3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 1789,02 eurot tasumata osalt 6,9% aastas alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda.
4.2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 788 eurot. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (788 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS
2
EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Tilt (kostja) 6624,50 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 16.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 05.03.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6129,29 eurot, intressid 254,93 eurot, haldustasu 18,80 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 184,03 eurot ja edasiulatuva viivise alates 05.03.2024 kuni põhinõude 6129,29 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 6,9% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 865 eurot.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx (krediidiandja) ja kostja 21.07.2022 autolaenu lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 6716 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 72 osamaksega perioodi 20.08.2022–20.07.2028 jooksul. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 94,02 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma lepingu haldustasu 4,70 eurot kuus. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 6,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 14,95%.
2.2.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.3.29.09.2023 loovutas krediidiandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud tema poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.
2.4.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 586,71 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 6129,29 eurot. 3
2.5.Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 20.06.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 14. osamakseni s.o 27.09.2023. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 6129,29 eurot ja intressimaksetes 254,93 eurot.
2.6.Vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 4,70 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 11–
14.osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 18,8 eurot (4 x 4,70).
2.7.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 04.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 30.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 04.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
2.8.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 6129,29 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 6,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 184,03 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 184,03 eurot. Hageja palub kohtul lisaks sellele kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 6,9% aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.06.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.
4.Kohus märkis 30.07.2024 kohtunõudes, et hageja esitatud andmete alusel ei ole kohus veendunud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja/või ümberarvestuse esitamiseks.
5.Hageja esitas 27.08.2024 ümberarvestatud nõude, mille kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 1384,66 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 5331,34 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.08.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 1654,78 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1384,66 eurot, seega võlgnevuses on 270,12 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 20.05.2024. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule ning nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lause 1 alusel.
6.Hageja esitas 30.08.2024 kohtule kostja konto väljavõtte.
7.Kohus palus hagejal 15.12.2025 kirjas selgitada, mida hageja kohtule esitatud konto väljavõttega tõendada soovib. Kohus märkis, et hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping 21.07.2022, kuid konto väljavõte on esitatud perioodi 12.09.2020 kuni 12.03.2021 kohta, s.o väljavõtte ja lepingu sõlmimise vahel on enam kui aasta. Hageja pole kohtule esitanud ka väiteid ka selle kohta, mis asjaolusid krediidiandja pangakonto väljavõtte põhjal kontrollis ja välja selgitas. Seega jääb arusaamatuks esitatud konto väljavõtte asjakohasus.
4
8.06.01.2026 vastuses selgitas hageja, et krediidiandja edastas hagejale ekslikult ebaõige konto väljavõtte, ning esitas kohtule asjakohase perioodi väljavõtte koos krediidiandja koostatud konto analüüsiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Hageja nõude aluseks on AS xxx (krediidiandja) ja kostja 21.07.2022 vahel sõlmitud autolaenu leping nr xxx. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
11.Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 21.07.2022 oli 48,90%.
12.Hageja väitel sai kostja laenu 6716 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kokku 1384,66 eurot (sh põhiosamaksed, intress ja haldustasu). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning tagasimaksete kohta (kohtuotsuse p-d 2.1 ja 5).
13.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et AS xxx loovutas nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 2.3).
14.Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). 5
15.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel laenutaotluses esitatud andmetest, kostja pangakonto väljavõttest ning Maksu- ja Tolliameti päringust. Lisaks kontrollis krediidiandja kostjal maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest Taust.ee ja Creditinfo.ee, kust ei nähtunud kostjal varasemaid ega kehtivaid maksehäireid. Otsuse tegemisel lähtuti kinnitatud sissetulekust 588 eurot ja kohustustest 145,67 eurot, mis kehtisid kuni 17.09.2022 (dtl 24).
15.1.Kohus loeb eeltoodud väited kostja poolt omaks võetuks. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ei ole krediidiandja piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja varalised kohustused ja regulaarsed majapidamiskulud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Krediidiandja on küll küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtte, kuid hageja ei ole välja toonud, mis asjaolud krediidiandja konto väljavõtte põhjal tuvastas, sh milline oli kostja sissetuleku allikas, mis rahalised kohustused kostjal konkreetselt olid ning millised olid kostja muud vältimatud püsikulud, sh majapidamiskulud. Hagis välja toodud taotluses (dtl 24) on kostja jätnud tööandja lahtri tühjaks ning igakuiste kohustustena on kostja märkinud 100 eurot. Taotluses pole seejuures eraldi välja toodud, mis kohustustega on tegemist, s.o ka tarbijale ei pruukinud olla arusaadav, mis kohustused vastavasse lahtrisse märkida tuleb. Hagis märgitud kinnitatud sissetulek 588 eurot on väiksem kui 2022. aastal kehtinud miinimumpalk 654 eurot (Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 “Töötasu alammäära kehtestamine”). Laenulepingu järgse osamakse suurus oli 138,46 eurot, millele lisandus igakuine lepingu haldustasu 4,70 eurot, s.o kokku 143,16 eurot kuus. Koos hageja märgitud varasemate kohustustega moodustasid kostja kohustused kokku 288,83 eurot ning muude kulude katteks jäi kostjale vaid 299,17 eurot. Isegi kui varasem kohustus lõppes 17.09.2022, siis ka 444,84 eurot (588 - 143,16) on sedavõrd väike summa, et on kaheldav, kas sellest piisas kõigi regulaarsete hädavajalike kulude kandmiseks. Ilma kostja tegelikke kohustusi, majapidamiskulusid ja muid regulaarseid kulusid välja selgitamata ei saanud krediidiandja eeldada, et vastavaid kulud ei ületa 299,17 eurot.
15.2.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausete 1– 3 kohaldamata jätmiseks. Hageja ei ole kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja 6
kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1–3 sätestatut.
