Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2901
Kohtuasi
C ja X hagi Q ja F vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2023 21.11.2023 määrusega)
Kaebuse esitaja ja liik
C ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I C (isikukood XXXXXXXXXXX)
määrus
(parandatud
Hageja II X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Keba Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II F (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.11.2023 määrus (parandatud 21.11.2023 määrusega) muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (Harju Maakohtu 20.11.2023 määruse resolutsiooni p-d 3–5, mida on parandatud 21.11.2023 määrusega).
2.Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 20.11.2023 määrus (parandatud 21.11.2023 määrusega) jõustunud.
Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud solidaarselt C ja X kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Määrata kindlaks Qle ja Fle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Clt ja Xlt solidaarselt Q ja F kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 214,20 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 21.02.2023 Harju Maakohtule Q (kostja I) ja F (kostja II) vastu hagi, milles palusid mõista kostjatelt hagejate kasuks välja kahjuhüvitis 2520 eurot, viivis kuni kohase täitmiseni, kohtueelsed õigusabikulud 1260 eurot ning sellelt summalt viivis kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
3.Hagejad esitasid 10.11.2023 hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt oli maakohus märkinud 06.09.2023 toimunud istungil, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 ja asjaõigusseaduse § 148 kommentaari järgi ei pea kostjad torustiku likvideerimist hüvitama, kui nad on selle rajanud pahausklikult. Õiguskirjanduses võetud seisukohta arvestades on hagejate kinnistul asunud torustik muutunud Kilde tn 19 osaks ning hagejatel ei ole õigust nõuda torustiku eemaldamise kulusid kostjatelt. Kuivõrd kostjad keeldusid torustiku likvideerimisest ja ka hagejate poolt tellitud torustiku eemaldamise kompenseerimisest, olid hagejad sunnitud esitama käesoleva hagiavalduse. Hagejad ei ole käitunud pahauskselt, vastupidi – hagejate hinnangul on neile kostjate poolt rajatud torustiku likvideerimisega tekkinud kahju, mida aga seaduse kohaselt kostjad hüvitama ei peagi. Hagejate jaoks on tegemist üllatava olukorraga, mida nad hagiavalduse esitamisel ei teadnud. Hagejad palusid menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejatelt oleks ebaõiglane. Hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus. Seega on kostjad enda käitumisega põhjustanud hagejatele kahju, mille hüvitamisest nad keeldusid ning mis kokkuvõttes on kaasa toonud hagiavalduse esitamise vajaduse. Sellises olukorras ei ole põhjendatud hagejatelt kostjate (kogu) menetluskulude väljamõistmine. Lisaks esitasid hagejad kostjatele kompromissettepaneku asja menetluse lõpetamiseks selliselt, et hagejad loobuvad hagiavaldusest ning poolte kulud jäävad nende endi kanda.
4.Kostjad palusid jätta menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda ja mõista hagejatelt kostjate kasuks välja kostjate menetluskulud summas 3060 eurot.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus tühistas 20.11.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) asjas määratud istungi aja, lõpetas asja menetluse kahju hüvitamise nõudes seoses hagejate hagiavaldusest loobumisega, jättis menetluskulud hagejate kanda ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistis välja hagejatelt kostjate kasuks menetluskulud summas 3060 eurot. Harju Maakohus parandas 21.11.2023 määrusega vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 5, mille parandatud sõnastuse järgi tuleb hagejatel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjatele käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Maakohus võttis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel hagiavaldusest loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.
5.2.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad on kohtule teatanud, et nad loobuvad hagist, kuivõrd hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus. Maakohus tuvastas, et hagejad ei loobunud hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu jäid menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kanda.
5.3.Praegusel juhul ei esine aluseid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude täielikult või osaliselt poolte endi kanda jätmiseks, sest kulude väljamõistmine hagejatelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejad tuginesid oma taotluses asjaolule, et hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus. Nimetatud asjaolu ei ole kohus tuvastanud. Talumiskohustuse olemasolu või puudumine kuulunuks tuvastamisele asja sisulisel lahendamisel. Tegemist on hagejate tõlgendusega. Maakohus ei nõustunud hagejatega, et kohus peaks arvestama ka sellega, et hagejad on esitanud kostjatele kompromissettepaneku asja menetluse lõpetamiseks selliselt, et hagejad loobuvad hagiavaldusest ning poolte kulud jäävad nende endi kanda. Hagi esitamisel peavad hagejad arvestama, et kostjatel tekivad menetluskulud. Juhul kui hagejad otsustavad menetluse kestel hagist loobuda, kaasneb sellega vältimatult kohustus hüvitada kostjate menetluskulud.
