Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-122016
Tsiviilasi
TMC Rent osaühingu hagi osaühingu CARTEX GRUPP vastu võlgnevuse ja kahju nõudes
Tsiviilasja hind
3 808.11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja TMC Rent osaühing (registrikood 14733255, asukoht Väike-Turu tn 3, Viljandi 71003); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Charlotta Rebecca Zobel (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, asukoht Meistri 12, Tallinn 13517, e-post [email protected]); kostja osaühing CARTEX GRUPP (registrikood 11079559, asukoht Läänemere tee 20-64, Tallinn 13913, e-post [email protected]); kostja lepinguline esindaja Artjom Morozov (Osaühing Juridium, e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-22-122016 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TMC Rent osaühingu kanda. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
2-22-122016 garantii varuosadele ei kehti juhul, kui varuosa on demonteeritud, lahti võetud või selle defektid on põhjustatud kliendi poolt. Garantii ei laiene kulutustele, mis kaasnevad transpordi, varuosa paigaldamise ja eemaldamisega. Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole hageja välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele pihustid vastama peavad. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus pihustid nii enne ostmist üle vaadata ning samuti ka koheselt pärast nimetatud pihustite kättesaamist. Hageja esitas oma nõude 60 päeva möödumisel. Nimetatud aja jooksul on hageja pihusteid sihtotstarbeliselt kasutanud. Kuna hagejal puudus alus lepingust taganemiseks puudub ka kostjal kohustus tagasitäitmiseks. Kostja on seisukohal, et põhjuslik seos pihustite ja väidetava kahju vahel ei ole tõendatud. Kostja hinnangul oli hageja sõidukil enne pihustite paigaldamist probleem elektrisüsteemis, mis võis põhjustada lühise ning pihustite põlemise. Sellele viitab asjaolu, et hageja ostis korraga 6 pihustit. Tavaliselt ei vahetata pihusteid niisama kõiki korraga. Kõigi pihustite vahetamine viitab sellele, et mingil põhjusel olid kõik eelmised pihustid töökorrast välja viidud. Seega isegi kui oletada, et kostja poolt müüdud pihustid olid hilisemal kontrollil mitte töökorras, ei tõenda see, et pihustid olid puudusega müümise/üleandmise hetkel. Kostja hinnangul ei ole välistatud, et pihustite läbipõlemine oli seotud nende vale paigaldamisega, muude tööde tegemisega või sõiduki vale ekspluateerimisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta pole autoga sõitnud (tõstuki kutsumine jääb paljasõnaliseks). On vähe usutav, et sõiduk seisis remonditöökojas kaks kuud. Paljasõnaline on ka hageja väide, et töömehed olid kõik muu võimaliku kontrollinud, mis võiks olla aju põletamise põhjuseks, ühtki tõendit selle kohta ei ole esitatud. Arusaamatuks jääb ka see, mis töid töömehed üldse teostasid. Kostja hinnangul ei ole eksperthinnang usaldusväärne, kuna see on koostatud peale pihustite kostjale tagastamist, lisaks on eksperthinnang puudulik ning ebaselge ja sellest ei nähtu, kuidas on jõutud järeldusele, et pihustid ei olnud töökorras ning seetõttu põles läbi auto aju. II Kohtu põhjendused
2-22-122016 VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-22-122016 on põhjustatud kliendi poolt. Garantii ei laiene kulutustele, mis kaasnevad transpordi, varuosa paigaldamise ja eemaldamisega. Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole hageja välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele pihustid vastama peavad. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud nimetatud nõuetele mittevastavust. Hagejal oli võimalus pihustid nii enne ostmist üle vaadata ning samuti ka koheselt pärast nimetatud pihustite kättesaamist. Hageja esitas oma nõude 60 päeva möödumisel. Nimetatud aja jooksul on hageja pihusteid sihtotstarbeliselt kasutanud. Kuna hagejal puudus alus lepingust taganemiseks puudub ka kostjal kohustus tagasitäitmiseks. Kostja on seisukohal, et põhjuslik seos pihustite ja väidetava kahju vahel ei ole tõendatud. Kostja hinnangul oli hageja sõidukil enne pihustite paigaldamist probleem elektrisüsteemis, mis võis põhjustada lühise ning pihustite põlemise. Sellele viitab asjaolu, et hageja ostis korraga 6 pihustit. Tavaliselt ei vahetata pihusteid niisama kõiki korraga. Kõigi pihustite vahetamine viitab sellele, et mingil põhjusel olid kõik eelmised pihustid töökorrast välja viidud. Seega isegi kui oletada, et kostja poolt müüdud pihustid olid hilisemal kontrollil mitte töökorras, ei tõenda see, et pihustid olid puudusega müümise/üleandmise hetkel. Kostja hinnangul ei ole välistatud, et pihustite läbipõlemine oli seotud nende vale paigaldamisega, muude tööde tegemisega või sõiduki vale ekspluateerimisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta pole autoga sõitnud (tõstuki kustumine jääb paljasõnaliseks). On vähe usutav, et sõiduk seisis remonditöökojas kaks kuud. Paljasõnaline on ka hageja väide, et töömehed olid kõik muu võimaliku kontrollinud, mis võiks olla aju põletamise põhjuseks, ühtki tõendit selle kohta ei ole esitatud. Arusaamatuks jääb ka see, mis töid töömehed üldse teostasid. Kostja hinnangul ei ole eksperthinnang usaldusväärne, kuna see on koostatud peale pihustite kostjale tagastamist, lisaks on eksperthinnang puudulik ning ebaselge ja sellest ei nähtu, kuidas on jõutud järeldusele, et pihustid ei olnud töökorras ning seetõttu põles läbi auto aju.
2-22-122016 Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostjalt ostetud pihustite paigaldamise ning auto aju läbipõlemise vahel. Hagiavalduse kohaselt teostati autole ka muid töid lisaks pihustite paigaldamisele. Hageja esitatud ekspertiisiaktis on vaid konstateeritud, et pihustite paigaldamine on otseselt seotud auto aju läbipõlemisega, kuid puudub igasugune selgitus, kuidas on nimetatud järeldusele jõutud, ka ei lükata selles ümber kostja väiteid selle kohta, et pihustite rikke võis põhjustada hageja sõiduki vigane elektrisüsteem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.
2-22-122016 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.