17.VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Hageja nõuab kostjalt intressi 254,93 eurot tasumist. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suurus 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 254,93 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
18.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
19.Hageja on 27.08.2024 seisukohas välja toonud, et kui arvestada kõik tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 27.09.2023 seisuga kehtivalt üles öelduks, kuna selleks ajaks ei olnud kostjal veel võlgnevust tekkinud. Hageja on esitanud alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevuse ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 20.05.2024. 20.08.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhiosa 1654,78 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1384,66 eurot, seega oli võlgnevus 27.08.2024 seisuga 270,12 eurot. Otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 41. osamakseni, mille tasumise tähtaeg oli 20.12.2025, s.o osamaksed kokku 3173,68 eurot. Kui arvestada sellest maha kostja tasutud summa (3173,68 - 1384,66), on kostja võlgnevus otsuse tegemise seisuga 1789,02 eurot.
20.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi juba enam kui kahe aasta jooksul ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas kohustus täita tuleb. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.
21.Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud põhivõla 1789,02 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 3542,32 eurot vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule (dtl 32–33). Osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja nõudele ja poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis esimese maksena kuupäeval 20.01.2026 ja viimase maksena 20.07.2028.
22.Hageja nõuab kostjalt lepingu haldustasu 18,80 eurot tasumist. Kohus tuvastas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. VÕS § 403 4 lg-st 7 7
tulenevalt ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt muid kulusid. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse lepingu haldustasu 18,80 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 184,03 eurot tasumist, mis on arvestatud määras 6,9% aastas (0,02% päevas) põhinõudelt 6129,29 eurot ajavahemiku 28.09.2023 kuni 04.03.2024 eest. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt määras 6,9% aastas. Alternatiivse nõude puhul palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (27.08.2024 seisuga 270,12 eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
24.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
25.Kuivõrd lepingus kokkulepitud viivisemäär 6,9% aastas on madalam kui kehtiv seadusjärgne viivisemäär (2,15% + 8% = 10,15%), saab hageja nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. Vastutustundliku laenamise nõuete järgimine ei saa tuua kaasa hagejale soodsamat olukorda võrreldes nõuete järgimisega. Seega mõistab kohus TsMS § 367 alusel välja viivise määraga 6,9% aastas kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1789,02 eurot alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 04.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 30.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 04.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Muud makseviivitusega seotud toimingud on hageja esitatud süsteemi väljavõtte kohaselt tehtud vahemikus 06.09.2023–12.01.2024. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks, sattus kostja hageja 27.08.2024 seisukoha järgi maksetega viivitusse alates 22. osamaksest, mille tasumise tähtaeg oli 20.05.2024. Seega ei olnud kostjal meeldetuletuskirjade ja muude eelviidatud toimingute tegemise ajal maksetega viivituses. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude täies ulatuses rahuldamata.
27.Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud põhivõla 1789,02 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 3542,32 eurot vastavalt esialgses graafikus ettenähtud põhiosa summade graafikule ning viivise määraga 6,9% aastas kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1789,02 eurot alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o põhivõla 797,95 eurot (6129,29 1789,02 - 3542,32), intresside 254,93 eurot, haldustasu 18,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 184,03 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. 8
28.1.Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
28.2.Hageja algsed nõuded (sissenõutavaks muutunud osas) olid kokku 6637,05 eurot. Kohus rahuldas hagi 5331,34 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu 80% (5331,34 ÷ 6637,05 eurot × 100% = 80,33%). Seega jäävad menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda (100% - 80% = 20%).
29.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 123), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 845 eurot (5 töötundi tunnihinnaga 169 eurot, ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
31.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
32.TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
33.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: nõude aluseks olevate dokumentide kogumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine (2 tundi), 27.08.2024 seisukoha koostamine (2 tundi), 06.01.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund).
33.1.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).
33.2.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot.
33.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal toimingutele kokku 5 tundi. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist ning lisade komplekteerimist, kohtunõuetele vastamist ja menetluskulude nimekirja esitamist. 27.08.2024 seisukoht ei ole mahukas dokument ning 30.07.2024 kohtunõudega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele ei saanud hageja esindajal kuluda sama palju aega kui hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele. Põhjendatuks ei saa pidada kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmist osas, mis puudutab kohtunõudele vastamist ebaõige konto 9
väljavõtte osas. Hageja oleks saanud kohe algselt krediidiandjalt konto väljavõtte saamisel üle kontrollida, kas väljavõte on praeguses menetluses asjakohane ja vältida seeläbi kohtu täiendavat nõuet. Menetluskulude nimekirjale kahe täiendava kulurea lisamine võrreldes hagiavalduse juurde esitatud nimekirjaga, ei saanud samuti olla ajamahukas tegevus. Kostja menetluses ei osalenud ja kohtuistungit asjas ei toimunud. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on esindaja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot (3 tundi × 100 eurot).
33.4.Seega on põhjendatud menetluskulud kokku 985 eurot (665 + 20 + 300), millest 80% on 788 eurot.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 788 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
35.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine
36.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult, kuivõrd menetluse käigus ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente kätte toimetada aadressidele xxx ja xxx ja e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. Täiendavalt tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puudusid täiendavad andmed kostja aadresside ja kontaktandmete kohta. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja ema 12.02.2024 kohtule, et kostja elab xxx ning tema kontaktid on teadmata.
37.Tsiviilasja nr 2-25-116900 toimikust nähtub, et viidatud asjas ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses kostjale 04.07.2025 makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Ka selles asjas kinnitas kostja ema 18.09.2025 kohtule, et kostja elab xxx ja Eestisse tagasi ei ole tulemas. Kostja ema kostja sealseid kontakte ei teadnud.
38.Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud. Kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
39.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.