Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post xxx); Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R. K.lt Revensen OÜ kasuks põhivõlgnevus 288,66 eurot, viivis 0,97 eurot ja alates 11.01.2024 viivis põhinõudelt, s.o 288,66 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
4.Välja mõista R. K.lt Revensen OÜ kasuks menetluskuluna 194,70 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 310,82 eurot, intressi 46,20 eurot, sissenõudmiskulud 39,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 43,50 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 24,15% aastas alates 14.02.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 13.01.2022 järelmaksulepingu nr 10087577, mille alusel finantseeris krediidiandja kostja poolt ostetud kaupa summas 329 eurot. Krediidi aastane intressimäär oli 42,42% ja krediidikulukuse määr 51,7%. Kostja teostas lepingu alusel kaks tagasimakset kokku summas 40,34 eurot.
3.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles lepingu 24.07.2022 üles ja loovutas nõude Renovum OÜle. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 nõude hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 13.01.2022 järelmaksulepingu (dtl 11-16), mille alusel anti kostjale kauba ostmiseks krediiti 329 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 310,82 eurot, intress 46,20 eurot, sissenõudmiskulud 39,55 eurot, 13.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 43,50 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 13.01.2022 tarbijakrediidilepingu (dtl 11-16). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale kokku andnud krediiti 329 eurot.
8.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõude 24.07.2022 Renovum OÜ-le, millest teavitati kostjat 24.07.2022 teatisega (dtl 21). Renovum OÜ loovutas oma nõude 15.12.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 30.01.2023 teatisega (dtl 23). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
9.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase 2/6
kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 13.01.2022 lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 51,7% aastas (dtl 11-16). Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 13.01.2022 lepingu sõlmimise ajal 50,85% aastas (3x16,95). Kuivõrd 13.01.2022 laenulepingus märgitud krediidi kulukuse määr 51,7% aastas ületas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära, on 13.01.2022 järelmaksuleping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
10.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja selgituste kohaselt sai kostja 13.01.2022 lepingu alusel krediiti summas 329 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 40,34 eurot. Maksegraafiku (dtl 13) kohaselt kuulus laen tagastamisele perioodil 10.02.2022 kuni 10.01.2024. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli alates laenu väljastamisest kuni 31.12.2022 vastav intress 0,00%, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,5% aastas, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ning perioodil 01.01.2024 kuni 10.01.2024 4,5% aastas. Hageja on 24.04.2024 menetlusdokumendi lisas 5 esitatud ümberarvestuses (dtl 60) märkinud laenuintressi maksed alates 10.02.2022 osamaksest, s.o ka perioodil 10.02.2022 kuni 31.12.2022, kui intressimäär oli 0% ja seega intress 0 eurot. Kohtu hinnangul on ka alates 10.01.2023 osamaksest arvestatud intressimaksed kõrgemad kui seadusest tulenev lubatud intress. Kohus selgitab, et kuigi kohus kohaldab õigust, sh VÕS § 4062 lg-t 3, ei arvuta kohus hageja asemel välja hageja nõuet, sh intresse. Kuivõrd antud juhul ei ole hageja esitanud korrektset nõude ümberarvestust, jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 46,20 eurot. Kohus arvestab kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed 40,34 eurot hageja põhivõlgnevuse katteks, kuna hagejal ei olnud õigus 10.02.2022 ja 10.03.2022 osamaksete koosseisus intressi nõuda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 288,66 eurot (329-40,34). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 22,16 euro ulatuses (310,82288,66).
