lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-2901/33

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-2901/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 429 lg 1, 3, 4Hagist loobumineTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 113 lg 1ViivisRLS § 15 lg 1TsMS § 150 lg 2, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-2901/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2901

Tsiviilasi

S. P., A. P. hagi O. K., E. G. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I: S. P. (isikukood XXX) Hageja II: A. P. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Keba Kostja I: O. K. (isikukood XXX) Kostja II: E. G. (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1.Tühistada tsiviilasjas 2-23-2901 määratud kohtuistung 06.12.2023.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-23-2901 menetlus S. P., A. P. hagi O. K., E. G. vastu kahju hüvitamise nõudes seoses hagejate hagiavaldusest loobumisega.
3.Jätta menetluskulud hagejate kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista välja hagejatelt S. P. (isikukood XXX) ja A. P. (isikukood XXX) kostjate O. K. (isikukood XXX) ja E. G. (isikukood XXX) kasuks menetluskulud summas 3 060 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
RLS § 59 lg 1
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
TsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Rahuldada hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 227,50 eurot hageja S. P. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-23-2901

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Harju Maakohtu menetluses on S. P., A. P. hagi O. K., E. G. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Asjas toimus 06.09.2023 eelistung, milles kohus selgitas pooltele menetluse seisu ja tõendamiskoormist.
3.Hagejad esitasid 10.11.2023 taotluse hagiavaldusest loobumiseks.
4.Kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 3 teavitas kohus kostjaid loobumise avalduse esitamisest ning andis kostjatele tähtaja oma seisukoha (mh menetluskulude jaotamise osas) esitamiseks. Kostjad esitasid 17.11.2023 oma seisukoha, milles leiavad, et hagejate poolt esitatud põhjendused hagist loobumise kohta on alusetud ja asjasse mittepuutuvad. Kostjad paluvad menetluskulud hagejate kanda jätta ja mõista hagejatelt välja kostjate menetluskulud summas 3 060 eurot (koos käibemaksuga). Loobumise vastuvõtmine
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
6.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle, kuid ei nõustu loobumise põhjendustega ega sellega, et hagejatelt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane.
7.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
8.Hagejate motiivid hagist loobumiseks ei oma loobumise vastuvõtmisel tähendust, mistõttu ei hinda kohus ei hagejate vastavaid selgitusi ega kostjate vastuväiteid hagejate motiividele.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja seisukoht, et kostja on huvitatud jõustunud kohtuotsusest, mis vaidluse poolte vahel lõplikult lahendab. Käesoleval kohtumäärusel on jõustunud kohtuotsusega identsed menetluslikud tagajärjed. Riigilõivu tagastamine
10.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.

2-23-2901

11.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
12.Hagejad paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot seoses hagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagi hinnalt 3 780 riigilõivu summas 455 eurot. Kohtuinfosüsteemist ja hagejate esitatud maksekorralduselt (dtl 60) nähtub, et hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 455 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejatele pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 227,50 eurot, kuivõrd hagimenetluses kuulus hagi esitamisel tasumisele riigilõiv summas 455 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv kogusummas 227,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt hagejate taotlusele hageja S. P. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
15.Hagejad on kohtule teatanud, et nad loobuvad hagist, kuivõrd hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus.
16.Kohus on tuvastanud, et hagejad ei ole loobunud hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kanda. Aluseid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude täielikult või osaliselt poolte endi kanda jätmiseks, sest kulude väljamõistmine hagejatelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ei esine.
17.Hagejad tuginevad oma taotluses asjaolule, et hagiavalduse esitamise põhjuseks oli kostjate poolt ebaseadusliku torustiku rajamine, mille talumiseks puudus hagejatel talumiskohustus. Nimetatud asjaolu ei ole kohus tuvastanud. Talumiskohustuse olemasolu või puudumine kuulunuks tuvastamisele asja sisulisel lahendamisel. Tegemist on hageja tõlgendusega. Kohus ei nõustu hagejatega, et kohus peaks arvestama ka sellega, et hagejad on esitanud kostjatele kompromissettepaneku asja menetluse lõpetamiseks selliselt, et hagejad loobuvad hagiavaldusest ning poolte kulud jäävad nende endi kanda. Hagi esitamisel peavad hagejad arvestama sellega, et kostjatel tekivad menetluskulud. Juhul, kui hagejad otsustavad menetluse kestel hagist loobuda, kaasneb sellega vältimatult kohustus hüvitada kostjate menetluskulud.
18.Kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 3 on kostjad 17.11.2023 teatanud, et nad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejatelt.
19.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-23-2901

20.Kostjate 17.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi kokku 15 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot – kokku summas 3 060 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on kontrollinud ja kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), mistõttu mõistab kohus kostjate menetluskulud hagejatelt välja koos käibemaksuga.
21.Kohus on seisukohal, et kostjate lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud. Seega kuulub hagejatelt kostjate kasuks väljamõistmisele kostjate menetluskulud summas 3 060 eurot (koos käibemaksuga).
22.Kostjate taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda nende poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
24.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval