Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-11387
Tsiviilasi
Käära Halduse osaühingu hagiavaldus SMARTECH SHOP osaühingu vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
377.70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Käära Halduse osaühing (registrikood 16325891, asukoht Järva maakond, Türi vald, Änari küla, Käära, epost xxx); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx); kostja SMARTECH SHOP osaühing (registrikood 12838085, asukoht Tähesaju tee 11, Tallinn, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja Valentin Moto (e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata hageja Käära Halduse osaühingu (registrikood 16325891) hagi SMARTECH SHOP osaühingu (registrikood 12838085) vastu võlgnevuse 372.70 eurot ja kahju 5 eurot nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Käära Halduse osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord
2-23-11387 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
2-23-11387
2-23-11387 peetav asja spetsiifiline kasutusviis müügilepingu sõlmimisel teada ning vastupidine pole tõendatud. Lisaks leiab kostja, et Elisa Elamuse rakendus ei ole selline rakendus, mida kõik Eesti turul olevad seadmed peavad toetama, ehk teisi sõnu tegemist ei ole sellise otstarbega, mida kasutavad regionaalselt näiteks Eestis kõik elanikud, mistõttu ei ole tegemist erilise otstarbega, mida iga ostja ilmtingimata vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kostja teostas tagastatud televiisori ülevaatuse ning tuvastas, et seade on töökorras ning tarkvaraga probleeme ei esine. Kostja andis hagejale 06.07.2023 e-kirjaga teada televiisori ülevaatuse tulemusest ning palus kostjat televiisorile järgi tulla SMARTECH SHOP OÜ esindusse. Muuhulgas pakkus kostja hagejale kompromissina televiisori tagasiostmise võimalust vähendades seade väljaostuhinda 150 euro võrra kuna tagastatud televiisori karppakend oli oluliselt kahjustatud.
III Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine
2-23-11387 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.