundi x 130 eurot).
27.Arvestades riigilõivu ja hageja põhjendatud õigusabikulude suurust, määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3185 eurot (riigilõiv 455 eurot + õigusabikulud 2730 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 3185 eurot.
28.Hagejad taotlevad tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.