5.4.Kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 3 on kostjad 17.11.2023 teatanud, et nad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejatelt. Kostjate 17.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi kokku 15 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku summas 3060 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus on kontrollinud ja kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), mistõttu mõistis maakohus kostjate menetluskulud hagejatelt välja koos käibemaksuga. Kostjate lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3–5 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste kulud nende
endi kanda, alternatiivselt mõista hagejatelt välja üksnes kostjate põhjendatud ja tõendatud menetluskulud.
6.1.Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 8, kui ei andnud hagejatele võimalust menetluskulude nimekirjale vastamiseks ja rahuldas kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täies ulatuses.
6.2.Hagejate hinnangul on neilt kostjate menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine TsMS § 162 lg 4 tähenduses ebaõiglane, kuivõrd hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel kohustus. Seega on kostjad enda käitumisega põhjustanud hagejatele kahju, mille hüvitamisest nad keeldusid ning mis kokkuvõttes on kaasa toonud hagiavalduse esitamise vajaduse. Sellises olukorras ei ole põhjendatud hagejatelt kostjate (kogu) menetluskulude väljamõistmine.
6.3.Kostjate menetluskulud on ülepaisutatud ja arvestades asja mahtu ning keerukust ei ole põhjendatud kostjate kasuks välja mõista menetluskulusid suuremas summas kui 2000 eurot.
6.4.Arvestades kostjate vastuolulist käitumist mitte ainult käesolevas menetluses vaid ka Kilde tn 19 kinnistuga seonduvaid muid vastuolusid (kostjate ja nende kontrolli all oleva äriühingu Azamara Group OÜ poolt võõrandatud Kilde tn 19 kinnistul asuvas hoones puudus seaduslik vee- ja kanalisatsiooniühendus jne), paluvad hagejad kohustada kostjaid esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (arved ja ülekannete maksekorraldused). Ainult selliselt on tõendatud, et kostjad on hagejatelt väljanõutava menetluskulu ka tegelikult kandnud.
7.Kostjad paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata ja kaebuse menetlemisega seotud kulud hagejate kanda.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
10.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kostjate menetluskulude hagejate kanda jätmist ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramist (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3–5, mida on parandatud 21.11.2023 määrusega), mistõttu on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).
11.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jättis kostjate menetluskulud õigesti hagejate kanda. Hagejate hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama TsMS § 162 lg-t 4. Ringkonnakohtu arvates on maakohus menetluskulud õigesti jaotanud. Menetluse lõpetamise tingis hagejate loobumine hagist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad ei ole hagi peale selle esitamist rahuldanud. Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kanda.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTK0 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1; 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Hagejad ei ole esile toonud ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid. Kuigi hagejad leiavad, et kostjad põhjustasid kohtusse pöördumise vajaduse sellega, et rajasid ebaseaduslikult hagejate kinnisasjale vaidluse all olnud torustiku, oleks tegevuse õiguspärasuse/heausksuse tuvastamine olnud asja sisulise lahendamise küsimus. Samuti oli menetluses poolte vahel vaidlus selles, kas hagejatel oli toru talumise kohustus või mitte. Kuna eeltoodud küsimused olid vaidlusalused, ei olnud maakohtul põhjust jätta menetluskulusid poolte endi kanda hagejate tõendamata ja sisuliselt analüüsimata väidete alusel.
12.Määruskaebuse väidete kohaselt on vaidlustatud määruses kostjate menetluskulud kindlaks määratud liiga suures summas, kuna kulud on ülepaisutatud ning tõendamata.
