1.Vabastada P.L (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded P.L-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada P.L-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade P.L-i
kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 06.07.2021 määrusega välja P.L-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Kohus lõpetas 11.05.2022 määrusega (jõustus 07.06.2022) P.L-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik jäeti nimetamata ja P.L-i ennast kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas,
1.detsembril ja 1. juunil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 15. mail. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 11 161,76 eurot, sh II rahuldamisjärgu nõudeid 5629,96 eurot ning III järgu nõue 5531,80 eurot.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 25.09.2025, 29.09.2025 ning lõpparuande 11.10.2025.
3.11.10.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
5.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne
1.juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (07.06.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
6.PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri kohaselt töötas võlgnik menetluse kestel ettevõtetes Comfood OÜ, RRLektus Aktsiaselts, RT Ehitusgrupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, Coop Põlva Tarbijate 2/4
Ühistu ja Hansahoov OÜ, osutas võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes OÜ Scarlet Catering ning vahepealsel ajal oli registreeritud Eesti Töötukassas. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes oli 11.05.2022 kohtumäärusega pandud kohustus esitada kord kuue kuu jooksul kohtule aruanne. Esimese aruande pidi võlgnik esitama hiljemalt 1. detsembril 2022. Võlgnik ei esitanud kohustustest vabastamise menetluses perioodilisi aruandeid. Võlgnik esitas esimese aruande kohtu päringu peale 25.09.2025, järgmise 29.09.2025 ning lõpparuande 11.10.2025. Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses tsiviilasjas 2-17-13018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on jooksvate aruannete esitamata jätmisega rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses. Lähtudes ringkonnakohtu juhisest on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.
10.PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teinud väljamakseid võlausaldajatele summas 1868,05 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11).
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid 33,18% ulatuses pankrotimenetluses rahuldamata jäänud II rahuldamisjärgu nõuetest, mida saab kohtupraktika kohaselt pidada ühtlasi ka arvestatavaks ulatuseks. Kohus märgib lisaks, et võlgnik lahkus pankrotimenetluse 3/4
ajal kohustuslikust pensionisambast ning kasutas saadud rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 108 lg 1 kohaselt kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 kohaselt ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka mh kohustusliku kogumispensioni makset. Kohus leiab, et kohustuslikust pensionisambast vabatahtliku lahkumisega ning saadud väljamakse loovutamisega võlausaldajatele näitas võlgnik enda tahet kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võimalikult suures määras. Võlgnik on pankrotimenetluse ning kohustustest vabastamise menetluse kestel kokku rahuldanud võlausaldajate nõudeid 60% kõigist II rahuldamisjärgu nõuetest. Täiendavalt märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui menetluses esitatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 olnud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098 p 24).
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi menetluses täitnud, rahuldades sealhulgas võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et P.L tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud P.L-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus P.L-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.