Käära Halduse osaühingu hagiavaldus SMARTECH SHOP osaühingu vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
377.70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Käära Halduse osaühing (registrikood 16325891, asukoht Järva maakond, Türi vald, Änari küla, Käära, epost xxx); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx); kostja SMARTECH SHOP osaühing (registrikood 12838085, asukoht Tähesaju tee 11, Tallinn, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja Valentin Moto (e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja Käära Halduse osaühingu (registrikood 16325891) hagi SMARTECH SHOP osaühingu (registrikood 12838085) vastu võlgnevuse 372.70 eurot ja kahju 5 eurot nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Käära Halduse osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord
2-23-11387 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
Käära Halduse osaühing (OÜ) esitas 10.08.2023 Pärnu Maakohtule hagi SMARTECH SHOP OÜ vastu. Pärnu Maakohus edastas hagi 14.08.2023 kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis hagi 25.08.2023 kohtumäärusega hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 03.09.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 19.10.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt televiisori. Seadme töökorda seadmisel selgus, et toode ei olegi üldse mõeldud Eesti turule ja sellega ei ole võimalik vaadata ühte kõige levinumat telesaadete edastusprogrammi Elisa Elamus. Hageja leiab, et tavaline televiisori ostja, ilma erialaste teadmisteta, eeldab, et kui osta poest uus televiisor, siis see ikkagi ühildub siin riigis kasutusel olevate levinuimate programmiedastusplatvormidega. Hageja hinnangul on varjatud toote olulisi puuduseid ja kostja ei ole kliente teavitanud kauba ostmiseks vajalikest parameetritest. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Hageja poolt ostetud televiisori DAHUA 65" 4K/Smart DHI-LTV65-SA400 tehnilised andmed olid saadaval internetipoe kodulehel www.smartech.ee ning hageja sai ostetava toote kirjeldusega tutvuda enne müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole enne lepingu sõlmimist kostjat teavitanud, et ta ostab televiisori konkreetse rakenduse kasutamiseks, seega ei olnud kostjale /müüjale ostja poolt silmas peetav asja spetsiifiline kasutusviis müügilepingu sõlmimisel teada ning vastupidine pole tõendatud. Lisaks leiab kostja, et Elisa Elamuse rakendus ei ole selline rakendus, mida kõik Eesti turul olevad seadmed peavad toetama, ehk teisi sõnu tegemist ei ole sellise otstarbega, mida kasutavad regionaalselt näiteks Eestis kõik elanikud, mistõttu ei ole tegemist erilise otstarbega, mida iga ostja ilmtingimata vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kostja teostas tagastatud televiisori ülevaatuse ning tuvastas, et seade on töökorras ning tarkvaraga probleeme ei esine. Kostja andis hagejale 06.07.2023 e-kirjaga teada televiisori ülevaatuse tulemusest ning palus kostjat televiisorile järgi tulla SMARTECH SHOP OÜ esindusse. Muuhulgas pakkus kostja hagejale kompromissina televiisori tagasiostmise võimalust vähendades seade väljaostuhinda 150 euro võrra kuna tagastatud televiisori karppakend oli oluliselt kahjustatud. II Kohtu põhjendused
2-23-11387
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Käära Halduse OÜ esitas 10.08.2023 Pärnu Maakohtule hagi SMARTECH SHOP OÜ vastu. Pärnu Maakohus edastas hagi 14.08.2023 kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis hagi 25.08.2023 kohtumäärusega hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 03.09.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 19.10.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt televiisori. Seadme töökorda seadmisel selgus, et toode ei olegi üldse mõeldud Eesti turule ja sellega ei ole võimalik vaadata ühte kõige levinumat telesaadete edastusprogrammi Elisa Elamus. Hageja leiab, et tavaline televiisori ostja, ilma erialaste teadmisteta, eeldab, et kui osta poest uus televiisor, siis see ikkagi ühildub siin riigis kasutusel olevate levinuimate programmiedastusplatvormidega. Hageja hinnangul on varjatud toote olulisi puuduseid ja kostja ei ole kliente teavitanud kauba ostmiseks vajalikest parameetritest. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Hageja poolt ostetud televiisori DAHUA 65" 4K/Smart DHI-LTV65-SA400 tehnilised andmed olid saadaval internetipoe kodulehel www.smartech.ee ning hageja sai ostetava toote kirjeldusega tutvuda enne müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole enne lepingu sõlmimist kostjat teavitanud, et ta ostab televiisori konkreetse rakenduse kasutamiseks, seega ei olnud kostjale /müüjale ostja poolt silmas
2-23-11387 peetav asja spetsiifiline kasutusviis müügilepingu sõlmimisel teada ning vastupidine pole tõendatud. Lisaks leiab kostja, et Elisa Elamuse rakendus ei ole selline rakendus, mida kõik Eesti turul olevad seadmed peavad toetama, ehk teisi sõnu tegemist ei ole sellise otstarbega, mida kasutavad regionaalselt näiteks Eestis kõik elanikud, mistõttu ei ole tegemist erilise otstarbega, mida iga ostja ilmtingimata vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kostja teostas tagastatud televiisori ülevaatuse ning tuvastas, et seade on töökorras ning tarkvaraga probleeme ei esine. Kostja andis hagejale 06.07.2023 e-kirjaga teada televiisori ülevaatuse tulemusest ning palus kostjat televiisorile järgi tulla SMARTECH SHOP OÜ esindusse. Muuhulgas pakkus kostja hagejale kompromissina televiisori tagasiostmise võimalust vähendades seade väljaostuhinda 150 euro võrra kuna tagastatud televiisori karppakend oli oluliselt kahjustatud.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt ostetud televiisor vastab lepingutingimustele kui see ei toeta Elisa Elamus rakendust.
5.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
6.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus on seisukohal, et kostjalt ostetud televiisor vastab lepingutingimustele ning sobib otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hageja ei ole kostjale avaldanud, et ta soovib läbi televiisori kasutada Elisa Elamuse rakendust. Kohus nõustub kostjaga, et Elisa Elamuse rakendus ei ole selline rakendus, mida kõik Eesti turul olevad seadmed peavad toetama. Elisa kodulehel on toodud välja seadmete tehnilised nõuded Elisa Elamuse rakenduse kasutamiseks. Kostjal oli võimalik kontrollida, kas ostetud televiisori opertatsioonisüsteem toetab Elisa Elamuse rakenduse kasutamist ja vajadusel küsida täiendavat infot kostjalt. Muid puudusi ei ole hageja televiisoril välja toonud. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue ostuhinna tagastamiseks põhjendatud, mistõttu ei ole põhjendatud ka kohtuväline juriidilise konsultatsiooni kulu.
8.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja Käära Halduse osaühingu hagi SMARTECH SHOP osaühingu vastu ostuhinna tagastamise nõudes summas 512.70 eurot ja kahjunõudes summas 5 eurot tuleb jätta rahuldamata.
III Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine
2-23-11387 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.