TMC Rent osaühingu hagi osaühingu CARTEX GRUPP vastu võlgnevuse ja kahju nõudes
Tsiviilasja hind
3 808.11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja TMC Rent osaühing (registrikood 14733255, asukoht Väike-Turu tn 3, Viljandi 71003); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Charlotta Rebecca Zobel (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, asukoht Meistri 12, Tallinn 13517, e-post [email protected]); kostja osaühing CARTEX GRUPP (registrikood 11079559, asukoht Läänemere tee 20-64, Tallinn 13913, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja Artjom Morozov (Osaühing Juridium, e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja TMC Rent osaühingu (registrikood 14733255) hagi osaühingu CARTEX GRUPP (registrikood 11079559) vastu võlgnevuse nõudes summas 660 eurot, kahjunõudes summas 2772 eurot ja viivise nõudes summas 101.55 eurot.
2.Tagastada hagejale TMC Rent osaühingule (registrikood 14733255) käesoleva kohtuotsuse jõustumisel enamtasutud riigilõiv summas 102.96 eurot, mis tuleb kanda hageja juhatuse liikme X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
2-22-122016 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TMC Rent osaühingu kanda. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.TMC Rent OÜ esitas 21.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 29.06.2022 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile [email protected]. Vastavalt TsMS § 3111 lg-le 51 loeb kohus makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 07.07.2022. Võlgnik OÜ CARTEX GRUPP esitas 15.07.2022 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas OÜ CARTEX GRUPP kohtule 25.07.2022. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 26.08.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. 07.09.2022 esitas hageja hagiavalduse ning taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus jättis 08.09.2022 kohtumäärusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Harju Maakohus võttis 17.11.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021. a detsembris kuue kasutatud autopihusti müügilepingu, maksumusega 660 eurot. Peale pihustite paigaldamist ja auto käivitamist põles auto aju läbi. Kuivõrd töömehed ei osanud eeldada, et viga võib olla äsja ostetud pihustites, siis tehti muid töid autoga, sh paigaldati autole uus aju. Auto käivitamisel põles auto aju taaskord läbi. Kuna töömehed olid kõik muu võimaliku kontrollinud kahe aju põlemise vahel, osati seekord kahtlustada pihusteid. Pihustite ekspert tuvastas, et ostjale on müüdud mittetöökorras pihustid, mille tõttu põles auto aju läbi. Hageja esitas kostja vastu nõudekirja 19.04.2022 pihustite ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja kahju seisnes auto uute ajude ostuhinnas, nende paigaldamise maksumuses ja müüja poolt müüdud pihustite paigaldamise maksumuses, kokku 1 980 eurot ning ekspertiisakti maksumuses summas 792 eurot. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et müüdud kasutatud pihustid ei vastanud lepingutingimustele. Müügilepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat, et kasutatud varuosadele kehtib garantii kuni 30 päeva ning
2-22-122016 garantii varuosadele ei kehti juhul, kui varuosa on demonteeritud, lahti võetud või selle defektid on põhjustatud kliendi poolt. Garantii ei laiene kulutustele, mis kaasnevad transpordi, varuosa paigaldamise ja eemaldamisega. Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole hageja välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele pihustid vastama peavad. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus pihustid nii enne ostmist üle vaadata ning samuti ka koheselt pärast nimetatud pihustite kättesaamist. Hageja esitas oma nõude 60 päeva möödumisel. Nimetatud aja jooksul on hageja pihusteid sihtotstarbeliselt kasutanud. Kuna hagejal puudus alus lepingust taganemiseks puudub ka kostjal kohustus tagasitäitmiseks. Kostja on seisukohal, et põhjuslik seos pihustite ja väidetava kahju vahel ei ole tõendatud. Kostja hinnangul oli hageja sõidukil enne pihustite paigaldamist probleem elektrisüsteemis, mis võis põhjustada lühise ning pihustite põlemise. Sellele viitab asjaolu, et hageja ostis korraga 6 pihustit. Tavaliselt ei vahetata pihusteid niisama kõiki korraga. Kõigi pihustite vahetamine viitab sellele, et mingil põhjusel olid kõik eelmised pihustid töökorrast välja viidud. Seega isegi kui oletada, et kostja poolt müüdud pihustid olid hilisemal kontrollil mitte töökorras, ei tõenda see, et pihustid olid puudusega müümise/üleandmise hetkel. Kostja hinnangul ei ole välistatud, et pihustite läbipõlemine oli seotud nende vale paigaldamisega, muude tööde tegemisega või sõiduki vale ekspluateerimisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta pole autoga sõitnud (tõstuki kutsumine jääb paljasõnaliseks). On vähe usutav, et sõiduk seisis remonditöökojas kaks kuud. Paljasõnaline on ka hageja väide, et töömehed olid kõik muu võimaliku kontrollinud, mis võiks olla aju põletamise põhjuseks, ühtki tõendit selle kohta ei ole esitatud. Arusaamatuks jääb ka see, mis töid töömehed üldse teostasid. Kostja hinnangul ei ole eksperthinnang usaldusväärne, kuna see on koostatud peale pihustite kostjale tagastamist, lisaks on eksperthinnang puudulik ning ebaselge ja sellest ei nähtu, kuidas on jõutud järeldusele, et pihustid ei olnud töökorras ning seetõttu põles läbi auto aju. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