12.1.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagejate väidet, et kulud on tõendamata ja kohus peaks nõudma kostjatelt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid (arved ja ülekannete maksekorraldused). TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus on selgitanud 04.01.2024 määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise kaaskirjas, mis on menetlusosalistele nähtav, et hagejate nimetatud kostjate vastuolulist käitumist käesolevas menetluses maakohus ei täheldanud, millest tulenevalt ei pidanud maakohus vajalikuks TsMS § 176 lg 6 alusel nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kostjate menetluskulude suurus ja koosseis on tavapärane taolises vaidluses ega tekitanud maakohtus kahtlusi, kas kulud on päriselt tekkinud. Kostjate lepinguline esindaja on menetluses läbivalt teinud neid toiminguid, millised menetluskulude nimekirjast nähtuvad. Ringkonnakohus ei pea samuti vajalikuks kostjatelt vastavaid tõendeid nõuda, kuna hageja ei ole määruskaebuses väitnud, et kostjad ei pea tegelikult menetluskulusid kandma, st et nad on õigusabi saanud tasuta, ega toonud esile muid väiteid või asjaolusid, miks kohus peaks kostjate menetluskuludes kahtlema. Riigikohus on võtnud seisukoha, et kui menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1154-15, p 11). Kuna praegusel juhul esindas kostjaid advokaat, oleks kolleegiumi hinnangul tulnud vastaspoolel tuua selgelt esile, miks on alust arvata, et kuigi poolt esindas menetluses advokaat, ei ole tal õigusteenuse eest tasumise kohustust tekkinud. Hageja on esitanud oletuse, et kuna kostjad on käitunud vastuoluliselt, siis tuleks neid kohustada kulude kandmist tõendama. Isegi kui kostjad oleksid käitunud menetluses vastuoluliselt, ei järeldu sellest, et kostjatel ei ole käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud. Maakohus kontrollis menetluskulude nimekirja vastavust toimiku materjalidele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise eelduseks ei ole, et tekkinud õigusabikulude eest on juba tasutud. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et kostjaid esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude nimekirjas ebaõigeid andmeid tekkinud kulude kohta.
12.2.Teiseks võtab ringkonnakohus seisukoha hagejate väite kohta, et arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole põhjendatud kostjate kasuks välja mõista menetluskulusid suuremas summas kui 2000 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, mistõttu sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel sekkuda üksnes hagejate üldsõnalisel väitel, et kostjate menetluskulud on liiga suured. Hagejad ei ole esile toonud ühtegi konkreetset lepingulise esindaja toimingut, mis oli üleliigne või millele kulunud aeg oleks ülepaisutatud. Maakohus hindas kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulusid ja põhjendas, miks ja kui palju on puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ning nendele kulunud aeg põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostjate lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust.
13.Hagejad heidavad maakohtule iseenesest põhjendatult ette, et kohus ei määranud neile tähtaega kostjate menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks. TsMS § 176 lg 7 sätestab, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Samas ei ole see rikkumine toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lahendit. Hagejatel oli võimalik oma seisukohad kostjate 17.11.2023 menetluskulude nimekirja osas esitada määruskaebuses, mida hagejad on osaliselt ka teinud, kuid arvestades määruskaebuses esitatud väidete üldsõnalisust, ei ole nende vastuväidete põhjal alust teha teistsugust lahendit.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, kuivõrd TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjate 22.12.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on nende õigusabikulu määruskaebemenetluses 3,5 tundi, mis vastab summale 714 eurot (sh käibemaks 119 eurot). Kostjatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks). Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga. Kostjate lepingulisel esindajal kulus hagejate määruskaebusega tutvumisele 10 minutit ja määruskaebusele vastamisele 3 tundi ja 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnihind 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Kolleegiumi hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades kostjate lepingulise
esindaja ajakulu 3,5 tundi määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Siiski ei saa kolleegium rahuldada kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlust tervikuna, kuivõrd nimekirjas kajastatud toimingud hõlmavad nii menetluskulude jaotuse kui ka rahaliselt kindlaksmääramise osas määruskaebusega tutvumist ja seisukoha esitamist. Kostjad vastasid 20.05.2024 kohtunõudele, et nende määruskaebuse vastusest seondus menetluskulude jaotusega ca 30%. Hagejate hinnangul on kostjate vastuses menetluskulude jaotust puudutav osa nii lühike, et ei võimalda kostjate menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamist. Maksimaalselt sai vastuse koostamisele kuluda hagejate arvates 10 minutit. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et kostjate vastuses on menetluskulude jaotusega seoses esitatud üksnes 3 lauset. Lisaks seisukoha p-le 1.1 on kostjad menetluskulude jaotuse osas määruskaebusele vastu vaielnud põhjalikumalt p-s 1.4.1. Menetluskulude jaotust puudutav osa on esitatud ca 1,5 leheküljel kogu määruskaebuse vastusest, mis on kokku 5 lehekülge. Arvestades ainuüksi asjaolu, et menetluskulude jaotust puudutav osa kostjate vastusest oli kirjutatud 1,5 leheküljele, kulus selle koostamiseks kindlasti rohkem kui hagejate väidetud 10 minutit. Kuna hüvitatavad on ainult menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud, mis moodustasid kostjate õigusabikuludest 30%, tuleb hagejatelt mõista solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitis 214,20 eurot (714 x 30%). Lisaks peavad hagejad tulenevalt kostjate taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
17.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.