11.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 39,55 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise 3/6
meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja 15.04.2022, 20.05.2022 ja 20.06.2022 igaüks maksumusega 4,85 eurot, lepingu ülesütlemise hoiatuse maksumusega 5 eurot, lepingu ülesütlemise teatise maksumusega 15 eurot ja nõude loovutamise teatise maksumusega 5 eurot. Kohus märgib, et 24.04.2024 menetlusdokumendis on hageja ülesütlemise teatise maksumuseks nimetanud 5 eurot. Kohus selgitas hagejale 02.04.2024 kirjas (dtl 38-43), et hagejal tuleb välja tuua meeldetuletuskirjade kuupäevad koos maksumusega ning lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade osas ka eelnevalt tasuta saadetud meeldetuletuskirjade kuupäevad ning vastavaid asjaolusid tõendada. Kohus leiab, et hoolimata kohtu selgitustest ei ole hageja välja toonud selget sissenõudmiskulude nõude kujunemist ning seda tõendanud. Kohus märgib, et ei pea hageja sissenõudmiskulude nõuet põhjendatuks, kuna arvestades kõik kostja maksed põhivõlgnevuse katteks, ei olnud kostja 15.04.2022 ja 20.05.2022 meeldetuletuskirjade saatmise seisuga võlgnevuses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 20.06.2022 meeldetuletuskirja saatmise eelselt oleks kostjale VÕS § 1132 lg 1 alusel saadetud tasuta meeldetuletus. 24.04.2024 menetlusdokumendi lisas 4 (dtl 59) esitatud väljavõttest nähtub 16.06.2022 kuupäeval üksnes teade, et oli viga numbri valimisel ning number ei ole kasutusel. Eelnimetatud väljavõttest ei nähtu, et kostjale oleks 16.06.2022 saadetud meeldetuletusi. Lisaks ei ole hageja hoolimata kohtu selgitustest välja toonud, mis kuupäevadel olid saadetud tasulised lepingu ülesütlemise hoiatus, lepingu ülesütlemise teatis ja nõude loovutamise teatis. Eeldusel, et hageja peab tasuliseks meeldetuletuskirjaks 09.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatust (dtl 20), ei ole kohtu hinnangul täidetud VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud eeldus, et hagejal on õigus nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta üksnes ühe meeldetuletuskirja eest tasu, kuna järgmise osamakse tähtaeg oli 10.07.2022 ning hageja pidas 20.06.2022 meeldetuletuskirja tasuliseks 10.06.2022 maksega viivitamise tõttu. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada meeldetuletuskirjadeks VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 mõttes lepingu ülesütlemise avaldust ja nõude loovutamise teatiseid, kuna meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust eelnev võlg ära tasuda. Seejuures lepingu ülesütlemise avalduse eesmärk on teavitada võlgnikku lepingu lõppemisest ning nõude loovutuse teatise puhul nõude loovutamisest. Muuhulgas ei olnud antud juhul põhjendatud ka lepingu ülesütlemisega seotud kirjade saatmine, kuna leping oli tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 39,55 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates 3.-6. osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni 24.07.2022 ning alates 25.07.2022 põhinõudelt tervikuna kuni hagi esitamiseni 13.02.2022 kokku summas 43,50 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus on tuvastanud, et 13.01.2022 leping on tühine, sh viivisemäära osas, on antud juhul tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest viivisemääraks alates 11.04.2022 kuni 31.12.2022 8% aastas ning alates 01.01.2023 kuni 13.02.2023 10,5% aastas. Kuna ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja viivituses 11.04.2022 ja 11.05.2022 osamaksetega, ei 4/6
pea kohus põhjendatuks eelnimetatud osamaksetelt viivise väljamõistmist. Samuti on hagejal õigus nõuda 11.06.2022 osamakselt viivist osaliselt osamakse tasumata summalt 7,58 eurolt. Kuivõrd kohus tuvastas, et leping on tühine ning kostjal tuli krediit tagastada tähtajaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi, s.o 10.01.2024, ei ole hagejal õigus nõuda põhinõudelt tervikuna viivise väljamõistmist alates 25.07.2022, kuna selleks hetkeks ei olnud põhinõue tervikuna sissenõutavaks muutunud. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 0,97 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 42,53 euro ulatuses (43,50-0,97). Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Võla summa eurodes 7,58 10,62
13.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 288,66 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 288,66 eurot, viivis 0,97 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis alates 11.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 22,16 eurot, intressinõude 46,20 eurot, sissenõudmiskulude nõude 39,55 eurot, viivisenõude 42,53 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivisenõude osas põhinõudelt 288,66 eurot arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas ulatuses.
15.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 515,13 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 440,07 eurot, kuid kohus rahuldab hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõuded 289,63 euro ulatuses, s.o 66% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 34% ulatuses hageja kanda ja 66% ulatuses kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja 5/6
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot.
19.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 120 eurot tund.
20.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 120 eurot (ilma käibemaksuta).
21.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 295 eurot (175+120). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 66% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 194,70 eurot.
22.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
23.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.