2-22-122016 VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.TMC Rent OÜ esitas 21.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3432 euro nõudes. Kohus tegi 29.06.2022 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile [email protected]. Vastavalt TsMS § 3111 lg-le 51 loeb kohus makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 07.07.2022. Võlgnik OÜ CARTEX GRUPP esitas 15.07.2022 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas OÜ CARTEX GRUPP kohtule 25.07.2022. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 26.08.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. 07.09.2022 esitas hageja hagiavalduse ning taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus jättis 08.09.2022 kohtumäärusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Harju Maakohus võttis 17.11.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021. a detsembris kuue kasutatud autopihusti müügilepingu, maksumusega 660 eurot. Peale pihustite paigaldamist ja auto käivitamist põles auto aju läbi. Kuivõrd töömehed ei osanud eeldada, et viga võib olla äsja ostetud pihustites, siis tehti muid töid autoga, sh paigaldati autole uus aju. Auto käivitamisel põles auto aju taaskord läbi. Kuna töömehed olid kõik muu võimaliku kontrollinud kahe aju põlemise vahel, osati seekord kahtlustada pihusteid. Pihustite ekspert tuvastas, et ostjale on müüdud mittetöökorras pihustid, mille tõttu põles auto aju läbi. Hageja esitas kostja vastu nõudekirja 19.04.2022. a pihustite ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja kahju seisnes auto uute ajude ostuhinnas, nende paigaldamise maksumuses ja müüja poolt müüdud pihustite paigaldamise maksumuses, kokku 1 980 eurot ning ekspertiisakti maksumuses summas 792 eurot. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et müüdud kasutatud pihustid ei vastanud lepingutingimustele. Müügilepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat, et kasutatud varuosadele kehtib garantii kuni 30 päeva ning garantii varuosadele ei kehti juhul, kui varuosa on demonteeritud, lahti võetud või selle defektid
2-22-122016 on põhjustatud kliendi poolt. Garantii ei laiene kulutustele, mis kaasnevad transpordi, varuosa paigaldamise ja eemaldamisega. Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole hageja välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele pihustid vastama peavad. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus pihustid nii enne ostmist üle vaadata ning samuti ka koheselt pärast nimetatud pihustite kättesaamist. Hageja esitas oma nõude 60 päeva möödumisel. Nimetatud aja jooksul on hageja pihusteid sihtotstarbeliselt kasutanud. Kuna hagejal puudus alus lepingust taganemiseks puudub ka kostjal kohustus tagasitäitmiseks. Kostja on seisukohal, et põhjuslik seos pihustite ja väidetava kahju vahel ei ole tõendatud. Kostja hinnangul oli hageja sõidukil enne pihustite paigaldamist probleem elektrisüsteemis, mis võis põhjustada lühise ning pihustite põlemise. Sellele viitab asjaolu, et hageja ostis korraga 6 pihustit. Tavaliselt ei vahetata pihusteid niisama kõiki korraga. Kõigi pihustite vahetamine viitab sellele, et mingil põhjusel olid kõik eelmised pihustid töökorrast välja viidud. Seega isegi kui oletada, et kostja poolt müüdud pihustid olid hilisemal kontrollil mitte töökorras, ei tõenda see, et pihustid olid puudusega müümise/üleandmise hetkel. Kostja hinnangul ei ole välistatud, et pihustite läbipõlemine oli seotud nende vale paigaldamisega, muude tööde tegemisega või sõiduki vale ekspluateerimisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta pole autoga sõitnud (tõstuki kustumine jääb paljasõnaliseks). On vähe usutav, et sõiduk seisis remonditöökojas kaks kuud. Paljasõnaline on ka hageja väide, et töömehed olid kõik muu võimaliku kontrollinud, mis võiks olla aju põletamise põhjuseks, ühtki tõendit selle kohta ei ole esitatud. Arusaamatuks jääb ka see, mis töid töömehed üldse teostasid. Kostja hinnangul ei ole eksperthinnang usaldusväärne, kuna see on koostatud peale pihustite kostjale tagastamist, lisaks on eksperthinnang puudulik ning ebaselge ja sellest ei nähtu, kuidas on jõutud järeldusele, et pihustid ei olnud töökorras ning seetõttu põles läbi auto aju.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt ostetud pihustid olid puudustega juba nende üleandmise hetkel hagejale ning kas puudustega pihustid tekitasid hagejale kahju.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele.
6.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et kuna hageja teostas autol ka muid töid, vahetas auto aju kahel korral ja alles peale seda kontrollis, kas kostjalt ostetud pihustid on töökorras, ei ole võimalik väita ning hageja ei ole tõendanud, et puudused pihustitel esinesid juba nende üleandmisel hagejale. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue pihustite eest tasutud raha tagastamiseks põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2-22-122016 Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostjalt ostetud pihustite paigaldamise ning auto aju läbipõlemise vahel. Hagiavalduse kohaselt teostati autole ka muid töid lisaks pihustite paigaldamisele. Hageja esitatud ekspertiisiaktis on vaid konstateeritud, et pihustite paigaldamine on otseselt seotud auto aju läbipõlemisega, kuid puudub igasugune selgitus, kuidas on nimetatud järeldusele jõutud, ka ei lükata selles ümber kostja väiteid selle kohta, et pihustite rikke võis põhjustada hageja sõiduki vigane elektrisüsteem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
8.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja TMC Rent osaühingu hagi osaühing CARTEX GRUPP vastu võlgnevuse nõudes summas 660 eurot, kahjunõudes summas 2772 eurot ja viivise nõudes summas 101.55 eurot tuleb jätta rahuldamata nõuete tõendamatuse tõttu. III Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub kohtul tagastada hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 enam tasutud riigilõiv 102.96 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 102.96 eurot, hagiavalduse esitamisel 455 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot. Hagihinnaks on 3 808.11 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda 455 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 102.96 euro võrra rohkem. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas enam tasutud riigilõiv 102.96 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja juhatuse liikme X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, millelt riigilõiv tasuti.
2-22-122016 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.